Tubakakaitsjad peavad tõrjelahingut
LONDON oli 1940-ndatel aastatel piiramisrõngas. Saksa hävituslennukid ja rakettmürsud külvasid õudust ja hävingut. Kui olukord poleks olnud nii kohutav, oleks linnaelanike ees avanev veider vaatepilt neile ehk huvigi pakkunud.
Õhus hõljus tuhandeid suuri õhupalle, mis olid pikkade terastrossidega maa külge kinnitatud. Nende eesmärgiks oli tõrjuda madallennult tehtavaid õhurünnakuid ning pidada õhus kinni osa rakettmürske. Kuigi sellise balloontõkke kasutamine oli nupukas mõte, ei olnud sellest siiski suurt abi.
Samamoodi leiavad ka sigaretikompaniid end piiramisrõngas olevat. Laiutavaid tubakaimpeeriume, kunagisi poliitilise ja majandusliku võimu vallutamatuid kindlusi, on hakatud ründama igast küljest.
Meedikud esitavad virnade kaupa süüdistavaid uurimustulemusi. Innukad tervishoiuametnikud püüavad olukorda oma huvides ära kasutada. Lapsevanemad esitavad raevukaid süüdistusi, et nende lastest on saanud tubakakompaniide ohvrid. Kindlameelsed seaduseandjad on keelanud suitsetamise büroohoonetes, restoranides, sõjaväebaasides ja lennukites. Paljudes maades on tubakareklaam televisioonis ja raadios keelatud. Ühendriikides kaebavad terved osariigid tubakakompaniisid kohtusse miljonite tervishoiukuludeks läinud dollarite pärast. Isegi juristid astuvad võitlusse.
Üritades ründajaid tagasi tõrjuda, on tubakakompaniid lennutanud üles oma tõkkeballoone. Kuid need näivad olevat seest sama õõnsad kui nende juttki.
Ühendriikide üldsusel oli möödunud aastal võimalus jälgida, kuidas nördinud seaduseandjad ja valitsuse tervishoiuametnikud tubakatööstusele jõulise pealetungi korraldasid. Kui Ameerika seitsme suurima tubakakompanii juhid pidid aprillis 1994 Ühendriikide Kongressi ühe komitee ees aru andma, tuli neil seista silmitsi süüdistava statistikaga: igal aastal sureb enam kui 400000 ameeriklast ning miljonid teised on haiged, suremas ja tubakast tugevas sõltuvuses.
Mida oli neil enese kaitseks öelda? Lahinguvalmis kompaniijuhid tulid lagedale mõningate huvitavate väidetega. „Pole veel tõestatud, et suitsetamine .. põhjustaks haiguste teket,” kinnitas tubakainstituudi esindaja. Veelgi enam, suitsetamine väideti olevat sama ohutu kui mistahes muu meeldiv tegevus, nagu maiustuste söömine või kohvijoomine. „Nikotiini olemasolu ei tee sigaretist veel narkootikumi või suitsetamisest orjastavat harjumust,” ütles üks tubakakompanii juhtivaid ametnikke. „On vale väita, et mistahes nikotiinikogus sigaretis inimest orjastab,” kinnitas üks tubakakompanii teadlane.
Komitee väitis vastu, et kui sigaretid ei tekita sõltuvust, siis miks püüavad tubakakompaniid oma toodete nikotiinisisaldusega manipuleerida? „Et parandada maitset,” selgitas teise tubakakompanii juhataja. Kas on midagi halvemat kui maitsetu sigarett? Kuigi talle näidati tervet virna kaustu tema oma kompanii uurimisdokumentidega, milles viidati nikotiini orjastavale mõjule, jäi ta oma jutule kindlaks.
Ilmselt jäävad tema ja teisedki sellele arvamusele kindlaks ega hooli sellest, kui palju tubakaohvreid kalmistule viiakse. Ameerika meditsiiniassotsiatsiooni volinike nõukogu esimees dr. Lonnie Bristow esitas 1993. aasta alguses tubakatöösturitele väljakutse. Selle assotsiatsiooni ajakiri The Journal of the American Medical Association teatab: „Ta kutsus Ühendriikide suuremate tubakakompaniide juhte käima koos temaga haiglapalatites, et näha suitsetamise ühte tagajärge: kopsuvähki ja muid kopsuhaigusi põdevaid inimesi. Ükski kompaniijuht seda kutset vastu ei võtnud.”
