Lõikus ilma skalpellita

ALGUL arvati, et Christine’i peavalu üle, olgugi et see on tugev, pole põhjust ärevust tunda; pealegi kadus see ühe päevaga. Ent siis tekkis Christine’il kaelajäikus. Seejärel hakkas pea taas valutama ning tüdruk kaotas orientatsiooni — igal juhul ebaharilikud nähud, ammugi siis kaheksa-aastasel lapsel.

Haiglas avastati kompuutertomograafilise (KT) uuringuga Christine’i ajus arteriovenoosne malformatsioon (AVM) — arteri ja veeni ebanormaalne ühendus.a Ilma ravita võinuks Christine’i lõpuks tabada surmav insult.

Kuni viimaste aastateni oli AVMi võimalik ravida ainult invasiivse ajuoperatsiooniga. Selle protseduuri puhul tõmbab kirurg skalbi eemale ning lõikab läbi kolju. Seejärel peab ta rajama teed läbi tundliku närvide rägastiku ning ajukoe, jõudmaks haiguskoldeni. Kliiniliste uurimuste kohaselt kaasnesid näiteks 1995. aastal umbes 12 protsendi AVM operatsioonidega komplikatsioonid.

Christine’i vanemad valisid tavalise kirurginoa asemel gamma-noa. Viimane nimetus on küll pisut eksitav, sest gamma-nuga ei ole tegelikult päris nuga. See on hoopis seadeldis, mis suunab läbi puutumata kolju 201 täpselt fokuseeritud radioaktiivset kiirt. Iga kiir omaette võetuna on liiga nõrk, et kahjustada läbistatavat kudet. Kuid kõik 201 kiirt sihitakse hoolikalt, nii et need tungivad täpselt haiguskolde asupaika ning kiiritavad seda võimsa kiirgusannusega.

Mõningate uuringute kohaselt on gamma-nuga lõpptulemusena andnud rahalist kokkuhoidu ning sellega on seotud märkimisväärselt väiksem hulk operatsioonijärgse infektsiooni juhtusid kui konventsionaalse neurokirurgia puhul. Ent kuidas see operatsioon teostatakse?

Radiokirurgia neli etappi

Radiokirurgiline operatsioon gamma-noa abil sooritatakse neljas põhietapis. Kõigepealt sobitatakse patsiendi pea kergesse raamistisse, mis hoiab patsienti ravi ajal liikumatuna. Teiseks koostatakse kas KT, magnetresonantstomograafia (MRT) või angiogrammi abil patsiendi aju ”kaart”. Järgmisena sisestatakse aju kujutised arvutisse, kus programmide abil koostatakse raviplaan, piiritletakse ravitav koht ning määratakse selle koordinaadid.

Kõige lõpuks on käes ravietapi kord ning patsiendi pea asetatakse kiivrisse, mille 201 avausest saadetakse välja gammakiiri. Kui kaua protseduur kestab? Kõigest 15 kuni 45 minutit, kusjuures patsient on kergelt tuimastatud ning ei tunne valu.

Kui raviprotseduur on lõppenud, jääb patsient haiglasse jälgimisele ning tavaliselt kirjutatakse ta välja järgmisel hommikul. Nii oli lugu ka alulmainitud Christine’iga. Ta sai ravi neljapäeval, kirjutati välja reedel ning juba järgmisel esmaspäeval oli ta jälle koolis.

Mis juhtub AVMiga?

Radiokirurgia ei hävita arteriovenoosset malformatsiooni sõnasõnaliselt. See hoopis stimuleerib veresoonte seintes olevate rakkude paljunemist, pärssides seega verevoolu probleemsesse piirkonda. Selle tagajärjel katkeb verevarustus aasta paari pärast vigastes veresoontes täielikult. Arteriovenoosne malformatsioon kärbub ning organism lagundab ta lõpuks sootuks.

Gamma-nuga on kasutatud ka väikeste pahaloomuliste, selgelt piiritletud kasvajate ravis, samuti mõningate aju metastaatiliste kasvajate ravis, mis on lähtunud mõnes muus keha osas vohavast vähist. Peale selle on saadud paljulubavaid tulemusi kolmiknärvi neuralgia (närvivalu näopiirkonnas), epilepsia, Parkinsoni tõve ning mõnikord ka ravile allumatu valu korral.

Muidugi on siiski ajukasvajaid ja haigusseisundeid, mida ei saa ravida gamma-noa abil. Kas neurokirurgia edusammud toovad kaasa veelgi tõhusamaid ravimeetodeid, seda näitab tulevik. Ent praeguseni annab gamma-noa radiokirurgia lootust paljudele haigetele, kellel on kasvaja.

[Allmärkus]

[Kast lk 21]

Radiokirurgia areng

Gamma-noa töötasid juba peaaegu 50 aastat tagasi välja neurokirurg Lars Leksell ja biofüüsik Börje Larsson. Leksell avastas, et ühekordse tugeva kiirgusdoosiga on võimalik hävitada sügaval ajus paiknevaid kahjustuskoldeid ilma sisselõiketa — seega ka ilma verejooksu või infektsiooni riskita.

Leksell nimetas oma uut protseduuri stereotaksiliseks radiokirurgiaks. Lõpuks ometi oli arstidel võimalus ravida siiani kättesaamatuid aju osi ilma skalpelliga jõhkralt läbi tundliku närvirägastiku ja ajukoe tungimata. Siiski läks selle uue protseduuri kasutuselevõtuni palju aastaid, kuni leiutati nüüdisaegsed visualiseerimismeetodid, nagu KT ja MRT, mille abil kirurgid saavad täpselt määratleda, kuhu kiirgus suunata. Esimene gamma-noa seadeldis paigaldati 1968. aastal Stockholmis.

[Pildid lk 20]

Gamma-noa radiokirurgia neli etappi

1. Raamistise sobitamine

2. Ajupiltide tegemine

3. Arvutiseeritud kujutiste abil koostatakse raviplaan

4. Ravietapp

[Allikaviide]

Loa andnud Elekta Instruments, Inc., Gamma Knife® tootjad