Iseravimine — kasu ja kahju

”Ärgake!” Brasiilia-korrespondendilt

”ÜLE maailma näitab iseravimine levimistendentsi,” ütleb ühe suure farmaatsiakompanii president. ”Inimesed tahavad ise oma tervise üle otsustada.” Kuigi see on nii, kas võib sellega kaasneda mingeid riske, millest peaks teadlik olema?

Kui ravimeid õigesti tarvitada, võib neist loomulikult kergendust saada. Näiteks insuliin ja antibiootikumid ning isegi odav ja lihtne oraalse rehüdratsiooni lahus päästavad lugematuid inimelusid. Iseravimise juures langeb raskuspunkt lihtsalt küsimusele, millal kasu kaalub üles võimaliku kahju.

Teatavasti on mõnes riigis kvalifitseeritud arstiabi raskesti kättesaadav kas liiga pikkade vahemaade või liiga suure maksumuse tõttu. Seepärast toetuvad paljud inimesed arstimite osas sõprade ja sugulaste arvamusele või otsivad teavet käsiraamatutest. Teiseks ”kannavad reklaamikampaaniad endas mõtet, et ühe lihtsa kapsli ostmine võib anda tervise ja heaolu”, ütleb Fernando Lefèvre, Brasiilia São Paulo ülikooli professor.a Selle tagajärjel haaravad ravimite järele paljud, kes soovivad saada jagu ületöötamise või kehva toitumise tagajärgedest või isegi tühistest emotsionaalsetest probleemidest. Lefèvre lisab: ”Selle asemel et parandada oma elukvaliteeti, püüavad inimesed lahendada oma probleeme apteegipreparaatide ostmisega.” Samal ajal pole sageli kindel, kas inimesel on üldse õige diagnoos.

Peale selle et ravimeid kasutatakse näiteks peavalude, kõrgenenud vererõhu ja maovaevuste raviks, haaravad paljud arstimite järele ka ärevuse, hirmu ja üksindusega toimetulekuks. ”Inimesed otsivad arstilt abi, kuna nad arvavad, et tablett lahendab probleemi,” ütleb dr. André Feingold. ”Isegi meedikud kipuvad kergel käel retsepte välja kirjutama ja lugematuid uuringuid soovitama. Nad ei püüa uurida patsiendi tausta, kuigi enamikul juhtudel on patsiendi elulaad kaootiline, stressirohke ja ebatervislik.” Romildo Bueno ülemaailmsest psühhotroopsete ainete kuritarvitamise vastasest nõukogust tunnistab: ”Kuna patsiendi läbivaatamise aeg on piiratud, saadab arst haige kiiresti minema ning ravib ainult sümptomeid.” Ravimite kasutamine on ”meditsiiniline lahendusviis sotsiaalsetele probleemidele”. Samal ajal tuletavad teised arstid meelde, et paljud patsiendid siiski vajavad läbimõeldult välja kirjutatud psühhotroopseid (psüühilist tegevust mõjutavaid) ravimeid.

Olles käsitlenud ”Prozac’i [populaarse antidepressandi] moehullust”, kirjutab Brasiilia päevaleht ”O Estado de S. Paulo”: ”Kui mingi ravim muutub moehulluseks just nagu uus soengustiil, on see pehmelt öeldes imelik.” Ajaleht tsiteerib psühhiaater Arthur Kaufmani: ”Võhiklikkus ja elu eesmärgi puudumine tekitab olukorra, kus mingist tõhusast ravimist saab kõigi hädade lahendus.” Kaufman lisab: ”Inimene on järjest enam huvitatud kohesest abist ning seepärast, olles kaotanud huvi leida oma probleemide põhjused, eelistab nende lahendamiseks tabletti võtta.” Ent kas omal käel ravimine on ohutu?

Kas iseravimisel on ohte?