Tubakatööstus kiitleb sellega, et suudab pakkuda häid töökohti maailmamajanduses lokkava tööpuuduse vähendamiseks. Näiteks Argentinas on see tööstus loonud miljon töökohta ning kaudselt on sellega seotud neli miljonit töökohta. Tänu suurtele tulumaksudele on tubakakompaniid paljude valitsuste silmis poolehoiu saavutanud.
Üks tubakakontsern on eriti vähemusrühmi heldekäeliste annetustega toetanud, mis näiliselt peaks andma tunnistust nende hoolitsusest ühiskonna eest. Kompaniisisesed dokumendid tõid aga päevavalgele selle „toetajaskonna arenguks mõeldud eelarve” tegeliku motiivi: kasvatada võimalike valijate poolehoidu.
Seesama tubakakompanii on soetanud endale sõpru ka kultuuriringkondades, annetades suuri summasid muuseumidele, koolidele, tantsukoolidele ja muusikaasutustele. Rahahädas kunstiorganisatsioonide ametnikud teevad südame kõvaks, et võtta vastu tubakakompaniide raha. Alles hiljuti pidi üks New Yorgi kunstikollektiiv seisma raske valiku ees, kuna see tubakakompanii palus nende toetust poliitikute mõjustamiseks, kes toetavad suitsetamisvastast seadusandlust.
Ning loomulikult ei ole jõukad tubakahiiglased rahaga kitsid poliitikute puhul, kes saavad avaldada oma mõju mistahes ettepanekute tagasilükkamiseks, mis ohustavad tubakatootjate huvisid. Kõrgel positsioonil valitsusametnikud toetavad tubakakompaniisid. Mõned on selle tööstusega kas rahaliselt seotud või on sunnitud tubakakompaniile tasuma valimiskampaania heldekäelise toetamise eest.
On teada, et üks Ühendriikide kongresmen sai sigaretikompaniidelt 21000 dollari ulatuses toetust, misjärel ta hääletas tubakavastaste seaduste vastu.
Endine kõrgepalgaline tubakakompanii huvide kaitsja kongressis, kunagine osariigi senaator ning kirglik suitsetaja, sai hiljuti teada, et tal on kurgu-, kopsu- ja maksavähk. Nüüd kahetseb ta kibedalt ning kurdab, et „lamades haigevoodis enda põhjustatud haiguse pärast”, tunneb inimene end päris lollina.
Tubakahiiglased on kasutanud suurel hulgal raha, et reklaami kaudu oma vastaseid jõuliselt rünnata. Ühes reklaamis tehakse panus inimeste vabadusihale ja hoiatatakse pühalikult: „Täna keelatakse sigaretid. Aga homme?” Sellega antakse mõista, et kofeiin, alkohol ja hamburgerid on tõenäoliselt järgmised fanaatiliste keelustajate ohvrid.
Ajalehereklaamiga on püütud heita halba varju laialdast kõlapinda leidnud Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri uurimusele, mis liigitas passiivse suitsetamise vähi riskitegurite hulka. Tubakatööstus teatas, et kavatseb oma huvide eest kohtu kaudu võitlema hakata. Ühes telesaates süüdistati ühte kompaniid selles, et ta manipuleerib nikotiinisisaldusega, et inimesed hõlpsamini tubakast sõltuvusse langeksid. Saate edastanud telejaam kaevati koheselt kohtusse ja nõuti 10 miljardit dollarit kahjutasu.
Kuigi tubakakompaniid on pidanud visa võitlust, lisandub süüdistusi pidevalt. Viimase neljakümne aasta jooksul on läbi viidud umbes 50000 uurimust, mis esitavad üha suuremal määral tõendeid tubakatarvitamise ohtlikkusest.
Mil viisil on sigaretikompaniid püüdnud nende pihta sihitud süüdistustest kõrvale põigelda? Nad on kangekaelselt kinni hoidnud ühest niinimetatud faktist: inimesed loobuvad suitsetamisest. Ja sellest pidavat nende sõnul järelduma, et nikotiin ei tekita sõltuvust. Statistika aga näitab muud. On tõsi, et 40 miljonit ameeriklast on suitsetamise maha jätnud. Kuid 50 miljonit suitsetab ikka veel, ja 70 protsenti nendest ütleb, et tahab suitsetamist lõpetada. Igal aastal püüab 17 miljonit inimest suitsetamisest loobuda, kuid aasta pärast on 90 protsenti nendest jälle suitsetajate hulgas.
