Noored küsivad:

Mis siis keelepeksus halba on?

”Keskkoolis, kus ma käin, on see lausa epideemiline. Meile ei tee muret narkootikumid, relvad ega kaklused, vaid keelepeks. See on tõsine probleem.” (16-aastane Michelle)a

MÕNELE on see väga meelt mööda. Teised jälle peavad seda kahjulikuks. Pidevalt võib seda kohata ajakirjades, ajalehtedes ja telesaadetes. See vürtsitab ka paljusid vestlusi. Mis see on? See on kerge jutt inimestest ja nende isiklikest asjadest, teisiti öeldes keelepeks.

Võib-olla ei ärata miski muu meie tähelepanu nii kergesti kui sõnad ”Kas sa uudist juba tead?”. See, mis neile sõnadele järgneb, võib olla kas fakt või väljamõeldis või natuke mõlemat. Olgu siis asi kuidas tahes, kiusatus keelepeksus osaleda võib olla väga tugev. Lori, kes on 17-aastane, räägib: ”On nii raske teiste inimeste asjade vastu mitte huvi tunda. Sinu ja su sõprade vahel valitseb vaikiv kokkulepe, et kui saad teada midagi põnevat, siis sa pead sellest teistele rääkima.”

Miks me seda teeme

Miks keelepeks meile nii palju huvi pakub? Üks põhjus on selles, et inimesed on ühiskondlikud olendid. Teisisõnu — inimesed on huvitatud teistest inimestest. Seega on täiesti loomulik, et meie vestlus varem või hiljem nende asjade peale läheb, mis meie sõprade ja tuttavatega hiljuti juhtunud on.

Kas see on halb? Mitte alati. Üsna sageli saame vaba vestluse kaudu palju kasulikku teada, näiteks, kes kavatseb abielluda, kes on just saanud lapse või kes on haige. Ka esimese sajandi kristlased rääkisid sündmustest, mis olid kaasusklike elus hiljuti toimunud (Efeslastele 6:21, 22; Koloslastele 4:8, 9). Tegelikult kuuluvad kerged jutud sõprade ja tuttavate kohta lahutamatult inimestevahelise suhtlemise juurde ning aitavad hoida normaalseid suhteid.

Kahjuliku keelepeksu püünised

Vahel pole aga teiste inimeste elu üle arutamise motiiviks teistest hoolimine. Näiteks ütleb 18-aastane Deidra: ”Inimesed räägivad teisi taga selleks, et populaarsust võita. Nad loodavad, et see toob neile [populaarsust], kui nad teavad paremat lugu kui see, mida just räägiti.” Soov teistele muljet avaldada võib panna keelepeksja isegi fakte moonutama. ”Kui sa mingit lugu tead, on sul võim sellega manipuleerida,” selgitab 17-aastane Rachel. ”See on nagu kondikava, mille ümber võid ehitada nii suvalise loo kui iganes tahad.”

Mõnikord on ebaõiget keelepeksu kasutatud ka kättemaksmiseks. Amy, kes on 12-aastane, räägib: ”Kord lasksin oma sõbranna kohta ühe valejutu lahti. Tegin seda sellepärast, et tema oli midagi minu kohta öelnud.” Ja milleni see viis? Amy jätkab: ”Alguses ma mõtlesin: mõnus, sain talle tagasi teha. Varsti aga väljus olukord kontrolli alt ja ma kannatasin selle pärast palju rohkem, kui oleksin kannatanud siis, kui oleksin oma suu kohe algusest peale kinni hoidnud.”

On kerge näha, kuidas kuulujutt saab ”kulutule sarnaseks, mis väljub kontrolli alt tõeliselt kiiresti”, nagu sõnab üks asjatundja vaimse tervise alal. (Võrdle Jakoobuse 3:5, 6.) Kui nii juhtub, võivad tagajärjed olla kohutavad. Näiteks, mis saab siis, kui keegi on rääkinud edasi midagi, mis oleks pidanud jääma usalduslikuks? Või kui kuulujutt osutub valeks ja seda levitades rikud sa kellegi hea maine? Bill, kes on 12-aastane, räägib: ”Üks mu sõber laskis lahti jutu, et ma kasutan narkootikume, kuigi see ei ole tõsi. See tegi tõeliselt haiget.”

Kuritahtliku keelepeksu vaigistamine

Piibel ütleb põhjendatult, et ”surm ja elu on keele võimuses” (Õpetussõnad 18:21). Jah, meie sõnad võivad olla nagu kasulikud tööriistad või nagu hävitavad relvad. Kahjuks kasutavad paljud tänapäeval oma keelt just hävitamiseks. Nad sarnanevad laulik Taaveti kirjeldatud inimestega, ”kes oma keelt ihuvad nagu mõõka, sihivad kibedaid sõnu nagu nooli, et salajas maha lasta laitmatu” (Laul 64:3—5).

Need, kes tahavad Jumalale meeldida, ei tohiks levitada ebaõiget infot, sest Piibel ütleb, et ”valelikud huuled on Jehoova meelest hirmsad” (Õpetussõnad 12:22). Kui alustad või levitad tahtlikult sellist keelepeksu, mille kohta sa tead, et see ei vasta tõele, siis on see valetamine; Piibel aga ütleb, et kristlastel tuleks ’jätta maha vale’ ja ’rääkida tõtt igaüks oma ligimesega’ (Efeslastele 4:25).

