Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi
OFakazi bakaJehova bayazamukela yini izingxenyana zegazi?
Impendulo elapha ithethwe ku-Nqabayokulinda kaJune 15 2000.
Iqiniso elikhona yikuthi oFakazi bakaJehova abavumi ukufakwa igazi. Sikholwa ukuthi umthetho kaJehova omayelana legazi ngeke utshintshwe loba sekutheni ukuze uhambelane lendlela abantu abacabanga ngayo. Kodwa sokuvuka eminye imibuzo ngoba khathesi igazi lingehlukaniswa libe zingxenye ezine ezingaphinda zehlukaniswe kuphume ingxenyana ezitshiyeneyo. UmKhristu kumele azikhethele ukuthi uzazamukela yini ingxenyana lezo. Okuqakathekileyo okumele acabange ngakho yikulalela okutshiwo liBhayibhili lokuthokozisa uNkulunkulu hatshi nje ukuthi ingxenyana lezo zizamnceda njani kumbe ukuthi zingabangela ngozi bani.
Okutshiwo liBhayibhili endabeni yegazi kucacile. Asihloleni okungasinceda senze izinqumo endabeni le.
UJehova uNkulunkulu watshela ukhokho wethu uNowa lemuli yakhe ukuthi akumelanga badle igazi. (UGenesisi 9:3, 4) Ngokuhamba kwesikhathi imithetho uJehova ayinika ama-Israyeli yayitshengisa ukuthi igazi lingcwele. Omunye wawusithi: ‘Loba nguphi umuntu endlini yako-Israyeli loba owesinye isizwe ozakudla loba yiliphi igazi, ngizamjezisa sibili.’ Um-Israyeli owayengalaleli umthetho lo wayengaphambanisa abanye yikho uJehova waqhubeka wathi, “Ngizambulala ngimsuse ebantwini bakibo.” (ULevi 17:10) Ngesikhathi samaKhristu akuqala, abaphostoli lamadoda amadala benza umhlangano eJerusalema baphetha ngokuthi kumele amaKhristu ‘axwaye igazi.’ Lokhu kwakuqakathekile ukuthi akwenze njengoba nje exwaya ubufebe lokukhonza izithombe.—ImiSebenzi 15:28, 29.
‘Ukuxwaya’ igazi kwakusitshoni ngalesosikhathi? Kwakusitsho ukuthi amaKhristu ayenganathi kumbe adle igazi loba adle inyama yenyamazana engazange iqunywe yopha. Ayengadli ububende lokudla okufakwe igazi njengama-sausage enziwe ngegazi. Ukusebenzisa igazi ngalezondlela kwakuyabe kuyikwephula umthetho kaNkulunkulu.—1 USamuyeli 14:32, 33.
Abantu abanengi ngalesosikhathi babekubona kungasinto embi ukudla loba ukunatha igazi. Umlobi okuthiwa nguTertullian owaphila sokwedlule iminyaka engaba ngu-200 uJesu esukile emhlabeni uyakuveza lokhu. Ephendula ababeqambela amaKhristu amanga besithi adla igazi, uTertullian wabhala ukuthi abanye abantu eRoma babeqinisekisa izivumelwano ngokunatha igazi. Waphinda wabhala ukuthi abanye “babenatha igazi labantu ababebulewe enkundleni zemidlalo becabanga ukuthi ukulinatha kwelapha umkhuhlane wokuwa.”
AmaKhristu ayekubona njengento engaqondanga ukwenza lokho lanxa amanye amaRoma ayesithi ayazelapha. AmaRoma ayelinga amaKhristu eqiniso ukuthi adle ukudla okulegazi. UTertullian waphinda wabhala wathi: “Nxa ukwazi mhlophe ukuthi [amaKhristu] awasoze anathe kumbe adle igazi lenyamazana, kuyini okungenza ucabange ukuthi anganatha kumbe adle elomuntu?”
Lamuhla balutshwane abantu ababona angani bayabe besephula umthetho kaNkulunkulu uSomandla nxa bengavuma ukuthi udokotela abelaphe esebenzisa igazi. OFakazi bakaJehova bayakufuna sibili ukuqhubeka bephila kodwa bazimisele ukulalela umthetho kaJehova omayelana legazi. Manje singawulalela njani endabeni zokwelatshwa?
