Vaatleme maailma
Uimastisõltumus on kulukas
USA valitsuse raporti hinnanguil kulutasid ameeriklased 1995. aastal ebaseaduslike uimastite ostmiseks 57,3 miljardit dollarit. Kaks kolmandikku müügist moodustas kokaiin, ülejäänu moodustasid heroiin, marihuaana ning teised ebaseaduslikud uimastid. Uimastikontrolliga tegeleva Valge Maja ametkonna direktor Barry McCaffrey märkis, et nendele uimastitele kulunud rahasumma eest oleks võinud miljon inimest 4-aastase kolledžihariduse saada või alatoitluse all kannatavatele lastele 83 miljardit liitrit piima osta, teatab Associated Press. Sellele summale lisandub veel ühiskonnale tekitatud kahju, nagu suurenenud kuritegevus, isikliku elu ja perekonnaelu purunemine ning selliste haiguste nagu hepatiidi ja AIDSi levik.
Unustatud Seadus
Kui mitut käsku Piibli kümnest käsust oskad sa peast öelda? Rio de Janeiros tehtud uuringus selgus, et rohkem kui iga neljas brasiillane ei osanud nimetada neist ainustki! Neist, kes teadsid vähemalt ühte käsku, mainis 42 protsenti ”Ära tapa” või ”Ära varasta”. Teistele meenus ”Ära himustada oma ligimese naist” (38%), ”Austa oma isa ja ema” (22%) ja ”Ära tunnista valetunnistajana” (14%), teatab ajakiri ”Veja”. Ainult 13 protsendile vastanutest meenus kolmas käsk: ”Sa ei tohi Jumala nime asjata suhu võtta.”
Varajane intelligentsustest lastele
Teadlased, kes uurivad inimese intelligentsust, usuvad nüüd, et lapse aju areneb kõige rohkem esimese kolme eluaasta jooksul. Samuti arvatakse, et tänu ajutegevuse ergutamisele tekivad selle faasi ajal ajus püsivad närviühendused. Seepärast on mõningad vanemad hakanud tegema oma lastele intelligentsusteste juba enne seda, kui need lasteaeda lähevad, aitamaks neile anda konkurentsis edumaad, teatab ajakiri ”Modern Maturity”. Bostoni Ülikooli Meditsiinikooli pediaatria osakonna juhataja Dr Barry Zuckerman tundis aga muret selle üle, et mõningate vanemate arvates ”tuleb neil oma last iga hetk arendada”, et temast imelast kasvatada. Professor Richard Weinberg, kes uurib laste psühholoogiat, lisab: ”Kui lapsi liiga varakult teistega võistlema sundida, annab see vastupidiseid tulemusi. Laske oma lastel lapsepõlvest rõõmu tunda.”
Hoolikad ümberkirjutajad
Tekste, mis moodustavad Piibli Kreeka Kirjad, on ülitäpselt kopeeritud ja suure hoolega järgmistele põlvedele edasi antud, ütleb Saksamaal Münsteris asuva Uue Testamendi uurimise instituudi juhataja dr. Barbara Aland. ”Vead ja isegi teoloogiliste arusaamade tõttu tehtud muudatused on haruldased,” teatab ajaleht ”Westfälische Nachrichten”. Alates 1959. aastast on instituudis uuritud üle 5000 käsikirja, mis on pärit keskajast või antiikajast. Umbes 90 protsenti käsikirjadest on jäädvustatud mikrofilmile. Miks olid Piibli ümberkirjutajad nii hoolikad, et mitte vigu teha? Sest nad ”pidasid end ümberkirjutajateks, mitte autoriteks”, ütleb ajaleht.
Kas tõesti kofeiinivaba?
Need, kes on tundlikud kofeiini suhtes, eelistavad juua kofeiinivabu jooke. Kuid milline võimalus on üldse kofeiinivaba kohvi saada, kui sa seda küsid? Ajalehe ”The New York Times” raporti sõnul on see võimalus umbes üks kolmest. USA Toidu ja Ravimite Administratsiooni sõnul on kofeiinivaba kohvi selline, milles on kaks kuni viis milligrammi kofeiini. Kuid 18-s New Yorgi kohvikus tehtud kohvianalüüsid näitasid, et kofeiini hulk 150-milliliitristes tassides erines suuresti — 2,3 milligrammist kofeiinist 114 milligrammini! Riikliku Kohviliidu sõnul on ühes tassitäies tavalises kohvis 60 kuni 180 milligrammi kofeiini.
Ülemaailmne metsade hävitamine
”Kaks kolmandikku planeedi metsadest on juba hävitatud,” teatab ajaleht ”Jornal da Tarde”. Maakera 80 miljonist ruutkilomeetrist metsadega kaetud alast on alles ainult 30 miljonit ruutkilomeetrit. Maailma Looduse Fond (WWF) leidis, et kõige rohkem metsa on hävitatud Aasias, kus taimkattest on hävitatud 88 protsenti. Euroopas on see arv 62 protsenti, Aafrikas 45 protsenti, Ladina-Ameerikas 41 protsenti ja Põhja-Ameerikas 39 protsenti. Amasoonias, maailma suurimas troopiliste vihmametsade piirkonnas, on metsadest alles rohkem kui 85 protsenti. Ajaleht ”O Estado de S. Paulo” tsiteerib WWF-i direktorit Garo Batmaniani, öeldes: ”Brasiilial on võimalus hoiduda tegemast seda viga, mida on tehtud teiste metsadega.”
Varastatud aarded
Üks Kanada infoagentuur teatas, et ”rahvusvahelised kuritegelikud grupeeringud jahivad Mesopotaamia aardeid, mis 1991. aastal Pärsia lahe sõja tõttu peaaegu et valveta jäeti”, ütleb ajakiri ”World Press Review”. 1996. aastal murdsid vargad päise päeva ajal sisse Babüloonia muuseumisse ning viisid sealt minema kiilkirjadega silindrid ja tahvlikesed. Need haruldased muistised, millest mõned on pärit Nebukadnetsar II valitsemisajast, maksavad rahvusvahelistel kunstiturgudel hinnangute kohaselt rohkem kui 735000 dollarit. Teine varaste poolt sihtmärgiks võetud piirkond on muistne Al-Hadhri linn. Kaitsmaks seda, mis aaretest veel järele on jäänud, lasi valitsus kõik linna sissekäigud telliste ja mördiga kinni müürida, teatab ajakiri.
Katoliku kirik palub andestust
Rooma-katoliku kirik andis Prantsusmaal välja ametliku ”Kahetsuse deklaratsiooni”, kus Jumalalt ja juudi rahvalt palutakse andestust, et katoliku kirik suhtus ükskõikselt Prantsusmaa sõjaaegse Vichy valitsuse all toimunud juutide tagakiusamisse. Aastatel 1940—1944 arreteeriti Prantsusmaal üle 75000 juudi, kes viidi natslikesse surmalaagritesse. Teadaandes, mille luges ette peapiiskop Olivier de Berranger, tunnistas kirik, et see oli lasknud oma huvidel ”varjutada piiblilist kohustust austada iga inimest, kes on loodud Jumala näo järgi”, teatab Prantsusmaa ajaleht ”Le Monde”. Kuigi mõned prantsuse vaimulikud astusid juutide kaitseks välja, toetas suurem osa neist Vichy valitsust ja selle poliitikat. Osa deklaratsioonist kõlas järgmiselt: ”Kirik peab tunnistama, et ükskõiksus, millega suhtuti juutide tagakiusamisse ja eriti Vichy valitsuse kehtestatud mitmesugustesse juudivastastesse määrustesse, oli palju levinum kui meelepaha. Vaikimine oli reegel, sõnad ohvrite kaitseks erand. [———] Nüüd me tunnistame, et vaikimine oli vale. Me tunnistame ka seda, et Prantsusmaa kirikul ebaõnnestus inimeste südametunnistuse kasvatamise missioon.”
Mures raha pärast?
MasterCard International küsis rohkem kui 5000 elanikult 13 riigis Aasias ja Vaikse ookeani saartel, kas nad muretsevad raha pärast. Mida vastati? Raportist ilmnes, et kõige suuremad muretsejad on jaapanlased, kellest 70 protsenti vastas jaatavalt. Järgmised olid filipiinlased (34%), siis korealased (24%), uusmeremaalased (20%) ning seejärel indialased ja austraallased (19%). Kõige vähem olid rahaasjade pärast mures indoneeslased, kellest vaid 8 protsenti ütles, et nad muretsevad raha pärast tihti.
Eelistatakse vanemaid töötajaid
Töötajad, kes on üle 47 aasta vanad, on hommikuti virgemad ja töövõimelisemad kui nende nooremad kolleegid, teatab Londoni ajaleht ”The Times”. Kuna päeva teisel poolel on aga olukord vastupidine, soovitab Tom Reilly Liverpoolis asuvast John Moores’i ülikoolist tööandjatel vanemad töötajad hommikusse vahetusse panna, nooremad aga õhtupoolsesse vahetusse. Suurbritannia Meditsiiniassotsiatsiooni konverentsil, mis käsitles vananemist, teatasid kõnelejad, et ka kaubahallides ja selvekauplustes eelistatakse tihtipeale vanemaid töötajaid. Miks? Sest nad on ostjate vastu tähelepanelikumad ning teavad, kuidas käituda olukordades, mille kohta pole ettekirjutusi. Nad peavad ka kinni ”eetilistest mõõdupuudest, millest kompanii on ehk juba võõrandunud”, teatab ajaleht.