Peale kopsuvähi eemaldamiseks tehtud operatsiooni pöördub peaaegu 50 protsenti Ühendriikide suitsetajatest vana harjumuse juurde tagasi. 38 protsenti suitsetajatest, kellel on olnud südameatakk, süütab sigareti veel enne haiglast lahkumist. 40 protsenti suitsetajatest, kellel on vähktõvest haaratud kõri eemaldatud, püüab suitsetamist uuesti alustada.
Miljonitest Ühendriikide teismelistest suitsetajatest ütleb kolm neljandikku, et nad on teinud vähemalt ühe tõsise katse suitsetamisest loobuda, kuid neil pole see õnnestunud. Samuti näitab statistika, et paljudele noortele on tubakasuitsetamine astmekiviks kangemate uimastite juurde. Noorukieas suitsetajad hakkavad 50 korda suurema tõenäosusega kokaiini tarvitama kui mittesuitsetajad. Üks 13-aastane suitsetaja on sama meelt. „Minu meelest pole kahtlustki selles, et sigaretid sillutavad teed narkootikumidele,” kirjutas ta. „Peaaegu kõik, keda ma tunnen, välja arvatud kolm inimest, hakkasid enne narkootikumide tarvitamist suitsetama.”
Kuidas on lugu vähese tõrvasisaldusega sigarettidega? Uurimused näitavad, et tegelikult võivad need olla veelgi ohtlikumad, ja seda kahel põhjusel: esiteks see, et tihti tõmbab suitsetaja suitsu sügavamalt kopsudesse, et organism saaks kätte harjumuspärase nikotiinikoguse, ning teeb sellega suure osa kopsukoest suitsus sisalduvate mürkide ees kaitsetuks; teiseks võib väärarusaamine, et inimene suitsetab „tervislikumat” sigaretti, täielikult röövida temalt soovi suitsetamisest loobuda.
Ainuüksi nikotiini kohta on tehtud enam kui 2000 uurimust. Need näitavad, et nikotiin on inimesele teadaolevatest narkootilistest ainetest üks kõige orjastavamaid ja ka kõige kahjulikumaid. Nikotiin põhjustab südametegevuse kiirenemist ning veresoonte ahenemist. See satub vereringesse seitsme sekundiga — seega kiiremini kui otse veeni tehtud süst. Aju muutub nikotiinist sõltuvaks ning mõned ütlevad, et soov nikotiini järele on kaks korda orjastavam kui soov heroiini järele.
Kas tubakakompaniid on, vaatamata oma püüetele vastupidist väita, nikotiini orjastavatest omadustest teadlikud? Kõik viitab sellele, et nad on seda juba pikka aega teadnud. Näiteks on ühes 1983. aasta aruandes tubakakompanii uurija märkus selle kohta, et laboratooriumi katserotid ilmutasid tüüpilisi sõltuvussümptomeid, sest nad olid nikotiiniannuste juurdesaamiseks õppinud regulaarselt käpaga vastu kangi lööma. On teada, et tubakatööstus peitis selle uurimustulemuse kiiresti kalevi alla ning et see tuli alles hiljuti päevavalgele.
Tubakahiiglased pole igast suunast tulevate rünnakute all tegevusetult istunud. New Yorgi tubakauuringute nõukogu juhib kampaaniat, mida The Wall Street Journal nimetab „kõige pikaajalisemaks valeinformatsiooni edastamise kampaaniaks Ühendriikide äritegevuse ajaloos”.
Väites, et ta viib läbi sõltumatuid uuringuid, on see nõukogu ründajatega sõdimiseks pannud välja miljoneid dollareid. Kõik algas aastal 1953, kui dr. Ernst Wynder vähikeskusest Memorial Sloan-Kettering Cancer Center avastas, et hiirte seljale määritud tubakatõrv tekitab kasvajat. Tubakatöösturid asutasid nõukogu, et teha tühjaks nende toodete vastu kogunenud selged tõendid, tuues vastukaaluks omad teaduslikud tõendusmaterjalid.
