Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g99 22/2 lk 28-29
  • Vaatleme maailma

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Vaatleme maailma
  • Ärgake! 1999
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Piibli trükivead
  • Politseinikud rulluiskudel
  • Kala kompass
  • Jalgpallivägivald
  • Käed ja tervis
  • Uus vereviirus
  • Esimene mõõdistatud päikesevärin
  • Rohkesti rõõmu — ja rohkesti tööd!
  • TV ja õnnetused
  • Lapsed ja kofeiin
  • Lugejate küsimusi
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 2007
  • Lugejate küsimusi
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1990
  • Vaatleme maailma
    Ärgake! 1998
  • Vaatleme maailma
    Ärgake! 2001
Veel
Ärgake! 1999
g99 22/2 lk 28-29

Vaatleme maailma

Piibli trükivead

”Trükivead Piiblis olid 17. ja 18. sajandil üsna tavaline nähtus,” märgib ajakiri ”Bible Review”, ”ent see ei tähenda, et neid kergelt oleks võetud.” Näiteks on Rumala Piiblina saanud tuntuks väljaanne Charles I valitsemisajast. Laulus 14 eksisid trükkalid sõnaga, mistõttu esimene salm kõlas: ”Rumal ütleb oma südames: Jumal on.” See tõi kaasa 3000-naelase trahvi. Aastal 1631 sai 300-naelase trahvi kompanii Barker and Lucas ühe sõna väljajätmise eest trükises, mida hakati kutsuma Abielurikkuja Piibliks. See viis kompanii pankrotti. Nende variant kõlas järgmiselt: ”Sina pead abielu rikkuma.” Midagi taolist oli kirjas ka aastal 1716 välja antud Tee-pattu-edasi Piiblis. Seal, kus Jeesus lausus tervekssaanud mehele: ”Ära tee enam pattu” [sin no more], on selles Piiblis tema sõnad kirjas järgmiselt: ”Tee pattu edasi” [sin on more]. Märkimata ei saa jätta ka aastal 1717 välja antud Äädikapiiblit. Luuka 20. peatüki pealkiri ”Tähendamissõna viinamäest” [vineyard] kõlab seal järgmiselt: ”Tähendamissõna äädikast” [vinegar].

Politseinikud rulluiskudel

Et oma naabruskonna inimestega paremat kontakti saavutada, on mõned politseinikud Põhja-Ameerikas pannud alla rulluisud. Populaarsust on võitmas ka jalgsi-, ratsa- ja jalgrattapatrull, teatab ”The Toronto Star”. Politsei kasutab uiske sellistes suurlinnades nagu Chicago, Miami ja Montreal. Üks esimesi politseinikke rulluiskudel, seersant Bill Johnston Fort Lauderdale’i politseiüksusest, sõnab: ”See leidis kohe algusest peale sooja vastuvõtu. Kui uisud on all, muutud rohkem rahvakeskseks, enam ligipääsetavaks.” ”The Toronto Star” toob välja mõtte, et ”uisud annavad eeliseid — näiteks võib ootamatult tabada autovargaid parkimisplatsil”.

Kala kompass

Kuidas vikerforellid navigeerivad? Uus-Meremaa bioloogid on avastanud, et neil kaladel on ”ninas magnetkompass”, annab teada ajakiri ”New Scientist”. Paljud linnud ja roomajad ning ka mõned imetajad saavad orienteeruda Maa magnetvälja järgi. Ent põhjasuunda näitavaid rakke — rakke, milles arvatakse leiduvat magnetilist mineraali magnetiiti — polnud teadlased seni veel leidnud. Aucklandi ülikooli uurijad avastasid kala peas närvikiu, milles magnetväljale eksponeerituse korral tekib ärritus. See närvikiud juhtis neid kala ninani, kus nad avastasidki magnetiiti sisaldavad närvirakud.

Jalgpallivägivald

Äge rebimine möödunudaastasel World Cup’i jalgpallivõistlusel osalenud meeskondade vahel puhus lõkkele tihtilugu vägivallaga lõppenud pidutsemised. Mehhikos kutsuti sealse meeskonna fännide ohjeldamiseks välja rohkem kui 1500 politseinikku. Politsei pidas kinni üle 200 inimese, teatab mehhiko ajaleht ”El Universal”. Märatsuse ajal tulistatud tulevärgipadrun lõhkes otse noore fänni näo ees, purustades osa tema koljust. Ka Argentinas, Belgias ja Brasiilias läksid pidustused üle metsikusteks, millega kaasnesid vigastused ja arreteerimised. México linna ajalehe ”Excelsior” teatel arreteeriti Prantsusmaal seoses World Cup’i võistlustega umbes 1000 inimest, 1586-le aga keelati maalepääs alatiseks.

Käed ja tervis

”Kui inimene aevastab ja käe suu ette paneb või nina nuuskab, tuleb tal enne telefoni või ukselingi puudutamist käsi pesta,” ütleb Kanada ”The Medical Post”. Ajalehes tsiteeritakse USA meedikute ühendust nakkuskontrolli ja epidemioloogia alal: ”80 protsenti üldlevinud nakkustest levib otseselt käte ja puudutuste, aga mitte õhu kaudu.” Dr Audrey Karlinsky Toronto ülikoolist soovitab sagedasti käsi pesta ja neid seebiga hõõruda ”10—15 sekundi vältel, unustamata sõrmevahesid ja küünealuseid”. Ta soovitab pärast seda käsi sooja veega loputada ning kraan paberkäterätiku abil sulgeda. Kuidas tagada seda, et lapsed piisavalt kaua käsi peseksid? Laske neil seebitamise ajal öelda peast kogu tähestik, soovitab dr. Karlinsky.

