Sild, mis on saanud nime Vasco da Gamalt

”ÄRGAKE!” PORTUGALI-KORRESPONDENDILT

UUDIS vallutas Portugali ajalehed — äsja avati ilutulestikuga pidulikult Euroopa pikimaid sildu. 1998. aasta 29. märts on päev, mil avati 17,2 kilomeetri pikkune Vasco da Gama sild. See uus sild, nimetatud Portugali meresõitja järgi, kes avastas 15. sajandil meretee Lääne-Euroopast Indiasse, avab uusi teid riigi industrialiseeritud põhjaossa, lõunas Algarves asuvatele valgetele liivarandadele ja Hispaaniasse.

See pikkuselt viies sild maailmas ulatub üle Tejo jõe suudmelahe Portugali pealinnast Lissabonist Montijosse lahe lõunakaldal. Veepinnast 45 meetri kõrgusele rajatud 826 meetri pikkuse rippuva osa alt pääsevad läbi suuredki merelaevad.

Suurejoonelised avapidustused

Tegelikult algas avatseremoonia suure peoga juba nädal enne silla ametlikku avamist. Meeleolu oli tõepoolest ülev, kuna pühapäevaks, 22. märtsiks oli kutsutud 15000 inimest pidusöögile, kus pakuti traditsionaalset portugali rooga feijoada’d ehk oahautist. Kus oleks võimalik pakkuda toitu nii suurele rahvahulgale? Muidugi uue silla peal! Millist vaatepilti pakkus küll viie kilomeetri pikkune sillale kaetud laud! Roog oli suurepärane ja inimesed suhtusid žesti hindavalt.

Teravnenud vajadus

Milleks vajati taolist silda? Alates aastast 1966 olid lissabonlased kasutanud 1013 meetri pikkust 25. aprilli rippsilda. Iga päev ületas silla umbes 130000 sõidukit. Kas suudad kujutleda, millised ummikud tekkisid sel sillal tipptundidel ja nädalavahetustel? Polnud sugugi ebatavaline, et Lissabonist Lõuna-Portugali jõudmiseks kulus üks-kaks tundi. Sellest ka vajadus alternatiivi järele. Kuue sõidureaga uus sild, mis asub umbes 13 kilomeetrit ülesvoolu, on toonud mõningast kergendust. Projekti kohaselt saab siis, kui silda ületavate sõidukite arv küünib 52000-ni päevas, lisada mõlemas suunas juurde veel ühe sõidurea. Eeldatavasti sujub liiklus kiiresti, kuna kiirusepiiranguks on 100 kilomeetrit tunnis.

Ületame silla

Mingem üheskoos Montijosse ja sõitkem sillale selle lõunapoolsest otsast. Seljataha jääb maa ja sooala ning me asume nüüd 10-kilomeetrisel sillalõigul, mis viib meid üle Tejo jõe. Parasjagu on tõusuaeg, mistõttu kõikjal meie ümber on vesi. Libisemist takistav pinnakate ühes 1500 silda toetava sillasambaga loob turvatunde.

Edasi jõuame silla rippuva osani. Seda avaehitist hoiavad üleval 150 meetri kõrgustele tornidele kinnitatud hiigelpurjeid meenutavad jäigad kaablid. Tugipüloonide vundament ulatub 50 kuni 65 meetri sügavusele vette. Täiendavad turvameetmed aitavad sillal taluda tuuleiile, mille kiirus on kuni 220 kilomeetrit tunnis, ja seismilisi tõukeid, mis on neli ja pool korda tugevamad kui 1755. aastal Lissaboni laastanud maavärin.

Kui me jõuame Vasco da Gama silla lõppu, tervitab Lissaboni kirdeserv meid palmipuudega. Edasi võime soovi korral mööda kiirteed riigi põhjaossa suunduda. Tänu uuele sillale on võimalik kasutada lõunast Algarvest põhjas asuvasse Minho provintsi sõitmiseks suurepärast maanteevõrku, ilma et peaks tunglema Lissaboni kaootilises liikluskeerises!

Turvameetmed

Silla ehitamisel pöörati erilist tähelepanu turvameetmetele. Võib ju kõige lihtsamgi autoavarii põhjustada tohutu liiklusummiku. Tänu 87 videokaamerale, mis on paigaldatud strateegiliselt sillale ning selle peale- ja mahasõiduteedele, jõuab teave mistahes liiklushäiretest monitoride kaudu politseijaoskonda ja liiklusjärelevalvesse. Kui mõni auto seisma jääb, hakkab valvetoas tööle alarm.

Peale selle on 17-kilomeetrisele sillale seatud iga 400 meetri järele üles ühtekokku 36 paari SOS telefone. Kuidas see häiresüsteem töötab? Sillal liiguvad korrapäraselt spetsiaalsed sõidukid, valmis lahendama erisuguseid probleeme, muu hulgas kustutama tuld ja pukseerima.

Mida öelda drastiliste ilmamuutuste kohta? Kaks meteoroloogiajaama mõõdavad tuulte tugevust ja suunda, jälgivad ilma- ja teeolusid ning kohandavad kiiruspiiranguid vastavalt sellele.

Sümmeetrilise silla muudab veelgi kaunimaks öine valgustus, mis koosneb 1200 tänavalaternast.

Ökoloogilised keerdküsimused

Lõplikule otsusele, kuhu ehitada uus sild, ei jõutud sugugi kergelt. Milliseid tegureid tuli kaaluda?

Suuri raskusi tekitas silla asukoht ökoloogilisest vaatenurgast. Seda sellepärast, et sild kulgeb läbi lindude kaitseala, mis asub Lääne-Euroopa ühe suurima suudmelahe ääres. Et kaitsta taimestikku, kalu, linde, arheoloogilisi leide, vett, õhku ja sadu hektareid soolalademeid, tuli teha põhjalikku uurimistööd. Mida on Tejo suudmelahes sellist, mis tõmbab ligi loomastikku? See on üks Portugali ja kogu Euroopa tähtsamaid märgalasid, mis on ideaalseks pesitsuspaigaks taolistele rahvusvaheliselt kaitstavatele rändlindudele nagu musttiib-karkjalg, meritüll, väiketiir. Sügisel ja talvel otsivad tõusu ajal sellest soolaksoost varju tuhanded linnud.

Samuti tuli arvestada kauaaegsete kalakasvandustega. See tähendas täiendavaid ettevaatusabinõusid, et rikkuda kalade rahu nii vähe kui võimalik. Et kalakasvandustel silma peal hoida, märgistati ära kolm tuhat kala, peamiselt merikeeli ja ahvenaid.

Ühtäkki on toodud see vaikne looduslik paik suurlinna ligi. Mil määral mõjutab see looduskeskkonda? Loodetavasti säilitavad hinnalise lõunakalda kaitseks rakendatavad meetmed reservaadi loodusvarasid nii palju kui vähegi võimalik.

Vasco da Gama sild on tõepoolest ehituskunsti suursaavutus oma sümmeetrilisuse ja arhitektuuri iluga. Portugal võib tunda õigusega uhkust silla üle, mis kannab Vasco da Gama nime.

[Kaardid/pilt lk 15]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

PORTUGAL

HISPAANIA

[Kaart]

PORTUGAL

Lissabon

Montijo

Vasco da Gama sild

[Allikaviide]

Loa andnud Lusoponte/Sonomage