IBhayibheli—Liwusizo Kuwe
EMINYAKENI engaphezu kweyizi-2 700 umuntu kaNkulunkulu waloba: “Ukutshelile, muntu, okuhle.” (Mika 6:8) Kodwa ingabe “kuhle.” noma kuwusizo osukwini lwethu lwanamuhla?
UDr. Chesen uthi, “iBhayibheli lalotshwa ngaphambili kakhulu kokuba noma ubani azi okuthile ngesayensi yengqondo yomuntu nesimiso sengqondo esingokomzwelo nesingokokuziphatha ngokobulili njengoba umuntu ekhula. Ngisho noma abalobi bebenezinhloso ezinhle, babengeke bazicabangele lezici ezibalulekile. Nokho uma kuziwa endabeni yokuziphatha noma emithethweni, kuningi okushiwo yiBhayibheli nabahumushi balo.”
Mhlawumbe lelophuzu belizosebenza ukuba iBhayibheli liwumkhiqizo womcabango womuntu. Kodwa njengoba kuboniswe kumagazini wethu ka-April 1, 1986, iBhayibheli alilona izwi lomuntu kodwa elikaNkulunkulu. Alinakubhekelwa phansi leliqiniso elibalulekile. Ngani? Ngoba ulwazi lukaNkulunkulu alunayo imingcele yesikhathi noma yezimo, njengoba kunjalo ngolomuntu, futhi aluguquguquki. NjengoMdali wesintu, uNkulunkulu uyazi kahle indlela esenziwe ngayo nokuthi yini engcono kakhulu kithi, Ngakho umphostoli ngokufanelekile uthi: “Yonke imibhalo iphefumulelwe nguNkulunkulu ilungele ukufundisa, nokusola, nokuqondisa, nokuyala ekulungeni, ukuze umuntu kaNkulunkulu aphelele, apheleliselwe yonke imisebenzi emihle.”—2 Thimothewu 3:16, 17.
Kuthiwani-ke ngoshintsho olukhulu oluye lwenzeka ezikhathini zanamuhla? Akuzwakali yini ukuthi siphila enkathini ekhululekile neqhakaze ngokwengeziwe? Ingabe umphakathi uwonke awuzange uwagqashule yini amaketanga amasiko? Kuyiqiniso, kodwa naphezu kolwazi olwenezelwe kanye nalokho okusha ekuthiwa “inkululeko,” izidingo zomuntu eziyisisekelo kanye nendlela enziwe ngayo akuzange kushintshe. Ngaphakathi, sisenjalo. Sisenaso isidingo sokudla, sokuphuza, sokulala, sokuzala, nesokukhulekela, njengoba kwakunjalo ngokhokho bethu. Sisenaso isidingo sothando nesokukhathalelwa, futhi sifuna ukujabula. Sisakudinga ukuphila ukuphila okunenjongo.
Izimiso zeBhayibheli ziyakhuluma ngalezidingo. Ngokungaphezulu, ngisho nakulezinsuku zanamuhla, izimfundiso zeBhayibheli zingezenzuzo yethu. Ngaphezu kwalokho, imiphumela etholakala ngokulandela iseluleko seBhayibheli ingaphezu kwanoma iyiphi etholakala ngezinye izindlela. Ake sihlole kafushane ukuthi lokhu kuyiqiniso kanjani ezicini zokuziphatha, ezomnotho, nezempilo.
IBhayibheli Nokuziphatha
Imibono yokuziphatha ingenye yezinguquko ezinkulu kakhulu ezikhathini zethu zanamuhla. Imikhuba eyayikade ibhekwa njengenyanyekayo isiyemukeleka. Umphakathi awusabagwemi abesifazane abazala izingane bengashadile. Ongqingili bawakhankasela obala “amalungelo” abo. Umbono owandile uwukuthi akekho onelungelo lokukhonona noma azigaxe emikhubeni eyenziwa abantu abadala abavumelene. Futhi izindinganiso zeBhayibheli zenqatshwa njengeziyisidala zenkathi kaVictoria.
Kodwa izindinganiso zeBhayibheli uNkulunkulu wazibeka ngaphambili kakhulu kwekhulu le-19 leminyaka, inkathi kaQueen Victoria waseNgilandi. Futhi ziyaqhubeka zingezenzuzo yesintu. Eqinisweni lokhu kungabonakala uma umuntu ecabangela ukuthi kuye kwaba nezinga elidlondlobalayo lamadivosi, ukukhishwa kwezisu okukhulu, ubhadane lokukhulelwa kwentsha, kanye nohide olude lwezifo ezithathelwana ngobulili, konke lokhu kuhambisana “nokuziphatha okusha.” Lezi izinkinga ezilimazayo, ezidumazayo, futhi ezibulalayo. Bekungenakuba yini okunosizo ngokwengeziwe ukulandela iseluleko seBhayibheli ngokuqondene nobulili, ubumsulwa, nokwethembeka emshadweni?—IzAga 5:3-11, 15-20; Malaki 2:13-16; Heberu 13:4; 1 Korinte 6:9, 10.