Uus vereviirus

Pärast seda kui euroopa doonorite veres avastati uus viirus, on Prantsusmaa tervishoiuametnikud otsustanud moodustada ”alalise teadusliku järelevalveorgani”, teatab prantsuse ajaleht ”Le Monde”. Vereülekandeviirusena (transfusion transmitted virus) tuntud nakkusetekitaja avastati esmakordselt aastal 1997 Jaapanis, kus nakatunud on 10 protsenti veredoonoritest. Arstid ei tunne veel täpselt viiruse patoloogilist rolli, ent Inglismaal teostatud uuringud näitasid selle viiruse olemasolu 25 protsendil selle rühma patsientidel, kes põdesid teadmata päritoluga ägedaid maksainfektsioone. Praegu pole olemas mingit selle viiruse standardiseeritud testimismenetlust, tõdeb ”Le Monde”.

Esimene mõõdistatud päikesevärin

Analüüsides Euroopa Kosmoseagentuuri Soho kosmoseaparaadilt tehtud fotosid, avastasid uurijad Valentina Zharkova Glasgow ülikoolist Šotimaalt ja Alexander Kosovichev Standfordi ülikoolist Californiast esmakordselt päikesevärina. ”See järgnes 1996. aasta juulis registreeritud keskmise ulatusega loitele — vesiniku ja heeliumi plahvatusele Päikese väliskihis,” teatab Londoni ”The Daily Telegraph”. Võimsuse juures 11,3 magnituudi põhjustas see kolme kilomeetri kõrgusi seismilisi laineid ning tekitas lainetuse, mis sarnanes sellega, mis tekib siis, kui kivi tiiki visata. Selline lainetus liikus Päikese välispinda mööda kuni 120000 kilomeetri kaugusele ning saavutas kiiruse 400000 kilomeetrit tunnis. Selle päikesevärina käigus vabanes umbes sama palju energiat, nagu Ühendriigid 20 aasta jooksul tarbivad, seismiline võimsus aga ületas 40000 korda San Francisco 1906. aasta maavärina, mille tugevus oli 8,3 palli Richteri skaala järgi.

Rohkesti rõõmu — ja rohkesti tööd!

”Paljud noored abielupaarid alahindavad lapse sünniga kaasneva töökoorma suurust. Tihti viib see pärast lapse sündi partneritevahelise konfliktini,” kirjutab saksa ”Nassauische Neue Presse”. Hollandis Groningeni ülikoolis teostatud uuringust ilmnes, et tihti tekitavad noortes emades rahulolematust lapse sünniga kaasnevad radikaalsed muutused. Emal tuleb lapse heaks teha nädalas lisatööd keskmiselt 40 tundi — sellest 6 tundi kulub täiendavale koristamisele, pesupesemisele ja toiduvalmistamisele, 34 tundi aga otseselt võsukesele. Isade ainsaks lisapanuseks oli vaid otseselt lapsele pühendatud 17 tundi. Nagu aruandes öeldakse, ei ole abielustress ”mitte niivõrd mähkmetevahetamise või lapse öösiti pudelist toitmise, kuivõrd koduste tööde jaotamise küsimus”.

TV ja õnnetused

Lapsed, kes kulutavad rohkesti aega telerivaatamisele, võivad olla kalduvad nähtud ohtlikke trikke järgi tegema. Nagu näitab hispaania teadlase dr. José Umberos Fernándeze teostatud uurimus, suureneb lapseea vigastuste tõenäosus iga tunniga, mille laps teleri ees veedab. Fernández peab põhjuseks seda, et TV pakub moonutatud pilti reaalsusest. Mida peaksid lapsevanemad sellise mõju tasakaalustamiseks ette võtma? Kreeka ajalehe ”To Vima” sõnul peaksid vanemad aitama lastel vaatamiseks saateid valida ning vaadatut ”kriitiliselt ja läbikaalutult hinnata”, selle asemel et lasta neil kõike nähtut tõe pähe võtta.

Lapsed ja kofeiin

Ka siis, kui lapsed ei joo kohvi ega teed, tarbivad paljud neist gaseeritud jookides ja šokolaadijookides leiduvat kofeiini sellises koguses, et kui nad neist jookidest loobuvad, kannatavad nad ärajätunähtude all, teatab ”The New York Times”. Grupp psühhiaatreid, keda juhatas dr. Gail A. Bernstein Minnesota ülikooli meditsiiniteaduskonnast, võttis vaatluse alla kofeiini mõju 30 koolieas lapse tähelepanu püsivusele. Lastele anti lõpuks selline päevane kofeiinikogus, mille saaks, kui juua ära kolm purgitäit kokakoolat. Pärast nädalast kofeiinitarbimist loobusid lapsed üheks päevaks sellest. Sel päeval ja ka kontrollpäeval nädal hiljem halvenes õpilaste tähelepanu püsivus järsult. ”Seda nähtust aitab kõige tõhusamalt ära hoida see, et ei lasta lastel tarbida kofeiinisisaldusega karastusjooke suurtes kogustes,” märkisid uurijad.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2026)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga