Vaatleme maailma
Rinnavähi varajane avastamine
Brasiilia naiste seas on kõige levinum pahaloomuline kasvaja rinnavähk, mis hinnangute kohaselt puudutab igat kaheteistkümnendat naist, teatab Brasiilia ajakiri ”Medicina Conselho Federal”. Ajakiri õhutab kõiki üle 25 aasta vanuseid naisi ise oma rindasid korrapäraselt kontrollima. Peale selle soovitab ”Medicina” naistel vanuses 35—40 aastat teha esimest korda ka mammogramm, vanuses 40—50 teha see iga kahe aasta tagant ning vanematel iga aasta. Kuigi suuremas ohus on need naised, kelle toidusedelis on palju küllastatud rasvhappeid ning kelle suguvõsas on seda haigust juba esinenud, ei kuulu 70 protsenti rinnavähihaigetest mitte ühessegi riskirühma. ”Medicina” märgib, et see fakt ”näitab ilmselgelt, kui tähtis on [rinnavähki] varakult avastada”. (Vaata ”Ärgake!” 1994. aasta 8. aprilli numbrit, inglise keeles.)
Narkomaaniks käsimüügiravimitest
Põhja-Iirimaal on kasvamas sõltuvus käsimüügiravimitest, teatab ajaleht ”The Irish Times”. Nii Põhja-Iirimaal kui ka paljudes teistes riikides saab ilma retseptita selliseid arstimeid nagu valuvaigisteid ja köharohtu, mis sisaldavad kodeiini või teisi aineid, mis võivad tekitada sõltuvust. Mõningad, kes tahtmatult sõltuvusse satuvad, ei püüagi oma harjumusest lahti saada, kuna sellest võõrutamine võib olla piinav ning tekitada iiveldust ja depressiooni. Üks sõltlane raiskas ära oma päranduse, müüs ära oma kodu ning sattus 18000 naela (üle 400000 kr.) suurustesse võlgadesse, et osta igal nädalal 70 pudelit arstimeid. Frank McGoldrick, kes kuulub Belfasti töörühma, mis uurib sõltuvust keemilistest ainetest, ütleb, et enamik käsimüügist saadavate ravimite kuritarvitajaid ei taha oma sõltuvust tunnistada ning heidab muret tundmata kõrvale mõtte sellest, et nad iseendale kahju tekitavad. ”Nad ei riku ju seadust,” märgib McGoldrick. ”Enamik neist ei saa isegi aru, et nad on kuritarvitajad.”
Koolitüdrukute võim
Jaapanis on keskkoolis käivad tüdrukud tarbijatest trendiloojad, ütleb raport ajalehes ”The Daily Yomiuri”. Välgukiirusel levivad moevoolud suusõnaliselt ringkondades, kuhu võib kuuluda üle 1000 noore. Oma vanemate ning nooremate vendade-õdede kaudu avaldavad nad mõju ka teistele vanusegruppidele. ”Tüdrukutel on kõik, mida ideaalsetel tarbijatel vaja läheb: raha, uudishimu uute asjade vastu ja ka aega oma soovide rahuldamiseks.” Umbes 68 protsenti Jaapani teismelistest saab taskuraha, ja seda keskmiselt 220 dollarit kuus, ning peale selle saavad paljud raha ka oma hellitavatelt vanavanematelt ja osaajaliselt töölt. Sotsioloogidele valmistab muret tüdrukute genzai shiko ehk ela-tänase-päeva-nimel-suhtumine ning nende üldine sügavamate isiklike eesmärkide puudumine. Hiljutine uurimus järeldas, et tänapäeva keskkoolitüdrukud ”tunnevad tülpimust, kuna nad võivad endale saada, mida iganes nad ka ei sooviks, ilma et nad peaksid selle nimel higi valama”.
Suri maailma vanim inimene
1997. aasta 4. augustil suri 122-aastane Jeanne Louise Calment, kes oli Guinnessi rekordite raamatu järgi sel hetkel maailma vanim inimene, teatab Prantsuse ajaleht ”Le Figaro”. Jeanne sündis 1875. aasta 21. veebruaril Kagu-Prantsusmaal Arles’is, kui polnud veel leiutatud elektripirni, fonograafi ega autot. Ta abiellus 1896. aastal, talle sündis üks tütar, kellest ta elas 63 aastat kauem, ning üks tütrepoeg, kes suri 1963. aastal. Ta meenutas oma kohtumist kunstnik Vincent van Goghiga 1888. aastal, mil ta oli veel teismeline, ning oma sõpra poeet Frédéric Mistrali, kes võitis Nobeli auhinna 1904. aastal. Jeanne tõi mõningaid mõtteid pikaealisuse saladuse kohta, mainides naermist, toimekust ja ”magu nagu jaanalinnul”.
Kakskeelsed lapsed
Kui laps õpib oma emakeelt, on tema kõneoskus seotud põhiliselt ajuosaga, mida nimetatakse Broca keskuseks. Hiljuti kasutasid New Yorgi vähikeskuse uurijad (Memorial Sloan-Kettering Cancer Center) funktsionaalset magnetresonantstomograafiat, et saada teada, milline ajuosa on aktiivne siis, kui kakskeelne inimene kasutab üht või siis teist keelt. Nad avastasid, et kui laps õpib varakult kahte keelt üheaegselt, talletuvad need mõlemad samas Broca keskuse piirkonnas. Kui aga teist keelt õpitakse noorukieas või veelgi hiljem, näib, et uue keele oskus asetub pigem esimesena õpitud keele kõrvale, mitte aga ei segune sellega. Londoni ajaleht ”The Times” kommenteerib: ”Esimesena õpitud keel on justkui hõivanud koha Broca keskuses ja selle tõttu peab teisena õpitud keel leidma koha kuskil mujal.” Teadlaste arvates võib see aidata seletada seda, miks on teist keelt hiljem raskem õppida.
Hiinlaste lastekasvatuse probleemid
Hiljuti korraldas Hiina sotsiaalteaduste akadeemia laiaulatusliku uuringu, mis puudutas vanemate ja laste vahelisi suhteid, teatab ajakiri ”China Today”. Uurimusest ilmnes, et paljud vanemad tunnevad muret sellepärast, kuidas oma lapsi tänapäeval kasvatada. ”China Today” sõnul on mõningad vanemad ”täielikus segaduses, kuna nad ei tea, kas õpetada oma lastele traditsioonilist Hiina moraali, nagu ausust, tagasihoidlikkust, kannatlikkust ja hoolivust, või hoopiski moodsat konkurentsivaimu”. Peaaegu 60 protsenti lapsevanematest olid mures teleri halvast mõjust lastele. Meediauurija Bu Wei soovitas vanematel näidata lastele neid telesaateid, mis vastavad laste vanusele ja isiksusele, vaadata saateid ja arutleda nende üle lastega koos ning mitte lubada teleril liigselt lapse aega sisustada.
Kes on hai suurim vaenlane?
Üldiselt tekitavad haid inimestes hirmu. Kuid tundub, et pigem tuleks haidel inimesi karta. Hai rünnakute tagajärjel sureb aastas vaid mõnikümmend inimest, samal ajal aga hukkub kalurite käe läbi igal aastal hinnangute kohaselt 100000000 haid, teatab Prantsuse ajaleht ”Le Monde”. See tõsiasi teeb muret paljudele merebioloogidele, kes kardavad, et haide jätkuval hävitamisel kaob ookeanide looduslik tasakaal. Haidel on tähtis osa mereelustiku tasakaalus hoidmisel. Kuna haid saavad suguküpseks hilja ning annavad pärast pikka tiinusaega vaid mõne järglase, seab ülekalastus mõnede hailiikide ellujäämise ohtu. Üks asi, mida mereeksperdid eriti hukka mõistavad, on haidelt uimede äralõikamine toidu saamise eesmärgil, mille järel haid merre tagasi surema heidetakse.
Kariloomade kokkuajamine õhust
Viimasel ajal on Austraalia mõningad rantšopidajad hakanud oma suurte veise- ning lambakarjade kokkuajamiseks kasutama aeglaselt lendavaid ülikergeid lennukeid, teatab Austraalia Brisbane’i ajaleht ”The Sunday Mail”. Üks Queenslandi rantšopidaja ütleb, et iga kord, kui ta lennukiga oma lambaid kokku ajas, hoidis ta tänu sellele kokku kahe nädala raha, mida oleks muidu tulnud mitmele mehele maksta. ”Mootorrattad tõrjusid välja hobused, nüüd aga tõrjuvad lennukid välja mootorrattad,” ütles ta. Need kerged lennukid on varustatud võimsa kassettmakiga, kust lastakse lindilt koerte haukumist. Seda kuuldes ”kihutavad ehmunud veised ja lambad galopeerides lähimasse tarandikku”, teatab artikkel.
Tööd rabavad kanadalased
Kanadalased teevad tööl pikemaid päevi, mille tõttu paljud neist ka kannatavad, ütleb ajaleht ”The Globe and Mail”. Hirm majanduslike raskuste ees on sundinud nii mehi kui naisi, sealhulgas ka väikelastega vanemaid, töötama ikka rohkem ja rohkem. Peaaegu 2000000 kanadalast teevad nädalas keskmiselt enam kui üheksa tundi ületööd ja 700000 töötavad vähemalt kahe kohaga. Mõned uurijad ütlevad, et pinged on plahvatuslikult kasvanud, ja seda eriti ametnike seas. Ekspertidele valmistab muret selle suundumuse mõju lastele, kes oma vanemaid vaid harva näevad. Dr Kerry Daly Ontario Guelph’i ülikooli perekonnauurimise osakonnast märgib: ”Inimesed tunnevad, et elu on otsekui järjest kiiremini pöörlev karussell ja nad ei tea, kuidas sellelt maha hüpata.”
Töötud stressis
Vastavalt uuringutele, mida mainib Saksamaa ajaleht ”Süddeutsche Zeitung”, võib töötusest tulenev emotsionaalne ja sotsiaalne stress mõjuda inimese tervisele. Sellise stressi tõttu nõrgenevat keha immuunsüsteem. Töötutel on suurema tõenäosusega ka kõrge vererõhk ning suurem infarktioht kui neil, kes töötavad. ”Stress, mis tabab inimesi, kes on pikka aega töötud olnud, on hullem ja tõsisemate tagajärgedega kui stress, millega peavad toime tulema töötavad inimesed,” teatab Saksamaa Hannoveri ülikooli professor Thomas Kieselbach. ”Peaaegu kõik töötud kannatavad ühe või teise depressiivse hälbe all.” Öeldakse, et Euroopa Liidu liikmesriikide töötute arv on ligikaudu sama suur kui Rootsi, Soome ning Taani elanikkonna arv ühtekokku.