Omapärane paradiis

”ÄRGAKE!” KANADA-KORRESPONDENDILT

KALJUORU veerult allapoole vaadates avaneb hingetukstegevalt kaunis mägede ning järskude kuristikega vahelduv maastik. Eespool näib laiuvat otsatu rohumeri. Möödakeerlevas tuulepuhangus on tunda puju tugevat lõhna, preeria hõngu.

Mõtle, vaid kakssada aastat tagasi võis rännata päevi, ilma et vaateväljast oleks kadunud tohutud piisonikarjad, kellest Kanada suured rohtlad lausa mustad olid, ning tunda, kuidas miljonite sõrgade all väriseb maa. Isegi kuulsad loomade ränded Aafrikas pole nii võimsad kui kunagised piisonite ränded sellel suurel rohumerel.

Nüüd on aga järel vaid piisonite hõõrutud suured kivid, mis tõendavad, et piisonid siin üldse kunagi elasid. Neid kive katsudes võib tunda, kui siledad on nende nurgad, mille vastu tuhanded piisonid oma sügelevat nahka hõõrusid, ning kivide ümber võib näha trambitud kraave. Jah, see pole üksnes tugev läänetuul, mis pisarad silma toob, vaid tohutu aukartus ümbritseva ja meelierutava loodu imede ees. Mis koht see on? See on omapärane paradiis.

Eriline park

Tere tulemast Grasslandsi rahvusparki, mis asub Kanadas Saskatchewani edelaosas ning mis on ainus nii madalrohu kui ka kõrgrohuga kaetud puutumata preeria kaitseks loodud park Põhja-Ameerikas. Tegelikult koosneb park ida- ja lääneosast, mis asuvad üksteisest 22,5 kilomeetri kaugusel. Kokku hõlmab rahvuspark 900 ruutkilomeetri suuruse maa-ala.

Maastik on siin ebatasane ning täis palju raskesti ületatavaid kohti. Liikuda on siin kõige parem jalgsi või hobuse seljas. Seiklushimulised võivad veeta öid tähise taeva all, ära ei tuleks aga unustada piisavalt vett ning muid vajalikke asju kaasa võtta. (Vaata kasti ”Pargis matkamine”.) Pargis rännates ei näe sa moodsaid ehitisi, sillutatud ega kruusatatud teid, elektriliine, täitepinnast ega parkimisplatse. Pargis ei pruugi näha isegi ühtainust inimest. Tõepoolest, see on omapärane paradiis! Parki sisenedes avaneb omapärane ja kaunis maailm.

Põhja-Ameerika Suurtasandik on üks kõige drastilisemalt muutunud ökosüsteeme maailmas. Vähem kui kakssada aastat tagasi oli see täielikult metsik ja puutumata maa-ala. Kuid praegu on Kanada madalrohu- ja kõrgrohupreeriast jäänud üles harimata vaid 25 protsenti. Mõte muuta see rohumaa kaitsmise eesmärgil pargiks tekkis 1830. aastatel. Rohkem kui saja aasta pärast, aastal 1957, alustas Saskatchewani loodusloo selts rahvuspargi rajamist.

Kuid alles 1988. aastal sõlmiti riigi ja provintsi vahel leping, et luua Grasslandsi rahvuspark. Nii selles kui ka teistes Kanada preeriates asuvates parkides on nüüd kaitse all 22 taime-, imetaja- ja linnuliiki, mis kuuluvad ametlikult Kanada ohustatud liikide nimestikku. Lisaks kaitstakse ka muid liike, millest mõningaid ei leidu mitte kusagil mujal maailmas.

Grasslandsi park asub piirkonnas, kus on äärmuslik kliima. Kuna ta paikneb keset kontinenti, ei pehmenda siinset kliimat ükski ookean. Seepärast pole haruldane, kui temperatuur langeb talvel —50 Celsiuse kraadini ja tõuseb suvel üle 40 plusskraadi. Äärmiselt vähese sademete hulga ning pideva tuule tõttu on kliima karm.

Sellegipoolest on siin palju elusloodust, kuigi seda pole just esimesel silmapilgul näha. Kui aga kannatlik ja püsiv olla, võib eriti koidu ning hämariku ajal avaneda võimalus pildistada hirvi, koiotte, punailveseid, jäneseid, pujeseid, lõgismadulasi, koopakakke, viusid, kaljukotkaid, eksootilisi harksarvikuid (tõenäoliselt Põhja-Ameerikas elavatest suurtest loomadest kiireim) või Kanadas vaid ainsat allesjäänud ühis-rohtlahaukurite kolooniat. Sa võid näha ka palju teisi endeemilisi linde, putukaid ja taimi.