Kuidas aga said selle nõukogu teadlased jõuda tulemusteni, mis olid täiesti vastuolus sellega, mida kogu muu teadlaskond oli leidnud? Hiljuti avalikustatud dokumentidest ilmus nähtavale keerukas salasepitsuste pundar. Paljud nõukogusse kuuluvad teadlased, keda aheldasid kirjalikud lepingud ning keda kontrollis terve armee teraseid juriste, tunnistasid, et kasvav kartus tervise pärast pole sugugi alusetu. Kuid vastavalt ajalehele The Wall Street Journal jättis nõukogu nende tõsiasjadega silmitsi seistes „mõnikord kahe silma vahele või isegi lõpetas järsult uuringud, mis näitasid, et suitsetamine on tervisele ohtlik.”
Saladuskatte all jätkusid ohutuma sigareti otsingud aastaid. Selle avalikkuse ees tegemine oleks tähendanud vaikivat nõusolekut sellega, et suitsetamine on tõepoolest tervisele ohtlik. 1970-ndate aastate lõpus soovitas ühe tubakakompanii vanemjurist loobuda püüdlustest toota „ohutumaid” sigarette, kuna sellest pole mingit kasu, ning kõik uuringuga seotud dokumendid varjule panna.
Aastate jooksul tehtud katsete põhjal sai selgeks kaks asja: nikotiin tekitab tõepoolest sõltuvust ning suitsetamine tõesti tapab. Kuigi tubakakompaniid neid fakte avalikkuse ees ägedalt eitavad, näitavad nende teod, et nad on nendest faktidest vägagi teadlikud.
Ühendriikide Toidu ja Ravimite Administratsiooni (FDA) erivolinik David Kessler, kes süüdistas neid sihilikus manipuleerimises, ütles: „Mõned tänapäeva sigaretid on tegelikult kui kõrgtehnoloogilised nikotiini ülekandesüsteemid, mis annavad nikotiini edasi täpselt väljaarvestatud koguses .., mis on piisav selleks, et sõltuvust tekitada ja säilitada.”
Kessler tegi teatavaks, et tubakakompaniidel on terve rida patente, mis tõestavad nende kavatsusi. Üks käsitleb geneetiliselt muudetud tubakasorti, milles on rohkem nikotiini kui üheski teises sordis. Teine menetlus on sigaretifiltri ning -paberi nikotiiniga töötlemine, et saavutada lisamõju. Üks teine menetlus aitab kaasa sellele, et suitsetaja saab suurema nikotiinikoguse esimestest ja mitte viimastest mahvidest. Lisaks sellele näitavad tubakatööstuse dokumendid, et sigarettidele lisatakse ammoniaagiühendeid, mistõttu tubakast eraldub rohkem nikotiini. „Sissehingatud suitsust satub suitsetaja vereringesse tavalisest peaaegu kaks korda rohkem nikotiini,” öeldakse ajalehe New York Times aruandes. FDA on teatanud, et nikotiin on orjastav uimasti ning et ta kavatseb reguleerida sigarettide tootmist ja tarbimist veelgi rangemalt.
Ka valitsused on sigarettidest omamoodi sõltuvuses. Näiteks laekub Ameerika Ühendriikide valitsusele tubakatoodete müügist osariigi ja keskvalitsuse maksudena aastas 12 miljardit dollarit. Kuid Ühendriikide tehnoloogiaametkonna (Office of Technology Assessment) arvestuste kohaselt läheb suitsetamine valitsusele tervishoiukulude ja tööviljakuse languse näol aastas maksma 68 miljardit dollarit.
Tubakatööstus on enesekaitseks üles lennutanud tõepoolest iseäralikud õhupallid: väited majanduslikust tasuvusest ja uutest töökohtadest, kultuuri heldekäeline toetamine, suitsetamise tervisele kahjuliku toime äge eitamine. Kas need on tõhusamad kui balloontõke Londoni kohal, saame veel näha.
Kuid kindel on see, et hiiglaslikud kompaniid ei suuda enam varjata oma tõelist palet. Nad on saanud miljoneid ning nad on hävitanud miljoneid, kuid tundub, et neid ei huvita, kui ränka hinda on nad inimelude näol maksma pidanud.
[Väljavõte lk 8]
Need näivad olevat seest sama õõnsad kui nende juttki
[Väljavõte lk 9]
Valitsuse poolt korraldatud uuringud näitavad, et passiivne suitsetamine tekitab vähki
[Väljavõte lk 10]
Nikotiin on teadaolevatest narkootilistest ainetest üks kõige orjastavamaid
[Väljavõte lk 11]
Nad on teeninud miljoneid; nad on hävitanud miljoneid
[Kast lk 10]
Mida on 50 000 uurimuse käigus avastatud?
