JUNE 1-7, 2026
KOUL 111 Kahrepen At Peren
Kahrepen Omw Kak Peren ni Aramas akan Ar Kailongkin Uhk
“Meid peren kumwail ni ahnsou me aramas kin kailongkin kumwail.”—LUK 6:22.
DAHME KITAIL PAHN SUKUHLKI
Kahrepen atail kak peren ni aramas akan ar kailongkin kitail pwehki atail kin papah Siohwa.
1. Dahme Sises mahsanih oh dahme kahrehda met kapwuriamwei?
NAN sapwellime Kapahrek en Pohn Dohlo, Sises mahsanih: “Meid peren kumwail ni ahnsou me aramas kin kailongkin kumwail.” (Luk 6:22) Mwein irail ko me rongorong Sises pwuriamweikihla sapwellime mahsen pwukat. Pwe sohte me kin men aramas en kailongkin irail. Eri dahme kahrehda Sises mahsanihki met? Met wia peidek mwahu ehu en medemedewe duwe pwehki rahnpwukat aramas tohto kin kailongki sapwellimen Sises tohnpadahk kan. Kitail pahn koasoiapene kahrepen aramas akan ar kin kailongkin kitail oh kahrepen atail kak peren ni ar kin wia met.
KAHREPEN ARAMAS KIN KAILONGKIN KITAIL
2-3. Ia ehu kahrepe me Kristian mehlel kan kin lelohng kalokolok, oh ia duwen met eh pahn kamwakid mwomwen atail kin kilangwohng irail kan me kin uhwong kitail? (Sohn 16:2, 3)
2 Aramas kin kailongkin kitail pwehki kitail kin papah Siohwa. Me pid irail kan me pahn kaloke de pil kemehla ekei sapwellime tohnpadahk, Sises mahsanih: ‘Re sohte ese Sahmo de ngehi.’ (Wadek Sohn 16:2, 3.) Eri ihs me kin kahrehiong ekei ren kailongki sapwellimen Koht aramas akan? Sehdan. Ih me “koht en koasoandi en mwehi wet.” (2 Kor. 4:3, 4) E kin song en kauhdihsang aramas akan ren sukuhlki me mehlelo duwen Siohwa oh kin kahrehiong ren uhwong irail akan me ese oh poakohng Koht. (Sohn 8:42-44) Ia duwen atail ese met eh kin kamwakid mwomwen atail kin kilangwohng irail akan me kin uhwong kitail? Ehu iei ni atail pohnese me Sehdan me kin pitih irail, met pahn sewese kitail en dehr pil kailongkin irail.
3 Tehk mehn kahlemeng en Pavel,a me kin kousoan nan sahpw ehu me atail doadoahk keinapwidi. Pwehki e kin pousehlahte kaudokiong Siohwa ni lelepek, e selidi, ale kamakam oh wiakaula, oh koskoslong nan perehn imweteng ehu me e kelehpw mi loale erein sounpwong kei. Pavel koasoia: “E sansal ong ie me Sehdan oh nah ngehn suwed kan me kin songosong en kauhkitaildihsang kaudokiong Siohwa. E mwomwen me pali laud en irail kan me kin doadoahk nan imweteng sohte kin kailongkin kitail. Ahpw re kin wiewiahte arail doadoahk.” Brother men nan Croatia, me eh pahpa nohno me sohte iang padahk mehlel kin wiakauwe, koasoia: “Met I wehwehki me Sehdan me uhdahn ei imwintihti, a kaidehn ahi pahpa nohno.”—Ep. 6:12.
