Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g98 8/3 lk 10-12
  • Kui sõna võtab teadus. Kuidas sa kuulad?

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Kui sõna võtab teadus. Kuidas sa kuulad?
  • Ärgake! 1998
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Kes tegelikult sõna võtab?
  • Suhtu teadusesse tasakaalukalt
  • Vajadus olla kaine
  • Mil määral võib teadust usaldada?
    Ärgake! 1998
  • Evolutsioon ja sina
    Ärgake! 1995
  • Kas mitte ei puudu evolutsioonil vundament?
    Ärgake! 1997
  • Teaduse ja religiooni vahelise vastuolu kaotamine
    Ärgake! 2002
Veel
Ärgake! 1998
g98 8/3 lk 10-12

Kui sõna võtab teadus. Kuidas sa kuulad?

NII uued haigused kui taaspuhkevad vanad tõved ei lase teadlastel rahus istuda. Hädasti ravi vajavad inimesed kuulavad, kõrv kikkis, kui sõna võtab teadus. Surmahirm paneb paljusid innukalt proovima viimast imeravimit ning sageli juhtub, et kaugematele tagajärgedele eriti ei mõelda.

Paljudel juhtudel on teadus aidanud parandada kannatajate elukvaliteeti. Märkimist väärivad kirurgilised protseduurid, tänu millele ei pea kasutama riskantseid vereülekandeid. Teadus ja tehnoloogia on andnud inimkonnale väe teha asju, mis paistavad lausa ületavat kujutlusvõime. See, mis kord oli teaduslik fiktsioon, on nüüd üldteada reaalsus. Ometi ei ole teadus mitte alati altruistlik, ajendatud inimsoo hädavajadustest.

Kes tegelikult sõna võtab?

Nagu eespool mainitud, on teaduse taga pahatihti mängus suur raha ja võimas kuluaaripoliitika. Seepärast, enne kui teed mingeid järeldusi või satud vaimustusse mõnest uuest teadusavastusest, küsi endalt: ”Kes tegelikult sõna võtab?” Õpi nägema varjatud tagapõhja. Pole ju mingi saladus, et meedia meelispalaks on sensatsioonid. On pressitegelasi, kes ei põrku oma ajalehtede müügi nimel tagasi mitte millegi ees. Ja isegi mõned auväärsemad ajakirjad lubavad endale vahel pisut kõmulisust.

Sageli on teaduse ja meedia vahekord küllaltki vastuoluline. Meedia võib näidata teadust heas valguses, ent teisest küljest ”püüavad teadlased tihtilugu kontrollida pressis avaldatavaid käsitlusi, keeldudes intervjuust, kui nad ei saa artiklit enne trükis ilmumist üle vaadata ja korrigeerida. Reporterid, kes kardavad omakasupüüdlikku tsenseerimist, on tavaliselt tõrksad näitama oma artikleid [teadlastele], kuigi üksikasjade täpsust küsivad nad tihti nende käest üle”. Nii kirjutab Dorothy Nelkin oma raamatus ”Teadus müügiks” (”Selling Science”).

Seejärel toob Nelkin oma väite tõestuseks näiteid: ”Pressiteated uute teaduslike edusammude kohta äratavad meeleheitel inimestes tavaliselt lootust. .. patsiendid astuvad oma arsti kabinetti viimast [populaarse ajakirja] numbrit viibutades ning nõuavad uusimat ravi.” Veel toob Dorothy Nelkin ära juhtumi reporteriga, kes küsis maailma tervishoiu ja inimressursside töögrupi juhilt, kas ”tema arvates võiksid olla head tulemused sellel, kui Aafrikas nõidarstid ravimeid jagaksid”. Töögrupi juht vastas, et nad ”tõenäoliselt võiksid, kuna rahvas neid väga usaldab”. Ent milline oli järgmisel päeval uudise pealkiri? See kõlas: ”ÜRO ekspert nõuab rohkem nõidarste”!

