Vaatleme maailma
Veekriis
”Enne aastat 2025 kannatab kaks kolmandikku inimkonnast janu, kui selle probleemi lahendamiseks midagi ette ei võeta,” kuulutab Prantsusmaa ajakiri ”L’Express”. Ajaleht ”Le Figaro” märgib: ”Veerandile maailma elanikkonnast pole joogivesi praegu otseselt kättesaadav.” Et juhtida tähelepanu veekriisile, korraldas ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon 1998. aasta märtsis Pariisis rahvusvahelise konverentsi. Rohkem kui 200 delegaati 84 maalt, kaasa arvatud Prantsusmaa president, arutasid seda, kuidas kaitsta maakera veevarusid. Üks probleem, mida esile tõsteti, oli vee raiskamine, mille põhjuseks on sageli tõhutud põlluniisutussüsteemid ning vett läbilaskvad torud. Prantsusmaa president Jacques Chirac rõhutas, et vesi on osa inimkonna ühispärandist, seega tuleb selle probleemiga tegeleda ülemaailmselt.
Hoiatus kontori kohvitasside suhtes
”Väikesed pahandusetegijad, kaasa arvatud hirmsad bakterid nagu E. coli, on hakanud vohama, kuna enamikus kontorites ei pesta hoolikalt tasse ega desinfitseerita kraanikausse ja toiduvalmistamiskohti,” teatab ”The Toronto Star”. Teadlased Charles Gerba ja Ralph Meer testisid kohvitasse ja kohvimasinaid 12 kontoris. Ligikaudu 40 protsendilt kohvitassidelt ja 20 protsendilt pesukäsnadelt, mis olid kontorite kraanikausis, leiti koliformseid baktereid, mõningatelt ka potentsiaalselt ohtlikku E. coli bakterit. ”Sellised leiud osutavad tavaliselt ebasanitaarsetele tingimustele,” ütleb Gerba. Raportis järeldatakse: ”Kellel pole nõudepesumasinat, peab kohvitasse pesema kuuma seebiveega ning seejärel desinfitseerima kloorlubja ja vee lahusega või puhastusainega. Nõudepesulappe ning käsnasid tuleb pesta regulaarselt.”
Lapsed eelistavad lihtsaid tegevusi
Kuidas oma lastele hea ema olla? Whirlpooli sihtasutus küsitles 1000 Ameerika last vanuses 6 kuni 17 ning selgus, et enamik neist eelistas teha koos emaga lihtsaid igapäevaseid toimetusi, eriti emaga koos aega veeta. Laste lemmiktegevus koos emaga oli lõunat süüa. Teiseks soovisid nad minna koos välja sööma või sisseoste tegema. Kolmandal kohal oli soov koos istuda ja rääkida. Samuti oli lihtne peamine viis, kuidas lastel on kombeks oma ema tänada. Seitsekümmend protsenti ütles, et kõige sagedamini kallistavad nad oma ema ja annavad talle musi. Järgmine viis oli öelda ”Ma armastan sind” ja ”Aitäh”.
Autojuhid saasteohus
”Liiklusummikus autojuht hingab sisse kolm korda rohkem saasteaineid kui jalgratturid või jalakäijad ning kaks korda rohkem kui need, kes sõidavad bussiga,” teatab Londoni ajaleht ”The Times”. Üks Euroopa keskkonnakaitse instituudi uurimus näitab, et autojuhid, kes on jäänud toppama keset aeglase liiklusega maanteed, hingavad sisse tohutul hulgal toksilisi gaase. Keskkonnakaitsja Andrew Davis ütleb, et vastupidiselt üldisele arvamusele on ehk kaitsvaid näokatteid tarvis rohkem autojuhtidele kui tee ääres sõitvatele jalgratturitele.
Mugavused lehmadele
Lehmalautades on hakatud kasutama vanade rehvide ribadega täidetud madratseid, ütleb Kanada ajaleht ”The Globe and Mail”. Arvatakse, et tänu 5 sentimeetri paksustele madratsitele võivad lehmad kauem ja rohkem piima anda. Raporti sõnul ”veedavad lüpsilehmad suure osa oma elust betooni peal”, mistõttu nende ”sõrad muutuvad hellaks ning jalad saavad vigastada”. Madratsid ei hoia üksnes ära sõra- ning jalavigastusi, vaid tänu nendele on ka lehmade põlvealune pehmem, kui nad pikali heidavad. Madratsite tootja ütleb, et madratsid on mõeldud selleks, et lehmadel oleks laudas sama mugav kui rohusel karjamaal.
Hispaania lapsed ja teler
Carlos María Bru (ÜRO Lasteabifondi Hispaania komiteest) sõnul võib üks Hispaania laps näha selleks ajaks, kui ta on saanud 10-aastaseks, telerist keskmiselt 10000 mõrva ning 100000 kallaletungi, ütleb Europa Press. Lisaks sellele märkis professor Luis Miguel Martínez, et üle kolmveerandi 4- kuni 12-aastastest Hispaania lastest vaatavad telerit vähemalt kaks ja pool tundi päevas ning peaaegu veerand lastest vaatab telerit rohkem kui neli tundi päevas. Raport teatab, et keskmiselt ”veedavad lapsed teleri ees 937 tundi aastas, seega rohkem, kui nad iga aasta koolis käivad, milleks kulub 900 tundi”. Ricardo Pérez-Aznar Complutensia ülikooli informaatika osakonnast ütleb, et televägivald on üks neid sotsioloogilisi faktoreid, mis võib põhjustada ühiskonnas vägivalda.
Hiina ajalugu ulatub veel kaugemasse minevikku
Kaua aega arvati, et Hiina ajaloos kõige varasem aasta, mille kohta on kirjalikke tõendeid, on 841 e.m.a., Lääne-Zhou dünastiasse kuulunud Gong He esimene valitsusaasta. Ent hiljuti avastati veel vanem kirjalik allikas, kus mainitakse päikesevarjutust, teatab ajakiri ”China Today”. Ülestähenduses mainitakse varjutust seoses Zhou dünastiasse kuulunud kuningas Yi esimese valitsusaastaga. Teadlased ja ajaloolased on kindlaks määranud, et see varjutus leidis aset aastal 899 e.m.a., seega ulatub Hiina kirjapandud ajaloo alguspunkt rohkem kui pool sajandit varasemasse aega. ”[Hiina] kirjapandud ajaloos pole kuni 20. sajandini ühtki lünka,” ütleb raamat ”Outline of the History of the Chinese People”. Seda nimetatakse ka ”hiinlaste üheks suurimaks panuseks kogu inimkonna tsivilisatsiooni ajalukku”.
Üllatavad lõhnad
Veinitootjad on juba ammu teadnud, kui tähtis on veinide eristamisel nende aroom. Teadlased, kelle eesmärk on saada paremaid veine, on klassifitseerinud 500 või veel enamat kemikaali, mis võivad veinile erilise aroomi anda. Teadlased on kasutanud hea ninaga inimeste abi, teatab ajakiri ”New Scientist”. Need lõhnatundjad on mõningate veinide koostisosade lõhnu võrrelnud sibula, mee, spargli, tubaka, šokolaadi ja kuivatatud viigimarjade omaga. Mõnede veelgi üllatavamate lõhnaassotsiatsioonide hulka kuulub ”mustade sokkide, mädamuna ning põleva kummi” lõhn. Üks veinipärm tekitab sellist lõhna, mida kirjeldatakse eri moodi. Uurija Jane Robichaud ütleb: ”Sõltub haistmismeele tundlikkusest, kas aine muudab veini lõhna komplitseeritumaks või tundub vein haisvat higise hobuseteki järgi.”
Päikesepõletused varjus
Austraalia Queenslandi meditsiiniuuringute instituudi uuring näitab, et puu või päikesevarju all olemine ei kaitse tõenäoliselt täielikult ultraviolettkiirguse eest. Nagu teatab ajaleht ”The Canberra Times”, saab lahtise varju all olev inimene ikkagi hajunud ultraviolettkiirgust. Biokeemik ja uuringu kaasautor dr. Peter Parsons hoiatab: ”Kui Austraalia sisemaa linnades on otsese keskpäevase suvepäikese käes soovitatav viibida maksimaalselt 10—12 minutit, saavad varju all seisvad või lamavad inimesed [UVB-kiirguse põhjustatud] päikesepõletuse vähem kui tunni ajaga.” Isegi talvel ja pilvistel päevadel on ultraviolettkiirguse oht. Dr Parsons märgib, et üldiselt on oht seda suurem, mida selgem on taevas.
Vereseminar Bulgaarias
Sel aastal peeti Bulgaarias Sofias seminar, kus rõhutati operatsiooni ajal verekao vähendamise ning vereülekande asemel alternatiivide kasutamise tähtsust. Sellel seminaril oli kogu Bulgaariast kokku tulnud arstidel võimalus nõu pidada vereekspertidega kaheksalt maalt. Professor Ivan Mladenov Sofiast märkis, et eelmise režiimi ajal teati saastunud verest ja verega edasikanduvatest viirustest väga vähe või üldse mitte midagi ning ei peetud ka õigeks seda, et patsient küsimusi esitab, mis võis viia arstiabi andmisest keeldumiseni. Euroopa Inimõiguste Kohus on aga soovitanud pidada lugu patsiendi õigusest ise otsus langetada ja teadmistel põhinev valik teha ning seminaril käinute vastukaja näitab, et sellest õigusest ollakse nüüd Bulgaarias teadlikumad.