Siinkohal on toodud väike näide tervisehäiretest, mida uurijad on seoses tubaka pruukimisega esile tõstnud:
KOPSUVÄHK: 87 protsenti kopsuvähki surnutest on suitsetajad.
SÜDAMEHAIGUSED: Suitsetajatel on 70 protsenti suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.
RINNAVÄHK: Naistel, kes suitsetavad 40 või rohkem sigaretti päevas, on 74 protsenti suurem oht surra rinnavähki.
KUULMISHÄIRED: Suitsetavate emade väikelastel on suuremaid raskusi helide eristamisega.
DIABEETIKUTE OHUD: Suhkruhaigetel, kes suitsetavad või närivad tubakat, esinevad suurema tõenäosusega neerukahjustused ning neil areneb kiiremini välja retinopaatia (silma võrkkesta kahjustused).
KÄÄRSOOLEVÄHK: Kaks enam kui 150000 inimese hulgas läbiviidud uurimust näitasid selgelt, et käärsoolevähk on otseselt seotud suitsetamisega.
ASTMA: Tubakasuitsune õhk võib laste astmat süvendada.
EELSOODUMUS SUITSETAMISEKS: Raseduse ajal suitsetanud emade tütred hakkavad neli korda suurema tõenäosusega suitsetama.
LEUKEEMIA: Näib, et suitsetamine põhjustab müeloidse leukeemia teket.
LIIKUMISTRAUMAD: Vastavalt Ühendriikide sõjaväes tehtud uurimusele saavad suitsetajad treeningute ajal tavalisest enam vigastada.
MÄLU: Suured nikotiiniannused võivad vähendada inimese vaimset võimekust keeruliste ülesannete täitmisel.
DEPRESSIOON: Psühhiaatrid uurivad tõendeid selle kohta, milline seos on suitsetamisel nii sügava depressiooni kui ka skisofreeniaga.
ENESETAPUD: Meditsiiniõdede hulgas korraldatud uurimus näitab, et suitsetavad meditsiiniõed sooritavad kaks korda tõenäolisemalt enesetapu.
Muud ohud: Suuõõne-, kõri-, kurgu-, söögitoru-, kõhunäärme-, mao-, peensoole-, kusepõie-, neeru- ja emakakaelavähk; ajurabandus, südameatakk, kroonilised kopsuhaigused, vereringehaigused, maohaavandid, suhkruhaigus, viljatus, vastsündinu alakaalulisus, luu-urbnemus ja kõrvapõletikud. Loetelule võib veel lisada tuleohu, kuna suitsetamine on peamine tulekahjude põhjustaja kodudes, hotellides ja haiglates.
[Kast lk 12]
Närimis- ja nuusktubakas — ohtlikud aseained
Nuusktubakatööstuse liider, kelle läbimüük on 1,1 miljardit dollarit, peibutab kavalalt kogenematuid oma lõhnava söödaga. Ta toodab maitsestatud tubakamarke, mis on inimeste hulgas populaarsed. Nagu tubakas üldiselt, tekitavad ka need kerge mõnutunde, kuid mitte kauaks. Selle tubakakompanii endine asepresident ütles: „Paljud inimesed võivad küll alustada maitsestatud toodetest, kuid lõpuks lähevad nad üle [kõige kangematele markidele].” Selle reklaamlaused kõlavad: „Kange närimistubakas kangetele meestele” ja „See vastab sinu ootustele”.
Ajaleht The Wall Street Journal, mis teatas kompanii sellisest strateegiast, mainis, et kompanii eitab „nikotiinisisalduse muutmist”. Ajaleht märkis ka, et kaks endist selle tubakakompanii keemikut ütlesid esimest korda sellel teemal kõneldes, et „kuigi kompanii ei manipuleeri tubakasisaldusega, manipuleerib ta nikotiinikogusega, mida selle tarvitajad alla neelavad”. Nad ütlesid ka, et kompanii lisab nuusktubakale kemikaale, et selle leeliselisust võimendada. Mida leeliselisem nuusktubakas on, „seda rohkem nikotiini sellest eraldub”. Ajakiri annab nuusktubaka ja närimistubaka kohta järgneva lisaselgituse: „Nuusktubakas, mida mõnikord närimistubakaga segamini aetakse, on peenestatud tubakas, mida selle tarvitajad imevad, kuid ei näri. Tarvitajad võtavad seda kahe sõrmega või niisutatud näpuotsaga, panevad põse ja igeme vahele, liigutavad seda keelega ringi ning niisutavad aeg-ajalt süljega.”
