Miks sinu organism vajab und
„ANNAKSIN ükskõik mida, et saaksin end öösel korralikult välja magada!” Sellist kurtmist võib tänapäeval tihti kuulda. Paljud inimesed sunnivad ennast pidevalt tagant, ning praegusaja elu igapäevane stress ja pinged ei jäta oma kahjulikku mõju avaldamata.
Arstid, politseinikud, tuletõrjujad, veoautojuhid, vahetustega töötajad, väikelaste emad ja paljud teised on nende seas, kes võivad hõlpsasti ilma jääda unest, mida nende organism vajab. Miljonid inimesed, kes unepuuduse tõttu frustratsiooni all kannatavad, on elavalt huvitatud sellest, kuidas saada sügavat, kosutavat und.
Une tähtsus
Näib, et magamine või vähemalt mingi puhkeperiood on kõigi elusolendite seas tavaline. Kui sul on olnud mõni lemmikloom, nagu kass, koer või lind, siis oled kahtlemata pannud tähele, et kassid ja koerad tõmbavad end aeg-ajalt kerra ning vajuvad unne ja et linnud jäävad pimeduse saabudes vaikseks ning uinuvad. Peaaegu kõik loomad, linnud ja putukad vajavad und või vähemalt perioode, mil nende elutegevus on vähem aktiivne. Inimestele on uni üks põhivajadustest.
Mõned inimesed arvavad, et uni on lihtsalt puhkeperiood. Kuid see on midagi enamat. „Uni on tegelikult keeruline protsess, mille kestel lihased tõmbuvad pingule ja lõõgastuvad, pulss sageneb ja aeglustub, vererõhk tõuseb ja alaneb ning teadvusesse ilmub suurel hulgal omaenda kujutlusi,” öeldakse ajalehes The Toronto Star. „Kui inimene jääb magama,” nendib teatmeteos The World Book Encyclopedia, „alaneb organismi aktiivsus ning lihased lõõgastuvad. Südametegevus ja hingamine aeglustub.”
Olgugi et teadlased, arstid ja uurijad on juba aastakümneid une uurimisega tegelnud, ei ole mõningaid põhiasju une osatähtsuse kohta veel mõistetud. Need uurijad pole selgusele jõudnud isegi selles, mis on tegelikult uni või miks me magame. Doktor Eliot Phillipson, kes töötab Torontos asuva Kuninganna Elizabethi haigla unelaboratooriumis, ütleb: „Me ei tunne veel neid otsustavaid bioloogilisi protsesse, mis une ajal toimuvad ning tänu millele organismi töövõime taastub.”
Une ajal toimuvad organismis muutused, mis mõjutavad meie immuunsüsteemi. Kehaosad lõõgastuvad ja puhkavad, ning sel viisil hüvitatakse päevasest tegevusest tingitud väsimus. Vereringe efektiivse talitluse kaudu taastatakse organismi keemiline tasakaal. Niisiis on uni otsekui öine töölisbrigaad, kes saabub kohale, et kõik oluline järgmiseks päevaks korda seada ja puhtaks teha.
Une olulisemaid funktsioone on närvisüsteemi päevase töövõime taastamine. Nagu kinnitab The World Book Encyclopedia, „taastab uni kogu organismi, eriti aga aju ja närvisüsteemi töövõime”.
Kui palju und me vajame?
Enamik täiskasvanuid vajab igal öösel seitse kuni kaheksa tundi uneaega. Mõned vajavad seda vähem, teised rohkem. On inimesi, kes ütlevad, et neile piisab, kui nad magavad ainult neli kuni viis tundi ööpäevas, ehkki mõned neist teevad väikese uinaku ka päeval. Lastel on unevajadus tunduvalt suurem kui täiskasvanuil.
Iseäranis vanemaks saades ärkavad paljud öö jooksul mitu korda. Mõned peavad seda märgiks, et on algamas tõsised unehäired. Kuigi vanemad inimesed ei maga ehk enam sama rahulikult kui nooremas eas, kinnitavad uurimused, et kui ka mõned korrad öö jooksul ärgatakse, pole veel põhjust muretsemiseks. Tavaliselt on sellised inimesed enamjaolt ärkvel vaid lühikest aega, võib-olla ainult mõni minut, kuni nad taas uinuvad.
Kuid vaatamata vanusele, ei peaks keegi arvama, et tema uni on terve öö jooksul ühtlaselt rahulik. Une võib jagada tsüklitesse, milles sügava une faas vaheldub pindmise une faasiga. Neid tsükleid võib öö jooksul olla mitmeid.
Magamatusest tulenevad ohud
„Uurijad on üha rohkem mures, et suur hulk inimesi saab liialt vähe magada. Nad hoiatavad, et pideval magamatusel võivad olla kahjulikud tagajärjed nii meile endile kui ka neile, kellega me kokku puutume,” teatab The Toronto Star.