”Üks 20. sajandi silmatorkavamaid jooni meditsiinivallas on olnud uute ravimite areng,” ütleb ”The New Encyclopædia Britannica”. Kuid samuti öeldakse seal: ”Tõenäoliselt on ravimitest tingitud rohkem mürgistusi kui ühestki teisest põhjusest.” Tõepoolest, medikamendid võivad nii ravida kui kahju teha. Anoreksigeensed kõhnumistabletid ”toimivad närvisüsteemi ning võivad seetõttu kutsuda esile seesuguseid ebasoovitavaid nähte nagu unetus, käitumishäired ja mõningatel juhtudel isegi hallutsinatsioonid”, selgitab Cilene de Castro. Veel ütleb ta: ”Ent igaüks, kes arvab, et anoreksigeensed tabletid pärsivad ainult söögiisu, petab iseennast. Üks kapsel võib panna alguse ravimite nõiaringile, milles igaüks järgmise toimet peab neutraliseerima.”

Paljud üldtarvitatavad ravimid võivad ärritada magu ning põhjustada isegi iiveldust, oksendamist ja verejooksu. Mõningad ravimid võivad tekitada sõltuvust või kahjustada neerusid ja maksa.

Isegi populaarsed tervisetooted ei pruugi olla täiesti süütud. ”Praegune vitamiinipreparaatide hullus on äärmiselt ohtlik,” hoiatab dr. Efraim Olszewer, Brasiilia arstide liidu president. ”Peale selle et elanikkond ravib ennast omal käel, kirjutavad ka mõned ebateadlikud arstid välja kahtlase väärtusega retsepte, hoolimata selle ohtlikkusest.” Teised arstid ütlevad jälle, et õigesti annustatuna võivad vitamiinipreparaadid siiski olla vajalikud ja kasulikud mõningate haiguste ning vaegussümptomite ravis.

Kuidas endale õigesti diagnoosi panna?

Kuna me ei saa iga kord halva enesetunde korral kohe arsti juurde minna, võib perekondadel kasu olla tervisealastest teadmistest ja mõistlikust iseravimisest. Ent enne mistahes ravimi võtmist on tähtis panna õige ja asjalik diagnoos. Kui käepärast pole ühtegi arsti või käib tohtri juurde minek üle jõu, võib õigeks diagnoosimiseks abi leida autoriteetsest meditsiinilisest teatmeteosest. Näiteks Ameerika Arstide Liit annab välja perekondadele mõeldud meditsiinikäsiraamatut, milles on ka 183-leheküljeline sümptomite tabel. Seal esitatakse haigele terve rida järjestikusi küsimusi, millele võib vastata kas jah või ei. Seesuguse eritlusprotsessi kaudu on probleemi enamasti võimalik määratleda.

Aga milline on arstide roll? Millal me peaksime professionaalset abi otsima? Kuidas vältida äärmusi: liigset muret ja liigset muretust oma tervise osas? Kuidas püsida praeguses füüsilisi ja psühhosomaatilisi haigusi täis maailmas suhteliselt hea tervise juures?

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 4]

”[Arstid] ei püüa uurida patsiendi tausta, kuigi enamikul juhtudel on patsiendi elulaad kaootiline, stressirohke ja ebatervislik.” (Dr. André Feingold)

[Kast lk 4]

Kodune taimravi

Tuhandeid aastaid on inimesed paljudes kultuurides ravinud oma tõbesid taimedega, mis kasvavad põllul ja metsas. Isegi hulk nüüdisaegseid ravimeid on valmistatud taimedest, nagu näiteks digitaalis, mida kasutatakse südamepuudulikkuse ravis. Nii ütleb Ühendkuningriigi riikliku taimraviinstituudi liige Penelope Ody oma raamatus, et ”on olemas rohkem kui 250 ohutut ravivõimalust, leevendamaks üldlevinud vaevusi — alates tavalisest köhast, külmetustest ja peavalust kuni eriravini nahahaiguste, seedehäirete ja lastehaiguste korral”.

Ody kirjutab: ”Taimravi on alati peetud rahvameditsiiniks — lihtsaks raviviisiks, mida saab kasutada kodus väiksemate hädade puhul või millega saab aidata kaasa tõhusamatele ravimitele, mille meedikud on krooniliste või ägedate haiguste puhul välja kirjutanud.” Edasi ütleb ta: ”Kuigi enamik taimi on oma olemuselt üsna ohutud, tuleks neisse siiski ettevaatusega suhtuda. Ära ületa ettenähtud annust ja ära jätka koduste ravivõtetega, kui haigus püsib pikka aega, ägeneb või kui diagnoosi õigsus on kaheldav.” (”The Complete Medicinal Herbal”.)