4. Dahme kitail kak sukuhlkihsang mehn kahlemeng en Sises oh Stipen? (Pil kilang kilel.)
4 Kitail sohte kin kailongki irail kan me kin uhwong kitail. Ni mehlel, ele kitail kin men kapakapkin irail. (Mad. 5:44) Kitail kak sukuhlki duwen met sang rehn Sises oh Stipen. Ni sounpei en Rom ko ar pasurdiong Sises ni tuhkehn kalokoloko, e loulouki: “Ipa, komw ketin mahkohng irail.” (Luk 23:34) Sises peki Siohwa en ketin mahkohng sounpei pwukat me alehdi ruwes en kemehla ih. Ele e pil ketin medemedewe duwen irail ko nan pokono me weriwerki me e konehng en kamakamala pwehki sapwellime imwintihti ko me kamwakid irail. Sises ketin pohnese me aramas pwukat sohte uhdahn ese dahme re wiewia. Duwehte met, Stipen pil peki rehn Koht en ketin mahkohng irail ko me pahn kemehla ih. (Wiewia 7:58-60) Ia duwe, Siohwa ketin sapengala pekipek me Sises oh Stipen wia ko? Ei. Me tohto me men Sises en kamakamala, mwuhr koluhla, pwosonla Sises, oh papidaisla. (Wiewia 2:36-41) Oh emen me pwungki kamakamalahn Stipeno—Sohl en Tarsus—wiahla Kristian men oh uhdahn koluhkihla soahng suwed kan me e wiadahr mwoweo.—1 Tim. 1:13.
Duwehte Sises oh Stipen ara kapakapki irail ko me kaloke ira, kitail pil kak kapakapki irail kan me kin kaloke kitail (Menlau kilang parakrap 4)
5. Dahme ke sukuhlkihsang dahme wiawihong César?
5 Siohwa pil kin ketin karonge ni atail kin kapakapki irail kan me kin uhwong kitail rahnwet. Tehk dahme wiawihong César, me kin mi Venezuela. Eh pahpao kin uhwong padahk mehlel ni lemei. César koasoia: “Ahi nohnou wia lih pwopwoud oh nohno mwahu men. E kin ahnsou koaros mwohneki mahs Wehio, ahpw e pil kin tetehkte ahi pahpao. E padahkihong ngehi oh riei ko sen kin wauneki at pahpao. E pil padahkihong kiht sen pil peikiong ma e ndaiong kiht sen wia mehkot me sohte uhwong kupwuren Koht.” Mwurin sounpar kei, en César pahpao tepida wekila. César koasoia: “Ehu rahno, mwurin ei kapakap ni ngidingid, I idek rehn ahi pahpao ma I kak wia onop en Paipel reh. Ni eh nda ei, I uhdahn perenda.” Kedekedeo en César pahpao papidaisla. Kaidehn koaros me kin uhwong kin wiahda soangen wekidekla pwukat. Ahpw ekei kin wekidala arail madamadau mwurin ar kasawih duwen atail kin koasoi ni wahu oh kasalehda wiewia mwahu. Ia uwen atail kin perenda ni ar kin wia met! Kitail kasikasik en kilang ia duwen Siohwa, “Sounkopwung en sampah pwon” me kadek kalahngan, eh pahn ketin sewese soangen aramas pwukat ren esehla duwen ih.—Sen. 18:25.
6. Nin duwen me Mark 13:13 kasalehda, ia pil ehu kahrepe me aramas akan kin kailongkin kitail?
6 Aramas kin kailongkin kitail pwehki kitail kin wauneki Sises. Sises mahsanih me aramas koaros pahn kailongki Kristian mehlel kan ‘pwehki mwareo.’ (Wadek Mark 13:13.) Dahme ‘mwaren’ Sises kin kasalehda? E kin kasalehda sapwellime irair kaselel kan oh sapwellime pwuhng nin duwen Nanmwarkien Wehin Koht. Aramas akan me kin kailongkin kitail kin likih kaun akan en sampah wet, a kaidehn Sises Krais, me Siohwa ketin piladahr en kaunda lahng oh sampah. Sises ketin kakaunkihier nin duwen Nanmwarki en Wehio sangete pahr 1914. Kereniong e pahn ketin kasohrehla koperment teikan kan koaros me kin uhwong sapwellime kaunda.
7-8. Ia pil ehu kahrepe me aramas kin kailongkin kitail? (Sohn 15:18-20) (Pil kilang kilel kan.)
7 Aramas kin kailongkin kitail pwehki kitail kin soikala en Sehdan sampah wet. Sises ketin kawehwehda me aramas pahn kin kailongki sapwellime tohnpadahk kan pwehki ‘kaidehn irail kisehn sampah.’ (Wadek Sohn 15:18-20.) Duwehte tepin Kristian ko, kitail pil kin soikala madamadau, wiewia, oh lokaia suwed kan en sampah wet. Pwehki met, brother oh sister tohto kin wiakaula ni arail wasahn doadoahk de ni imwen sukuhl. (1 Pit. 4:3, 4) Ahpw kitail kin perenda ni ekei irail kan me kin uhwong kin wekidala arail madamadau oh tepida wauneki kitail.