„Inimesed, kes ei saa piisavalt magada, kaotavad energiat ning muutuvad kergesti ärrituvaks. Pärast kaht magamata ööpäeva ilmneb, et pikaajalisem keskendumine muutub raskeks. [—] Tehakse palju vigu, eriti just rutiinseid töid tehes, ning tähelepanuvõime on kohati kadunud. [——] Inimestel, kes enam kui kolm päeva pole maganud, on väga raske selgelt mõtelda, näha ja kuulda. Aeg-ajalt võib esineda ka hallutsinatsioone, mille ajal inimene näeb asju, mida tegelikult pole olemas,” edastab The World Book Encyclopedia.
Katsed on näidanud, et nelja magamata ööpäeva järel sai katsealune hakkama vaid väheste rutiinsete töödega. Ülesanded, mille täitmine nõudis tähelepanu koondamist või kasvõi minimaalset mõtteerksust, osutusid üle jõu käivateks. Keskendumisvõime ning mõtteerksuse kadumine ei olnud halvimad tegurid. Nelja ja poole päeva pärast esinesid deliiriuminähud ning katsealune nägi maailma üsna moonutatult.
Kui inimene pole saanud piisavalt magada, võib see viia veelgi tõsisemate probleemideni. Küllaltki palju inimesi on autot juhtides rooli taha magama jäänud ning seeläbi õnnetuses hukkunud. Unetus võib samuti viia perekonna- ja abieluprobleemideni, kuna pideva magamataoleku tagajärjel ärritub inimene kergemini ning temaga on raskem suhelda. Sellel, kas me end öösel hästi välja magame, on suurem tähtsus, kui võiks arvata.
Kuidas end öösel hästi välja magada
Unespetsialist dr. Jeffrey J. Lipsitz Toronto Unehäirete Keskusest annab järgmist nõu, kuidas saab end öösel hästi välja magada. Maga rahulikus, vaikses, pimedas ruumis ning mugavas voodis. Ära tee päeva teisel poolel uinakut, isegi kui sa möödunud ööl eriti hästi ei maganud; püüa olla ärkvel ning heida magama tavapärasel ajal. Hoidu enne magamaheitmist kofeiinist. Ära loe voodis ega vaata voodis olles televiisorit. Hoidu raskest kehalisest treeningust ning tugevast toidust enne magamaheitmist. Heida magama ühel ja samal kellaajal, sest nii aitad sa organismil välja kujundada une ja ärkveloleku püsiva rütmi.
Tee harjumuseks enne magamaheitmist lõõgastuda. Hoidu sellisest tegevusest, mis võib sind ergutada ja ärkvel hoida. Näiteks väldi põnevaid filme, telesaateid või lugemismaterjali. Ka meelierutavad arutlused enne magamaheitmist võivad uinumist takistada.
Mõned leiavad, et abiks on sooja (mitte kuuma) vanni võtmine või kerge, lõõgastav lugemismaterjal. Niisamuti soodustavad und ka soe piim, pett, väheses koguses veini, humala-, piparmündi- või kummelitee, kuid mitte kofeiini sisaldavad teed.
Üldiselt ollakse siiski ühel meelel, et ainuüksi magamiseelsest lõõgastumisest alati ei piisa. Sellele, et inimene magaks hästi, aitab kaasa see, kui elame tervislikult ja tasakaalukalt, tegeleme korrapäraselt kehalise treeninguga, ning see, kui meie elus pole muresid ja frustratsiooni, mida tekitavad omakasupüüd, armukadedus, vaen ja auahnus. Samuti annab oma panuse see, kui me toidu ja joogiga ei liialda ega ela ebamoraalsusest tingitud õnnetut elu.
Selleks, et sügavat ja kosutavat und saada, on väga tähtis rahuldada oma vaimseid vajadusi. Nõnda tehes saame ümbritsevast keerulisest maailmast selge pildi ning võime elada tasakaalukat, rahuldustpakkuvat elu. Üks tark Jumala sulane innustab meid arendama arukust ning hoidma kinni Jehoova tarkusest, kuna see toob ’meeldiva ja õnneliku elu’. (Õpetussõnad 3:22, Today’s English Version) Seejärel ta lisab: „Kui sa heidad puhkama, siis pole sul vaja karta, vaid sa võid magada ja su uni on magus!” — Õpetussõnad 3:21—24.
[Väljavõte lk 18]
Enamik täiskasvanuid vajab igal öösel seitse kuni kaheksa tundi uneaega
[Pilt lk 18]
Pideval magamatusel võivad olla kahjulikud tagajärjed
[Pilt lk 18]
Paljudel inimestel on magamajäämisega suuri raskusi