Kahjuks paistab praegu küll suund olevat sinnapoole, et üha rohkem ja rohkem inimesi loodab teaduse sammudega kursis püsimiseks üksnes ajalehtedele ja ajakirjadele, ütleb Nelkin. Ja paljude jaoks, kes ei viitsi või ei oska nii palju lugeda, on peamiseks infoallikaks televisioon.

Suhtu teadusesse tasakaalukalt

Hoolimata teaduse triumfidest, mis inimkonnale kasu toovad, peame meeles pidama, et teadlased on kõigest inimesed. Nad ei ole immuunsed kiusatustele ja korruptsioonile. Nende motiivid ei ole mitte alati üllad. Tõsi, teadusel on ühiskonnas oma kindel koht, ent see pole valguskiir, mis meile üha pimenevas maailmas eksimatult teed juhatab.

Ajakiri ”Speculations in Science and Technology” täheldab: ”Teaduse ajalugu näitab, et kuitahes suursugused teaduse juhid .. ka ei paistaks, on nad siiski ekslikud.” Tegelikult on mõned rohkemgi kui ekslikud.

Käesolevais artikleis toodud põhjustel ei oleks kristlastel tark sekkuda teaduslikesse poleemikatesse või propageerida tõestamata teadusteooriaid. Näiteks võib mõningaid vaevata hirm elektromagnetkiirguse ees. Nii võivad nad parimate kavatsustega hakata teistele peale käima, et need loobuksid oma mikrolaineahjudest, elektrilistest soojenduskottidest ja muust sellesarnasest. Muidugi võib igaüks otsustada, mida tahab, ja teistel pole õigust teda kritiseerida. Ent neile, kes otsustavad teha teistmoodi, tuleks jätta samasugune valikuvabadus. Seepärast on tark mitte levitada kõmu-uudiseid. Paljude ebaharilike väidete tõesus või väärus vajab alles väljaselgitamist. Kui osa neist väidetest lõpuks alusetuks või lausa vääraks tunnistatakse, paistavad nende väidete kaitsjad esiteks rumalad, kuid teiseks võisid nad teistele sellega tahtmatult kahju teha.

Vajadus olla kaine

Kuidas peaks kristlane reageerima teaduslikele ettekannetele, mille ümber meedias suurt lärmi lüüakse? Kõigepealt uuri, milline on nende suunitlus. Mis on artikli või uudise motiiv? Teiseks loe läbi terve artikkel. Kõmuline pealkiri ei pruugi ühtida artiklis endas toodud üksikasjadega. Kolmandaks, mis kõige tähtsam, uuri kirjutajate tausta. Kas nad räägivad tõtt? Kas neil on varjatud tagamõtteid? (Roomlastele 3:4.)

Selles, et mõningad suhtuvad teadlastesse skeptiliselt, on oma süü teadlastel endil. Osa teadlasi on lasknud enda kui erapooletu tõeotsija usutavust rängalt kahjustada. Teadus on juhtinud meid uutele põrutavatele avastustele maailma ja universumi kohta. Ent mõningad teadusel põhinevad ennustused uue, parema maailma kohta tekitavad pigem kartust ja muret kui lootust.

Osa eksperte laseb kõlada kurjakuulutavaid hoiatusi võimalike tulevaste katastroofide kohta. Nobeli rahuauhinna laureaat Briti füüsik Joseph Rotblat väljendas oma murelikkust sõnadega: ”Mulle teeb muret, et teaduse uued edusammud võivad tuua kaasa uusi massihävitusvahendeid, mida on ehk hõlpsamgi hankida kui tuumarelvi. Üsna võimalik valdkond on tehnogeneetika, kuna selles vallas on toimumas hirmuäratavaid asju.” Austraalia Riikliku Ülikooli professor Ben Selinger rääkis probleemidest, mida tema ette näeb: ”Minu meelest leiab järgmine kriis kõige tõenäolisemalt aset tehnogeneetika vallas, ent ma ei tea, mis, kuidas või millal.”