8 Tehk dahme wiawihong Ignacio, me kin mi nan Central America. Nan sukuhl me e kin iango, emen sounpadahk kin kapailoke ih erein sounpar kei pwehki eh kin idawehn kaweid en Paipel kan. Ahpw mwohnte Ignacio eh kesepwil, sounpadahko idek reh ia duwen eh kak idawehn kaweid en Paipel nan soangen wasa ehu me aramas tohto kin mwamwahliki. Ignacio kawehwehda me e kin kilangwohng sapwellimen Koht kosonned akan nin duwen mehn perehpe. Ih eri luke sounpadahko en iang towehda ehu mihting en mwomwohdiso. Ignacio pwuriamweikihla ni sounpadahko eh kohla! Pwehki sounpadahko uhdahn mwekidki limpoak en mwomwohdisou, e pousehlahte iang towehda mihting kan. Mwuhr sounpadahko lelohng uhwong pwehki eh tepida onopki Paipel. Ahpw e pousehlahte kalaudehla eh nanpwungmwahu rehn Siohwa oh papidaisla.
Kitail kak uhki atail pwoson ni eimah, sohte lipilipil kitail sounpar depe (Menlau kilang parakrap 8)b
9-10. (a) Ia ekei kahrepe me Kristian akan weksang aramas akan nan en Sehdan sampah wet? (b) Dahme kitail sukuhlkihsang mehn kahlemeng en wahnpoaron Pohl?
9 Kitail pil weksang aramas akan nan en Sehdan sampah wet pwehki kitail sohte kin iang pidada palien politik kan oh mahwen. (Sohn 18:36) Kitail kin idawehn kaweido nan Rom 13:1 oh peikiong kosonned en koperment kan. Ahpw nin duwen Kristian kei, kitail kin soupoupali nan palien politik kan, kahrehda kitail sohte kin song en iang usuhsda pwehn iang wia kaunen koperment de iang usuhs. Dahme kahrehda? Pwehki kitail kin loalopwoatohngete Siohwa oh sapwellime Wehi me Krais kin ketin kakaun. Sounkadehdehn Siohwa tohto selikihdier ar pwoson. Ahpw brother oh sister kan me selidi kin pousehlahte kalokalohk. Re kin alasang wahnpoaron Pohl, me selidi nan ihmw ehu oh nan imweteng, erein sounpar kei. (Wiewia 24:27; 28:16, 30) E pousehlahte kalohki rongamwahwo ong koaros me pahn men rong, iangahki sounsilepen imweteng kan, me lapalap kan en nanmwarki, kepina kan, nanmwarki kan, oh pil mwein me lapalap kan me kin doadoahk ong Nanmwarkien Romo Nero.—Wiewia 9:15.
10 Duwehte met, riatail Kristian kan me selidi pil kin kalohk ong koaros me pahn men rong, iangahki sounkopwung kan, me lapalap kan nan koperment, oh tohndoadoahk en imweteng kan. Emen brother me sensel daulih sounpar weneu pwehki eh kin soupoupali nan palien politik, koasoia me e sohte kin kilangwohng eh ahnsou nan imweteng nin duwen kalokolok ehu. Ahpw e kin kilangwohng met nin duwen pwukoa ehu sang rehn Siohwa, en rapahkihda me mohngiong mehlel kan. Ia uwen atail kin perenda ni Siohwa eh kin ketin doadoahngki kitail pwehn kalohk ong soangen aramas pwukat! (Kol. 4:3) Met kitail pahn pil koasoiapene kahrepen atail kak peren mehnda ma aramas akan kin kailongkin kitail pwehki atail kin papah Siohwa.