Ngemva kweMpi Yomhlaba Yesibili kwaqalisa ukujayeleka ukuthi odokotela bafake abantu igazi ikakhulu nxa bebelapha. OFakazi bakaJehova babekwazi ukuthi lokhu kuphikisana lomthetho kaNkulunkulu. Kodwa khathesi sokulendlela ezintsha zokusebenzisa igazi ekwelapheni. Abantu abanengi abasafakwa igazi lilonke kodwa sebefakwa ingxenye zalo, kungaba (1) ngama-red cells; (2) ama-white cells; (3) ama-platelets; loba (4) i-plasma (serum), ingxenye yegazi engathi ngamanzi. Kusiya ngokuthi isigulane sidingani, udokotela angathi sifakwe okunye kwalokhu. Lokhu kutsho ukuthi ingxenye ezine zegazi elithethwe emuntwini oyedwa zingasetshenziswa ukwelapha abantu abatshiyeneyo. OFakazi bakaJehova bakholwa ukuthi ukufakwa igazi lilonke loba eyinye yengxenye zalo ezine kuphikisana lomthetho kaNkulunkulu. Ukulalela umthetho kaNkulunkulu kubavikele engozini ezingabangelwa yikufakwa igazi, ezihlanganisa imikhuhlane enjenge-hepatitis lengculaza (i-AIDS).
Ingxenye zegazi ezine zingehlukaniswa kuphume izingxenyana. Ingxenyana lezo zisetshenziswa njani futhi kuyini umKhristu okumele acabange ngakho nxa ekhetha ukuthi uzazamukela yini?
Igazi libunjwa yizinto ezinengi ezitshiyeneyo. Ngokwesibonelo lanxa i-plasma ibunjwa ngamaphesenti angu-90 amanzi, iphinda ibe lezinye izinto ezinengi. Ile-protein ebizwa kuthiwa yi-albumin, eyiyo esinceda ukuthi singophi kakhulu futhi kube leyinye enceda umzimba ukuthi ulwisane lemikhuhlane. Odokotela bayenelisa ukwehlukanisa ama-protein aku-plasma bawasebenzise. Ngokwesibonelo abantu abalomkhuhlane okuthiwa yi-hemophilia obenza bophe kalula banikwa i-protein ethethwe ku-plasma ukuze ibancede ngokunqumisa igazi. Kanti njalo odokotela bangathi umuntu osengozini yokubanjwa ngumkhuhlane othile ahlatshwe ijekiseni ye-protein okuthiwa yi-gamma globulin eyabe ithethwe ku-plasma yomuntu osevikelekile kulowomkhuhlane. Amanye ama-protein athathwa ku-plasma lawo ayasetshenziswa ekwelapheni. Konke lokhu kutshengisa ukuthi ingxenye eyodwa yegazi ingehlukaniswa ibe zingxenyana ezinengi.a
Ezinye ingxenye zegazi ezigoqela ama-red cells, ama-white cells, lama-platelets lazo zingehlukaniswa kuphume ingxenyana ezitshiyeneyo. Ngokwesibonelo, ezinye ingxenyana zama-white blood cells zingasetshenziswa ukwelapha imvukuzane leminye imikhuhlane. Enye ingxenyana yama-platelets yona iyasetshenziswa ukwelapha izilonda. Kulokhu kusaphekwa eminye imithi kusetshenziswa ingxenyana zegazi. Ukusebenzisa imithi leyo akutsho ukuthi umuntu usefakwe igazi loba eyinye yezingxenye zalo ezine. AmaKhristu kumele avume yini ukwelatshwa kusetshenziswa izingxenyana lezo? Ngeke sikwenzele isinqumo. IBhayibhili alikhulumi ngazo ingxenyana zegazi yikho umKhristu kumele asebenzise umzwangedwa wakhe ukwenza isinqumo esizamtshiya elokhu engumngane kaJehova.
Amanye amaKhristu angala ukusebenzisa loba yini ethethwe egazini ngitsho lemithi eyabe ilungiswe kusetshenziswa izingxenyana zegazi eyabe ingeyokuvikela emkhuhlaneni okwesikhatshana. Yiyo indlela ayabe ewuzwisisa ngayo umthetho kaNkulunkulu wokuthi ‘axwaye igazi.’ Angathi umthetho uNkulunkulu awunika ama-Israyeli wawusitsho ukuthi igazi kumele ‘lichithelwe phansi emhlabathini.’ (UDutheronomi 12:22-24) Manje umbhalo lo ungena njani endabeni yengxenyana zegazi? Ukuze kukhitshwe ingxenyana ezincedisa ukwelapha imikhuhlane ethile kuyabe kumele igazi lithathwe ligcinwe beselilungiswa. Lokhu yikho okwenza amanye amaKhristu angavumi ukwelatshwa kusetshenziswa ingxenyana zegazi, ingxenye zalo ezine kumbe lona ngokwalo. Kumele sisihloniphe isinqumo sawo ayabe esenze esebenzisa imizwangedwa yawo.
Amanye amaKhristu wona ayavuma ukwelatshwa ngengxenyana zegazi. Lanxa kunjalo awavumi ukwelatshwa ngengxenye zegazi ezine kungaba ngama-red cells, ama-white cells, ama-platelets loba i-plasma. