Venemaa kohtupalat mõistab Jehoova tunnistajad õigeks

JEHOOVA TUNNISTAJATEL pole midagi selle vastu, kui massimeediakanalid nende kohta tõepärast materjali avaldavad. Jehoova tunnistajad on ka nõus andma tõest informatsiooni enda, oma usuliste tõekspidamiste ja tegevuse kohta. Kui aga nende kohta ebatäpseid ning laimavaid artikleid kirjutatakse, pöörduvad nad vahel valitsusvõimude poole, et kaitsta oma usulisi õigusi ja kodanikuõigusi. Vaadelgem ühte hiljuti aset leidnud juhtumit.

Peterburis ilmuv tuntud vene ajaleht ”Komsomolskaja Pravda” avaldas 1997. aasta 1. augusti numbri kohalike uudiste vahelehes artikli, mis jättis Jehoova tunnistajatest täiesti väära ettekujutuse. Artiklis pealkirjaga ”Peterburi sekt. Siia tuleb linn-tempel” väitis autor Oleg Zasorin, et Jehoova tunnistajad tekitavad oma uskumustega kahju ning rikuvad oma tegevusega Venemaa põhiseadust. Peamiselt rünnati artiklis näiteks selliseid Piiblil põhinevaid tunnistajate uskumusi, mis puudutavad vereülekannet ning perekondlikke suhteid, millest jäeti väär ettekujutus. Peale selle nimetati artiklis Jehoova tunnistajaid sektiks ning väideti, et nad on mõningate arvates ”kõikidest sektidest kõige ohtlikumad”.

Jehoova tunnistajate kohaliku religioosse organisatsiooni administratiivkeskus Venemaal pöördus palvega Venemaa Föderatsiooni Presidendi meedia-alaste vaidluste kohtupalati poole, et seal vaadataks üle artiklis toodud väited, mida Jehoova tunnistajad pidasid kuritahtlikuks valeks. 1998. aasta 12. veebruaril toimunud kohtupalati istungil vastasid Jehoova tunnistajate esindajad nii kohtupalati liikmete, ajakirjanike kui ka juristide küsimustele. Et teha kindlaks seda, mida Jehoova tunnistajad tegelikult usuvad ja õpetavad, uurisid kohtupalati liikmed hoolikalt Jehoova tunnistajate väljaantud kirjandust, eriti ”Perekonnaõnne saladuse” raamatut.

Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma saadik V. V. Borštšev täheldas, et mõistel ”sekt” on täiesti negatiivne maik. Härra Borštšev teatas: ”Sellise vabaduse [lubamine] ja selliste siltide külgekleepimine on eriti ohtlik. Fakt, et kohtupalat võttis Jehoova tunnistajate esitatud kaebuse vaatluse alla, on väga oluline. Selliste emotsioonide tulv ning solvangud, mis on suunatud registreeritud religioossete organisatsioonide vastu, tuleb lõpetada.”

Pärast kõikide tõendite uurimist järeldas kohtupalat, et artikkel, mis ilmus ”Komsomolskaja Pravdas”, oli ebaseaduslik ning ebaeetiline; samuti leiti, et artikkel oli täis valesid ning alusetuid väiteid. ”Artikli autor ei esita mingisuguseid täpseid fakte .. Väljaande autor levitas kuulujutte tõe pähe, kuritarvitades sellega ajakirjaniku õigusi,” ütles kohtupalat. Vastupidiselt ajaleheartiklile leidis kohtupalat, et Jehoova tunnistajad on seaduskuulekad ning õpetavad oma liikmeid elama rahus oma pere ning teiste inimestega, kellel ei ole samasugused usulised tõekspidamised kui nendel.

Tund aega pärast viimast tunnistust kuulutas kohtupalat välja oma otsuse:

”1. Artikli ”Peterburi sekt. Siia tuleb linn-tempel” avaldamisega on rikutud Venemaa Föderatsiooni ”Massimeedia” seaduse paragrahvides 4, 49 ja 51 toodud nõudeid.

2. Teha Venemaa Föderatsiooni riiklikule trükikomiteele soovitus kaaluda hoiatuse andmist ajalehe ”Komsomolskaja Pravda” toimetusele.

3. Teha noomitus ajakirjanik O. Zasorinile.

4. Soovitada ajalehe ”Komsomolskaja Pravda” toimetusel paluda vabandust sellepärast, et ta on avaldanud ebausaldatavat informatsiooni, mis alusetult mustab Jehoova tunnistajate usuorganisatsiooni.”

See kohtupalati langetatud otsus ühtib usuteadlase ja filosoofiakandidaadi Sergei Ivanenko järeldustega. Pärast seda, kui hr. Ivanenko, kes ise ei ole Jehoova tunnistaja, oli hoolikalt uurinud Jehoova tunnistajate uskumusi ning nendega tutvunud, kirjutas ta artikli, mis ilmus ajalehe ”Moskovskije Novosti” 1997. aasta 16.—23. veebruari numbris.a Hr Ivanenko tegi järelduse: ”Jehoova tunnistajaid iseloomustab nende kindel veendumus, et tuleb Piibli õpetustega kooskõlas elada. [——] Jehoova tunnistajatele on Piibel konstitutsioon, tsiviilkoodeks ja suurim tõe väljendus. [———] Jehoova tunnistajaid võib tuua nende kaaskodanikele eeskujuks pühendumises Piibli tõele ning valmisolekus oma uskumusi omakasupüüdmatult kaitsta.”

Nii see kohtupalati otsus kui ka hr. Ivanenko kommentaarid kinnitavad taas, et Jehoova tunnistajate kristlik religioon ei ohusta ühiskonda mingil moel, pigem toob see kasu kõigile õiglase südamega inimestele. Jehoova tunnistajad on ’alati valmis andma vastust igaühele, kes neilt nõuab seletust lootuse kohta, mis neis on .. vastates tasaduse ja kartusega’ (1. Peetruse 3:15, 16).

[Allmärkus]