Phawula ngokukhethekile indlela lokhu okuyiqiniso ngayo endabeni yesifo esisodwa kuphela, njengoba kuboniswe kulombiko weThe New York Times: “IAIDS iyaqhubeka isakazeka ngokudlondlobalayo phakathi kwalabo abasemaqenjini asengozini, kodwa hhayi kwabangekho kuwo, kusho uDr. David J. Sencer, iNxusa leNew York City Health. . . . Labo abasengozini bahlanganisa abesilisa abangongqingili nabahlanganyela zombili izinhlobo zobulili; abasebenzisa imilaliso ehamba emithanjeni; . . . labo abampontshelwa igazi labantu abanayo, kanye nabangane bomshado noma izingane zalabo abaneAIDS.”
Eqinisweni, ikuphi okunengqondo ngokwengeziwe—imizuzu embalwa yenjabulo eyenqatshelwe, ngokuvamile elandelwa ukwesaba nokukhathazeka, noma unembeza ehlanzekile nokuzihlonipha? Ikuphi okuletha injabulo nokwaneliseka okuhlala njalo isenzo sesikhashana esingaletha imiphumela edabukisayo, noma ukungenela umshado lihlanzekile onezisekelo eziqinile iBhayibheli eliwumelelayo?
IBhayibheli Nezomnotho
Bambalwa abantu abacabangela iBhayibheli njengelinekhambi ezinkingeni zezomnotho. Nokho, ukulandela izindinganiso zalo kungakwenza ngempela ungabi mpofu. Lokhu kwenzeka kanjani?
Ngokuvamile, umholo omningi womuntu usaphazwa ngokungadingekile. Ukunamathela eselulekweni seBhayibheli kuyolondoloza lezimali ukuze zisetshenziswe ngokunenzuzo. Ngokwesibonelo, ngokuvamile ukuphuza ngokweqile kuwumkhuba oholela ebumpofwini. Izigidi zabantu, ziya ezinkantini ziphethe umholo. Ezikhathini eziningi, azibi nayo imali eyanele ukuze zikhokhe izikweleti noma zinikeze imikhaya yazo ukudla okwanele. Ngezinye izikhathi kumelwe kubolekwe imali ukuze kutholakale izidingo zokuphila. Ngokuhlakanipha, iBhayibheli liyakulahla ukuphuza ngokweqile; likhuthaza ukalinganisela.—IzAga 23:20, 21, 29, 30; 1 Thimothewu 3:2, 3, 8.
Kungokufanayo nangalabo abangenela umkhuba wokubhema noma wokusetshenziswa kabi kwemilaliso. Yeka indlela lemikhuba elimaza ngayo! Futhi yeka indlela okunzima ngayo ukuyiyeka! Nansi incwadi eyisibonelo eyayiya kuJoyce Brothers oyisazi sengqondo yomuntu, njengoba inyatheliswe kuNew York Post: “Ngaqala ukusebenzisa icocaine ngoba yayijabulisa futhi abangane bami abaningi babeyibhema ngamakhala ngezimpelasonto. Nokho, ngempela isingiphuca konke okuhle ekuphileni kwami futhi ngithola ubunzima obukhulu ekuyiyekeni. Ngingumama wabantwana ababili futhi ngisaba ukuthi uma ngingayiyeki ngokushesha, bazothola inkinga. Ngibhema icocaine engathakiwe kabili ngesonto. Ngicwile ezikweletini, ngisosizini.”
Omunye esebenzisa imilaliso wabhala: “Mina nomyeni wami sobabili singabantu abaphumelelayo asebeneminyaka emithathu besebenzisa icocaine. Ekuqaleni yayithakazelisa kodwa manje iya iba ebaluleke ngokwengeziwe. Eqinisweni, idla ukuphila kwethu. Manje sinezikweleti ngoba imikhuba yethu isilahlekisela inhlanhla. Sobabili siye saba nokuhlangenwe nakho okwethusayo kuyo. Ngezinye izinsuku izingqondo zethu aziyeki ukuzula.”