Teisest küljest aga on Jumala Sõna Piibel kindel ja usaldusväärne ”valgus meie jalgteel” ning see näitab teed tulevase kindla rahuni, hea terviseni ja ülemaailmse ühtsuseni puhastatud maakeral, mille üle valitseb Jumala Kuningriik (Laul 119:105; Ilmutuse 11:18; 21:1—4).

[Kast lk 11]

”Müüdi täielik prevaleerimine”

Viimastel aastatel on osa teadlasi hakanud tõsiselt kahtlema Charles Darwini evolutsiooniteooria paikapidavuses. Iseäranis on see nii molekulaarbioloogide juures.

Oma raamatus ”Evolution: A Theory in Crisis” kirjutab bioloogiateadur Michael Denton: ”Darwini teooria tõstmine endastmõistetava aksioomi seisusesse on toonud kaasa selle, et need vägagi reaalsed probleemid ja vastuolud, mille kallal Darwin ”Liikide tekkimises” nii kõvasti pead murdis, on jäänud täiesti tagaplaanile. Kriitilisi probleeme, nagu vahelülide puudumine või raskused üleminekuvormide ettekujutamisel, ei käsitleta peaaegu kunagi ning isegi kõige keerukamate kohastumuste kujunemine jäetakse vähimagi kõhkluse varjundita loodusliku valiku teeneks.”

Denton jätkab: ”Selle müüdi täielik prevaleerimine on loonud laialt levinud illusiooni, et sada aastat tagasi leidis evolutsiooniteooria peaaegu täielikku tõestust .. Miski ei või tõest kaugemal olla.” (Lk. 77.)

”Kui oleks võimalik näidata, et on olnud olemas mingi kompleksne organ, mis kuidagi poleks saanud tekkida arvukate järjestikuliste väikeste modifikatsioonide kaudu, kukuks minu teooria täiesti kokku.” (Charles Darwin, ”Origin of Species”, lk. 154.)

”Koos seletamata, taandamatult komplekssete bioloogiliste süsteemide hulga kasvamisegaa on vastavalt Darwini enda läbikukkumiskriteeriumile leidnud teaduslikult kindlaimat tõestamist tema teooria paikapidamatus.” (Michael J. Behe, ”Darwin’s Black Box—The Biochemical Challenge to Evolution”, lk. 39—40.) Ehk teiste sõnadega, hiljutised avastused molekulaarbioloogia vallas tekitavad Darwini teooria suhtes suuri kahtlusi.

”Üha suuremate jõupingutustega raku uurimisel — elu uurimisel molekulaartasandil — on jõutud tulemuseni, et kõik osutab selgelt, valjuhäälselt ja tungivalt kavandatusele. Tulemus on nii ilmselge ja nii tähendusrikas, et seda tuleks pidada üheks kõige suuremaks saavutuseks teaduse ajaloos. Selle avastuse võib seada ühte ritta Newtoni ja Einsteini, Lavoisier’ ja Schrödingeri, Pasteuri ja Darwini omadega. Ingelligentse kavandatuse täheldamine elu juures on sama esileküündiv tähelepanek nagu see, et maa tiirleb ümber päikese.” (”Darwin’s Black Box”, lk. 232—233.)

[Allmärkus]

a Üksikasjalikumat evolutsiooni ja molekulaarbioloogia käsitlust vaata ajakirjast ”Ärgake!”, 8. mai 1997, lk. 3—17, väljaandja Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.

[Pildid lk 10]

Kristlased väldivad targu polemiseerimist elu võimalikkuse üle teistel planeetidel või elektromagnetkiirguse oletatava mõju üle

[Allikaviide]

NASA foto/JPL

NASA foto/JPL

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2026)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga