Vaatleme maailma
Usuvabadus Kreekas uuesti vaatluse all
”Tundub, et hiljuti on [Kreeka] valitsus võtnud arutluse alla usuvabaduse küsimuse ning kaalunud ka lähitulevikus põhiseaduse muutmist,” teatab Ateena ajaleht ”To Vima”. ”Välisministeeriumis moodustati mitteametlik komisjon, kelle ülesandeks on vaadata uuesti läbi usuvabadust puudutav seadustik, diktaator Metaxase-aegsed seadused, mille järgi proselütism on kriminaalkuritegu, ja see, millistel tingimustel võivad mitteortodokssed vähemusreligioonid kirikuid ja kokkutulekupaiku rajada.” Edasi teatab raport, et see toiming algatati peamiselt seetõttu, et Jehoova tunnistajad Kreekas on palju kohtuasju Euroopa Inimõiguste Kohtusse viinud.
Ladina keel kasutusel
Kuigi ladina keele kasutamine lõpetati rooma-katoliku kiriku liturgias 1960. aastatel, on see veelgi Vatikani ametlik keel. Vaatamata sellele et keeleteadlased tõlgivad paavsti dokumente ladina keelde, kasutatakse seda keelt Vatikanis praegu siiski harva. Kuid 1997. aasta novembris kurtis paavst, et ladina keelt räägitakse üha vähem, ning kutsus üles seda keelt taas kasutama. Vahepeal aga lõpetas grupp Vatikani õpetlasi ajakohaste sõnadega ladina sõnaraamatu valmistamise, mis kestis kaheksa aastat. Nüüd on ladinakeelsed vasted ka sellistel uutel terminitel nagu ”aerosoolipihusti”, ”kaubamaja”, ”lennujaam”, ”liiklusummik” ja ”takso”. Isegi kõikjal kasutatavale mobiiltelefonile on olemas vaste — telephonium cellulare. Ladina keele entusiastidele on veel paremaidki uudiseid. Londoni ajaleht ”The Times” teatab, et üks Rooma preester on nüüd pannud Internetis üles ladinakeelse WWW-lehekülje.
”Kloonitud” kujud
Aastaks 2000 võivad kõik Rooma avalike parkide kujud olla jäljendid. Miks? ”Kui tahame, et monumendid säiliksid, on vaja jäljendeid,” selgitab Carla Benocci ühest Rooma ajalooühingust. Ta lisas, et mõned kujud on ”hirmsas seisukorras, kuna neid on kahjustanud aeg, autod, vandaalid ning varastatud kaupade ostjad”. Tehakse eksperimente, et otsustada, millistest materjalidest kujud näeksid välja sama ilusad kui originaalid ning peaksid samal ajal vastu ka sudule ning vandaalide rünnakule. Mõned ”kloonid” on tehtud plastmassist, teised tsemendist ja kaetud marmorpuruga. Need on ”originaaliga niivõrd sarnased”, ütleb Benocci, ”et vargad, kes on pidanud neid tõelisteks kujudeks, võtsid ühel pea otsast ära ning püüdsid teist ühes tükkis minema viia”. Kuidas on aga lugu originaalidega? Neid võib imetleda muuseumides, kus nad on väljaspool ohtu.
Lapsed surevad alatoitluse tõttu
”Alatoitluse tõttu sureb rohkem lapsi kui ükskõik millise teise epideemia, loodusõnnetuse või sõja pärast,” teatab Prantsusmaa päevaleht ”Le Monde”. Hinnangute kohaselt sureb vaegtoitumuse tõttu igal aastal peaaegu seitse miljonit last. ÜRO Lastefondi (UNICEF) 1997. aasta raport näitab, et igal aastal sureb 12 miljonit alla viieaastast last, kellest 55 protsenti sureb alatoitluse tõttu. Peale selle, et alatoitlus viib surma, põhjustab see lastele ka arvukalt kehalisi ja vaimseid puudeid ning nõrgendab immuunsüsteemi. Lõuna-Aasias kannatab alatoitluse käes iga teine, Aafrikas iga kolmas laps. Ent see probleem puudutab ka tööstusmaid. Näiteks teatab UNICEF, et Ameerika Ühendriikides ei saa iga neljas alla 12-aastane laps piisavalt süüa.
Kas Kuu peal on vett?
Kosmoselaev ”Lunar Prospector” on avastanud Kuu pooluste piirkonnas midagi, mis näib olevat külmunud vesi, teatab ”The New York Times”. Kosmoselaeva aparaadid näitavad, et seal leidub vesinikku, ning arvatakse, et kõige tõenäolisemalt võib vesinik Kuu peal esineda vee koostisosana. Arvatakse, et vett leidub seal väikeste jääkristallidena, mis on segunenud pinnasega. Vesi näib moodustavat ühe protsendi kivisest mullast. Mõned teadlased juba loodavad, et Kuu peal leiduvat vett võivad kunagi hakata kasutama sealsed kolooniad, vesinikku ja hapnikku võidakse aga kasutada kütusena, et kosmoselaevu Kuu pealt välja lennutada. Teised aga arvavad, et isegi sel juhul, kui Kuu peal on vett, ei tasu selle kättesaamise vaev end ära. Dr Bruce Murray California tehnoloogiainstituudist ütles, et vett on odavam Maa pealt kaasa viia, kui seda Kuul ”kaevandama” hakata.
Valuvaigistitega tuleb ettevaatlik olla
”Atsetaminofeeni (tylenoli ja excedriini aktiivne koostisosa) ning paljude teiste retseptita saadavate ravimite suhteliselt väikene üledoseerimine võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi, ja seda eriti siis, kui neid võtta koos alkoholiga,” hoiatab ajakiri ”Health”. Samuti võib see põhjustada surma. ”Enamik inimesi arvab, et nad võivad soovitatud annusest kaks või kolm korda rohkem võtta ning et see ei tee mingit kahju,” ütleb Texase Edela Meditsiinikeskuse Ülikooli sisehaiguste spetsialist William Lee. ”Selle ainega on aga teine lugu.” Kui keha hakkab atsetaminofeeni lagundama, tekib kõrvalprodukt, mis mürgitab maksa. Maks kaitseb end kahjutustava aine glutatiooniga. Kuid üledoseerimise puhul ei suuda maks end alati atsetaminofeeni mõju eest kaitsta. Kuna alkohol kurnab glutatiooni varusid, on ravimit eriti ohtlik võtta pärast alkoholi tarbimist. Ning kuna atsetaminofeeni leidub rohkem kui 300 tootes, pole üledoseerimine ilma enese teadmata sugugi võimatu.
Enesekaitsekursused
Taivanis on nüüd lastel koolis uus kursus — kuidas toimida inimröövi puhul. ”Peale Filipiinide on lastel suurim oht langeda inimröövi ohvriks Taivanis, kus pannakse iga kahe ja poole päeva kohta toime keskmiselt üks inimröövi,” teatab ”Asiaweek”. Kuna kuritegevus aina kasvab, kardavad vanemad, et nende laps võib järgmine röövimise ohver olla, ning seepärast palusid nad selle programmi läbiviimist. Enesekaitsekursustel õpetatakse lapsi olema ettevaatlikud, kui nad üksi jalutavad, lifti astuvad või ühissõidukis sõidavad. Nad õpivad olema valvsad kahtlaste inimeste suhtes ning seda, kuidas röövimise puhul tegutseda. Hoolimata kursuse negatiivsest sisust, tehakse pingutusi, et lastel oleks ellu positiivne suhtumine.
”Kadunud” liik on tagasi
Väljasurnuks peetud mets-kivikakku, kelle kohta pole 113 aasta jooksul esitatud ühtki kindlat kohtamisjuhtu, on nüüd nähtud ja pildistatud Indias Mumbaist kirde pool Shahada lähedal metsas. Sellel 20 sentimeetri kõrgusel pruunil linnul on suured silmad, ebatavaliselt suur nokk, jalad ja küünised. ”Teda peetakse üheks India salapäraseks linnuks,” ütles Pamela Rasmussen (Washingtoni riiklikust loodusloomuuseumist), kes oli koos oma kahe kolleegiga fotosid teinud. ”See on harukordne juhtum.” Kaks ülejäänud salapärast India liiki, kelle kohta pole leitud elumärke, on partlane Rhodonessa caryophyllacea, keda nähti viimati 1930. aastatel, ning faasanlane Ophrysia superciliosa, keda pole kohatud umbes 100 aastat.
Kas ”ideaalne nõrga toimega uimasti”?
Šokolaadi ergutavat, antidepressiivset ja suguiha erutavat toimet on kiidetud juba sadu aastaid. Kuid üks hiljutine uuring võib näidata, et šokolaad tõepoolest mõjub ”ärevustundele, meelerahule ja seksuaalkäitumisele”, teatab Prantsusmaa ajaleht ”Le Monde”. Teadlased on avastanud, et šokolaad sisaldab ainet, mis sarnaneb amfetamiiniga, ning ainet, millel on ”märkimisväärne antidepressiivne toime”. Ühes uues uuringus selgus, et šokolaadis sisaldub ka anandamiid, neuromediaator, mis tekitab samasugust ”kõrgendatud meeleolu ning eufooriat” nagu kannabis. Nii selle kui ka šokolaadi madala mürgisustaseme tõttu järeldas ajaleht: ”Kuna šokolaad ergutab füüsilist ja intellektuaalset aktiivsust, annab energiat ning tekitab eufooria- ja heaolutunnet, on enam-vähem kõrvaltoimeta ega tekita eriti sõltuvust, on see peaaegu ideaalne nõrga toimega uimasti.”