Nii et enne kui sa ütled midagi teise inimese kohta, küsi endalt: ”Kas ma tean tõesti, kuidas asi tegelikult on? Kas see, mida ma räägin, paneb mu kuulaja kõnealusesse inimesse halvemini suhtuma? Kui see on nii, siis mis ajendab mind seda ütlema?” Pea meeles, et kui miski ongi tõsi, ei anna see veel õigust selle levitamiseks — eriti juhul, kui see informatsioon kahjustab kellegi mainet.

Teine küsimus, mida endalt küsida, on: ”Kuidas mõjutab keelepeks minu enda mainet?” Jah, kui räägid teisi taga, annab see midagi teada ka sinu enese kohta. Näiteks lausub Kristen: ”Kui sul on nii palju aega teistest rääkida, pole su enda elu arvatavasti kuigi huvitav.” Lisa avastas, et tema keelekandja-kuulsus läks talle maksma kõige lähedasema sõbranna usalduse. Ta ütles: ”Asi läks nii kaugele, et ta hakkas kahtlema, kas mind üldse usaldada võib. See oli õudne — ma pidin tõestama, et ta võib minu peale loota.”

Kui sul on keelepeksja maine, võivad teised hakata sind pidama inimeseks, kes tõenäoliselt teeb ülekohut, ja võib-olla ei otsi nad enam su seltskonda. Piibli õpetussõna märgib: ”Kes käib keelekandjana, paljastab saladusi: seepärast ära seltsi lobisejaga!” (Õpetussõnad 20:19). Kuid kas sa teadsid, et kahjulikule keelepeksule võib aidata kaasa lausumata sõnagi?

Kuulamine — keelepeksu teine külg

Keelepeks nõuab vähemalt kaht inimest — rääkijat ja kuulajat. Olgugi, et kuulajal näib lasuvat väiksem süü kui rääkijal, näitab Piibel asju teise nurga all. Õpetussõnad 17:4 ütleb: ”Kurjategija paneb tähele nurjatuid huuli, petis kuulab kurjakuulutavat keelt!” Seega lasub keelepeksu kuulajal tõsine vastutus. ”Mõnes mõttes on kuulujutu kuulamine isegi halvem kui selle rääkimine,” ütles kirjanik Stephen M. Wylen. Mis mõttes? Wylen selgitab: ”Kui kõnelejal on innukas kuulajaskond, julgustab see teda jätkama.”

Mida sa peaksid tegema, kui kahjulik keelepeks sinu kõrvu jõuab? Ilma et see jätaks mulje, nagu oleksid teisest õiglasem, võid lihtsalt öelda: ”Vahetame teemat” või: ”Ma tunnen end ebamugavalt, kui me sellest räägime. Pealegi pole ta ise siin, et end kaitsta.”

Kuid mida teha siis, kui teised hakkavad sinust seetõttu eemale hoidma, et sa nende vestlustest osa ei võta? Ühest küljest võib see olla sulle kaitseks. Kuidas? Pea meeles, et inimene, kes räägib sulle teisi taga, võib sama hästi teistele sind taga rääkida. Seega võid sa end hoida südamevalu eest, kui saad lähedasemaks nende noorte ja täiskasvanutega, kes teisi oma jutuga maha ei tee. Wylen räägib: ”Mida sa ka keelepeksust hoidudes ei kaotaks, märkad sa peagi, et tegelikult oled kaotanud ainult võimaluse end õnnetuks teha. Lõpptulemusena oled sa paremas olukorras kui enne, sest nii saavutad usaldusväärse isiku maine.”

Kõige tähtsam on aga see, et sa teed endale hea nime Jumala ees. Teda huvitab see, kuidas me teistest inimestest räägime, sest Jeesus Kristus hoiatas: ”Inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud. Sest su sõnadest arvatakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind hukka” (Matteuse 12:36, 37).

Niisiis on tark järgida apostel Pauluse manitsust ’otsida au selles, et elada vaiksesti ja ajada oma asju’ (1. Tessalooniklastele 4:11). Selline teguviis aitab sul hoida häid suhteid teistega ja head seisundit Jumala ees.

[Allmärkus]

[Kast lk 19]

”Maailma parim keelepeksu vahendaja”

Kas sa uudist oled kuulnud? Seoses elektronposti ehk e-posti kasutuselevõtmisega levib keelepeks nüüd ka kõrgtehnoloogilisi teid pidi. Õigupoolest nimetab kirjamees Seth Godin e-posti ”maailma parimaks keelepeksu vahendajaks”. Kuigi ta tunnustab e-posti häid külgi, hoiatab ta: ”Keegi võib hakata levitama sõnumit, mis on kas fakt või valeteade, ja ühe hetkega võib see saada teatavaks tuhandetele inimestele.”

E-post võib jõuda tohutu hulga inimesteni, ja see võib toimuda väga kiiresti. Godin ütleb: ”See on esimene uut laadi sidepidamisviis, mis ühendab kirjapandud sõnade kaalukuse ja läbimõelduse telefonikõne kiiruse ja vahetu kontaktivõimalusega.” Kui sa siis saadad e-posti, mõtle hästi järele, mis eesmärgil sa seda teed. Ja ära anna mitte mingil juhul oma sõpradele edasi kinnitamata informatsiooni.

[Pildid lk 18]

Inimene, kes räägib sulle teisi taga . . . võib sama hästi teistele sind taga rääkida