KAHREPEN ATAIL KAK PEREN
11. Ia duwen atail pwoson eh kin kehlailla ni atail lelohng kalokolok kan? Menlau kihda ehu karasaras.
11 Kitail ese me kailok sang sampah wet kin kapwaiada kokohp en Paipel. Nan tepin kokohp me kileldi nan Paipel, Siohwa ketin kohpada me Sehdan oh kadaudoke kan—irail kan me kin idawehn—pahn kailongki irail kan me kin poakohng oh papah Siohwa. (Sen. 3:15) Nin duwen me kileldi nan pwuhken rongamwahu pahieu ko, Sises pil kin kalapw mahsanih me aramas pahn kailongki irail kan me kin papah Siohwa. (Mad. 10:22; Mark 13:9-12; Luk 6:22, 23; Sohn 15:20) Oh sounnting en Paipel teikan pil kin ntingihedi duwen met. (2 Tim. 3:12; Seims 1:2; 1 Pit. 4:12-14; Sud 3, 17-19) Kahrehda ni atail kin lelohng kalokolok, kitail sohte kin pwuriamweikihla met. Ahpw kitail kin perenda pwehki kokohp en Paipel kin pweida. Met kin kamehlelehiong kitail me kitail kin papah Koht mehlelo. Sister men me kin mi nan sahpw ehu me atail doadoahk keinapwidi koasoia: “Ni ahnsou me I inoukihong Siohwa ei mour, I ese me I pahn lelohng kalokolok. Eri I sohte kin pwuriamweila de masepwehkada ni ei lelohng kahpwal kan.” Eh pwoudo iei emen me kin iang uhwong ih. E kin wiakauwe oh pil isikala nah Paipel oh sawaspen Paipel kan. Mendahki met, sistero sohte masepwehkada, ahpw eh pwoson kehlailla. (Ipru 10:39) E koasoia: “E kokohpdahr me kitail pahn lelohng kalokolok, kahrehda I ese me met anahne wiawi. Ei lelohng kalokolok kamehlelehiong ie me met iei kaudok mehlel.”
12. Dahme sewese emen brother en dadaurete pahn kalokolok?
12 Mendahki kitail kin kasik kalokolok, ahpw kitail ele pahn kin apwalkihte dadaur. Emen brother ntingihedi duwen eh selidio: “Ekei pak I kin mworusala oh pwunodada oh I kin uhdahte sengiseng.” Dahme sewese brother menet? E koasoia: “I kin ahnsou koaros kapakap. I kin tepikihda kapakap ehuehu nimenseng ka. Oh nan rahn ehu, I kin kapakap ni ahnsou me I kin lelohng kahpwal akan. Oh ni ei kin lingeringerkihda en meteikan ar kin wiakauwe ie, I kin loakeiehdi nan imwen kaineno oh kapakap.” Riatail brothero pil kin doudouloale mehn kahlemeng en irail kan me kin dadaurete pahn kalokolok mahso oh pil rahnpwukat. Met sewese ih en dadaurete pahn kalokolok oh ahneki popohl me Sises ketin inoukihong sapwellime tohnpadahk kan.—Sohn 14:27; 16:33.
13. Dahme kak sewese kitail en powehdi kailok?
13 Atail limpoak ong Siohwa oh emenemen kin sewese kitail en dadaurete pahn kailok. Sises kin ketin poakohng Semeo ni mohngiong unsek lao e pwoula. Sises pil kin ketin poakohng kompoakepah kan. (Sohn 13:1; 15:13) Ni atail kin kakairada soangen limpoak wet ong Siohwa oh pil riatail Kristian kan, kitail pil pahn kak powehdi kailok. Ia duwen? Pwehn sapengala met, kitail pahn tehkpene mehn kahlemeng en wahnpoaron Pohl.
14. Dahme sewese Pohl en kesihnenda teng ni eh pahn kamakamala?
14 Mwohnte eh pahn kamakamala, Pohl ntingkilahng kompoakepaho Timoty: “Ngehn sarawi me Koht ketikihong kitail sohte kin kahrehiong kitail en masepwehk, ahpw e kin kihong kitail manaman, [oh] limpoak.” (2 Tim. 1:7) Ia wehwehn en Pohl koasoio? Pohl ndinda me en Kristian emen eh limpoak laud ong Siohwa kak kamwakid ih en onopadahng dadaurete pahn kahpwal laud kan. (2 Tim. 1:8) Kitail kak kamehlele me mendahki Pohl ese me e pahn kak kamakamkihla eh papah Siohwa, eh limpoak ong Ih sewese en ahneki eimah oh kolokolete eh lelepek ong Ih.—Wiewia 20:22-24.
15. Ia duwen riatail Kristian kan rahnpwukat ar kin kasalehda limpoak ong emenemen? (Pil kilang kilel.)
15 Kitail kin uhdahn poakohng iengatail tohnkaudok kan me kin kesihnenda teng ni ar lelohng kalokolok. Rahnpwukat ekei kin mendahkihla arail mour pwe ren utung riarail Kristian kan, duwehte me Akwila oh Persila wia ni ara mweidala ara mour en mihla nan keper pwehki Pohl. (Rom 16:3, 4) Karasepe, nan Russia, me tohto kin iang kohla ni mwoalen kopwung kan pwe ren kangoange irail kan me selidi. Ni emen sister me selidi eh kilang rie Kristian tohto ar iang kohla ni mwoalen kopwungo, e sohla kak koasoiki uwen eh mwekidkihda met. Limpoak me rie Kristian kan kasalehda uhdahn kakehlaka ih ni ahnsou me e uhdahn anahne. Ia uwen atail kak nsenamwahuki atail ahneki soangen limpoak me kin powehdi kailok!
Pil nan wasa kan me atail doadoahk keinapwidi, riatail Kristian kan kin kasalehda limpoak ong emenemen (Menlau kilang parakrap 15)c
16. Dahme kahrehda wahnpoaron Piter ndahki me irail kan me kin lelohng wiewia sapahrek pwehki ar kin papah Koht, ahneki kahrepe mwahu en peren? (1 Piter 4:14)
16 Kitail ese me atail kin dadaurete pahn kailok kin kaperenda kupwuren Koht. (Wadek 1 Piter 4:14.) Wahnpoaron Piter koasoia me irail kan me kin dadaurete pahn wiewia sapahrek pwehki ar kin papah Koht, ahneki kahrepe mwahu en peren. Dahme kahrehda? Soangen wiewia sapahrek wet iei mehn kadehde me sapwellimen Koht ngehn sarawi ‘kin mi rehtail.’ Piter ese ia pepehm en ahneki sapwellimen Koht kupwuramwahu oh en dadaur pahn kalokolok. Mwurinte Pendekos pahr 33, silepen tehnpas en mehn Suhs ko kolahng salihedi Piter oh wahnpoaron teikan pwehki ar kin wie kalokalohk. Ahpw Piter uhki eh pwoson ni eimah. (Wiewia 5:24-29) Pil mwurin ar wowoki, ih oh ienge wahnpoaron ko sohte uhdihsang ar kalohk. Ahpw re pereperen pwehki re “ale pwais kaselel en mwamwahlla pwehki [mwaren Sises].” Kitail pil kak ahneki peren ni atail kin dadaurete pahn kahpwal kan.—Wiewia 5:40-42.
17. Dahme Sises mahsanihong sapwellime tohnpadahk ko nipwongo mwohn eh pwoula?
17 Pwohngo mwohn eh pwoula, Sises ketin padahkihong sapwellime tohnpadahk ko: “Sahmo pahn ketin poakohng mehmen me kin poakohng ie oh I pahn pil poakohng ih.” (Sohn 14:21) Ia uwen atail kasikasik ahnsowo me aramas sohla pahn kailongkin kitail, ahpw re pahn uhd poakohng kitail pwehki atail kin papah Siohwa! (2 Des. 1:6-8) Lao lel ahnsowo, kitail en koasoanehdi teng en tamatamante kahrepe tohto me kitail ahneki en kin peren ni aramas akan ar kin kailongkin kitail.
KOUL 149 Koul en Kana
a Ekei ahd kan me pwarada wasaht kaidehn uhdahn adarail.
b WEHWEHN KILEL: Kamwomwadahn en Ignacio eh kalohk ong eh sounpadahko.
c WEHWEHN KILEL: Kamwomwadahn en Kristian kan ar utung emen iengarail tohnkaudok me pahn wisikla nan imweteng pwehki eh pwoson.