Abantu ababhemayo uyabalimaza futhi lomkhuba wabo ngokwezomnotho, nakuba mhlawumbe kungabi ngezinga elifanayo. Umbiko wamuva weModern Office Technology uthi: “Ngokokuhlola kwezizwe zonke okukhishwe muva nje, abantu abangabhemi abafuna umsebenzi basethubeni elingcono lokuqashwa kunabafuna umsebenzi abafaneleka njengabo kodwa ababhemayo. Ukuhlola, okwakusekelwe ezingxoxweni nakubengameli abangabasizi nabaqondisi bezisebenzi zezinkampane zaseMelika ezinkulu kakhulu . . . kwembula ukuthi abaqashi banamuhla bakhetha ikakhulukazi abafuna umsebenzi abangabhemi.” Ngani? Ngoba, njengoba kuboniswe ekuhlolweni kwamaqembu athile, uku-bhema kwenyusa izindleko zesizwe zokunakekela impilo, kuhlanganise nezikweleti zezokwelapha nokwehla komkhiqizo, cishe kube izi-R130 000 000 ngonyaka—okulingana no-R4,34 ngephakethe elilodwa likasikilidi othengiswayo!
Yebo, umuntu uyasizakala ngokwezomnotho ngokulandela nje iseluleko seBhayibheli: “Masizihlambulule ekungcoleni konke kwenyama nokomoya.” (2 Korinte 7:1) Kungokufanayo nangalabo abahlukana nazo zonke izinhlobo zokugembula ngokulandela izimiso zeBhayibheli. (Isaya 65:11, 12; Luka 12:15) Ngaphandle kwalokho, abaqashi babazisa kakhulu labo abanamathela ezimisweni zeBhayibheli ngenxa yokwethembeka kwabo, ubuqotho, nenkuthalo, futhi kunokwenzeka babe abokuqala abaqashwayo futhi babe abokugcina abadilizwayo.—Kolose 3:22, 23; Efesu 4:28.
IBhayibheli Nempilo
Njengoba ezokwelapha sezithuthuke kangaka namuhla, ingabe iseluleko seBhayibheli sesigudluzelwe eceleni? Nokho, abacwaningi bamangaliswe indlela iBhayibheli elishaya emhloleni ngayo nelisebenza ngayo ezindabeni eziphathelene nezokwelapha nezempilo, nakuba lalotshwa ngesikhathi sokuchuma kokukholelwa ezeni futhi kwaziwa okuncane noma kungaziwa lutho ngemikhuba yezokwelapha yanamuhla, noma ngisho nangamagciwane avamile noma athutha izifo.
Yebo, izinkinga zempilo ziyanda naphezu kwesayensi yanamuhla yezokwelapha. Nokho, iseluleko seBhayibheli sikhuthaza impilo engcono kakhulu. Njengoba sekuphawuliwe kakade, ukulandela izimiso zeBhayibheli kusivikela emikhubeni eyingozi kakhulu empilweni yethu. Zisisiza futhi ekuthuthukiseni impilo yengqondo yethu. iBhayibheli liyaqaphela ithonya elivezwa yisimo sengqondo kanye nemizwelo emzimbeni. (IzAga 14:30) Ngakho lisidedisela kude nesimo sengqondo kanye nemizwelo elimazayo, futhi lisisiza ukuba sibe nezimfanelo eziqondile, ezakhayo esikhundleni sakho.
Phawula iseluleko esinikezwe kwabase-Efesu 4:31, 32: “Konke okubabayo, nentukuthelo, nolaka, nomsindo, lokuhlambalaza makususwe kini kanye nakho konke okubi. Maniphathane ngobumnene, nihawukelane nithethelelane.” Yebo, iBhayibheli ligcizelela ukuba siguquke ebuntwini obubhubhisayo, obulimazayo sibe nobuntu bobuKristu obusha, obunempilo. (Efesu 4:20-24; Kolose 3:5-14) Lisisiza ukuba sibonise izithelo zomoya kaNkulunkulu: “uthando, nokujabula, nokuthula, nokubekezela, nobubele, nobuvi, nokukholeka, nobumnene, nokuzithiba.” (Galathiya 5:22, 23) IBhayibheli linikeza ukudla okunempilo kokondla ingqondo nenhliziyo bese kuba nokuthula.—IzAga 3:7, 8; 4:20-22; Filipi 4:6-8.
Ngaphezu kwalokho, labo ababambelela emithethweni yeBhayibheli abahileleki ebugebengwini, ezibhelwini, ekubhikisheni, noma kwezinye izinto ezibangela ukulimala ngokomzimba. Banonembeza omuhle, onengxenye enkulu ekulondolozeni isimo esihle nempilo enhle ngokomzimba. (1 Petru 3:16-18) Ngokungaphezulu, labo abasebenzisa iseluleko seBhayibheli bajabulela ukuphila kwasekhaya okufudumele, okunomvuzo, okujabulisayo, kanye nobuhlobo obunokuthula nabanye.
Yebo, iBhayibheli liwusizo osukwini lwethu. Lokhu kusobala ekuphileni kwezigidi ezizisebenzisa ngempela izimiso zalo. Nawe lingakusiza. Uyamenywa ukuba uhlole izimfundiso zalo ekuphileni kwakho. OFakazi BakaJehova bayokujabulela ukukubonisa indlela yokwenza lokhu.