Regiooni värvikas ajalugu

Kui sa otsustad seda ainulaadset parki külastada, soovitame sul selle piirkonna kohta enne üht-teist järele uurida. Selle paigaga on seotud palju ajaloosündmusi. Näiteks tähistavad praegugi märgid ajaloolist teerada, mis on tuntud Loode ratsapolitsei punakuubede tee nime all. Aastal 1874, mil Kanada valitsuseni jõudsid kuuldused põliselanike rahutusest, saadeti Läände kolmesajast ratsapolitseinikust koosnev väesalk, et seal korda luua. See samm kõrvaldas ka paljude kartused, et Ameerika Ühendriigid okupeerivad Kanada lääneosa. Pilt erkpunastes kuubedes ratsapolitseinikest, kes ratsutasid uhkete hobuste seljas, oli nii võimas, et tänase päevani tuntakse seda teed, mida mööda nad sõitsid, Punakuubede tee (Red Coat Highway) nime all.

On huvitav teada, et aastal 1878 asus siia piirkonda elama üks enim kardetud Põhja-Ameerika indiaani sõdalasi — siuude suur pealik Istuv Sõnn. Pärast seda, kui siuud võitsid Custeri kolonni Little Bighorni jõe ääres, põgenesid sellesse Kanada piirkonda tuhanded Ameerika siuud, et leida kaitset Ameerika ratsavägede eest.

Selles pargis on umbes 1800 arheoloogilise tähtsusega paika, mis on seotud veel kaugema minevikuga. Paljudel mäeseljandikel, mäetippudel ja küngastel võib näha suuri kive asetatuna ringidesse, mida nimetatakse tipi ringideks. Need kivid hoidsid kunagi kinni piisoninahkadega kaetud tipisid (püstkodasid), et kate tuule käes ära ei lendaks. Seal on ka muistseid teedesüsteeme, mida mööda preeriaindiaanlased piisonikarju ajasid. Sajandeid tagasi oli see piirkond hea jahimaa Gros Ventre’i, krii, assiniboinide, mustjalgade ja siuu hõimudele.

Veel kaugemast minevikust on pärit dinosauruse luud, mis on leitud pargi idaosast tugevalt erodeerunud lubisavi mägedest Killdeer Badlandist.

Kaunis vaade

Kui sind ei hämmasta selle paiga floora ja fauna mitmekesisus ning rohkus ega põnev ajalugu, siis teeb seda kindlasti imeline ja vapustav lõputu avarus. Kõikjal võib kuulda müriaadide linnuliikide hääli, tunda puju lõhna ning päikese kuumust ja tuult. Ka kaasaskantava gaasiahju peal küpsetatud toit maitseb paremini sellises kaunis ümbruskonnas, mis pidevalt silmadele rõõmu pakub. Kõige võimsam on siin 360-kraadine varjamatu vaade horisondile, eriti ühel matkarajal (Two Trees Interpretive Trail), mis asub pargi lääneosas. Lõputut ergassinist taevast ehib üksik kohev ja valge pilv, mis kõrgub pea kohal nagu hõljuv mägi. See vapustav maastik tekitab tohutu vabadusetunde, kuid samal ajal täidab ka aukartusega ning paneb inimest end nii väiksena tundma.

Preeriates pole tähtis ainult see, mida sa näed, vaid ka see, mida sa tunned. Just see tunne paneb sind selle omapärase paradiisi järele igatsema. See kogemus täidab südame tänutundega. Sinu mõtted on täis kiitust Suure Looja Jehoova vastu, kes selle kõik on loonud. Peagi on käes see kauaoodatud päev, mil kogu maast saab paradiis ja kogu loodu särab täies ilus.

[Kast lk 26]

Pargis matkamine

Meeldetuletusi

1. Enne parki sisenemist registreeri end pargiametnike juures ning muretse endale infobrošüür.

2. Võta kaasa piisaval hulgal joogivett. Joogivesi on saadaval ainult pargi infokeskuses.

3. Kanna päikesevarjuks kübarat ning tugevaid ja mugavaid pikema säärega jalanõusid, et kaitsta end okkaliste kaktuste eest.

4. Kanna kaasas keppi, millega enda ees viibutada, kui jalutad läbi pika rohu või võsastiku.

5. Kui sul on olemas fotoaparaat ja binokkel, võta need kaasa. Parim aeg loomade jälgimiseks on koidu või hämariku ajal.

HOIATUSI: Vaata ette, kuhu sa oma käe paned või kuhu sa astud. Lõgismadulased võivad rünnata, kui neid nurka ajada või ehmatada. Rahvuspargis on keelatud loomi kimbutada või neile jahti pidada.

[Piltide allikaviide lk 25]

Kõik pildid: Parks Canada