Maitsestatud tubakamarkidest, mis on mõeldud algajatele, imendub verre kõigest 7 kuni 22 protsenti nikotiinist. Kõige kangem mark võib algaja tarvitaja öökima ajada. See on hästi peenestatud tubakas „tõelistele” meestele. 79 protsenti sellest on „vaba” nikotiin, mis on valmis koheselt verre imenduma. Ühendriikides alustatakse nuusktubaka tarvitamisega keskmiselt üheksa-aastaselt. Mis aga võib peatada üht üheksa-aastast pürgimast kangemate markide kasutamise poole, et pääseda niimoodi „tõeliste” meeste hulka?
Nuusktubakast saadakse tegelikult suurem annus nikotiini kui sigaretist. Nuusktubaka tarvitajad haigestuvad teatavasti 4 korda suurema tõenäosusega suuõõnevähki, ja oht saada kõrivähk on 50 korda suurem kui mittetarvitajatel.
Ühendriikides tõusis ajutine avalik meelepahatorm, kui üks ema, kelle poeg oli endine keskkooli kergejõustikutäht ning suri suuõõnevähki, algatas kohtuprotsessi ühe tubakakompanii vastu. Poiss sai 12-aastasena rodeolt tasuta toosi nuusktubakat ja hakkas lõpuks tarvitama neli toosi nädalas. Peale mitmeid piinarikkaid operatsioone, mille käigus lõiguti tema keelt, lõuga ning kaela, andsid arstid alla. Noormees suri, kui ta oli 19-aastane.
[Kast lk 13]
Kuidas suitsetamisest loobuda
Miljonid inimesed on suutnud nikotiiniorjusest vabaneda. Isegi kui oled pikaajaline suitsetaja, võid ka sina sellest kahjulikust harjumusest lahti saada. Siin on mõned soovitused, mis võiksid abiks olla:
• Ole teadlik sellest, mis sind ees võib oodata. Võõrutamissümptomiteks võivad olla ängistus, ärrituvus, peapööritus, peavalud, unetus, seedehäired, näljatunne, suitsuhimu, keskendumisraskused ja värinad. Tõsi küll, see, mis ees ootab, pole sugugi meeldiv, kuid kõige tugevamad sümptomid kestavad vaid mõne päeva ning organismi vabanedes nikotiinist kaovad need vähehaaval.
• Nüüd algab tõsine vaimne võitlus. Mitte ainult sinu keha ei ihka nikotiini, vaid ka sinu mõistus on kohandunud käitumisele, mis on seotud suitsetamisega. Analüüsi oma kindlakskujunenud tegutsemisviisi, et jõuda selgusele, millal sa sirutasid automaatselt käe sigareti järele, ning muuda seda harjumust. Kui sa näiteks oled alati suitsetanud kohe peale einestamist, siis tõuse jalamaid otsustavalt püsti ja mine jalutama või hakka nõusid pesema.
• Kui sind valdab äkki tugev soov sigareti järele, näiteks mõnel pingelisel hetkel, siis pea meeles, et see sisetõuge kaob tavaliselt viie minuti jooksul. Ole valmis suunama oma mõtted kas kirja kirjutamisele, kehalisele tegevusele või tervisliku suupiste söömisele. Ka palve on suureks abiks enesevalitsemise säilitamisel.
• Kui oled pettunud nurjunud katsete pärast suitsetamisest loobuda, siis ära anna alla. On tähtis edasi üritada.
• Kui sind takistab hirm kaalus juurde võtta, siis pea meeles, et kasu, mis tuleneb suitsetamise lõpetamisest, kaalub üles ohu mõni lisakilo juurde võtta. Abiks võib olla see, kui hoiad käepärast puu- või juurvilju. Ning joo palju vett.
• Üks asi on suitsetamisest loobumine. Hoopis teine asi aga on tubakast pidevalt eemale hoidumine. Sea ajalised eesmärgid, mille jooksul sa ei suitseta: üks päev, üks nädal, kolm kuud, mitte kunagi.
Jeesus ütles: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.” (Markuse 12:31) Kui armastad oma ligimest, lõpeta suitsetamine. Kui armastad iseennast, lõpeta suitsetamine. — Vaata ka artiklit „Kristlik vaade suitsetamisele” ajakirjast Ärgake!, 8. juuli 1989, leheküljed 13—15 (inglise keeles).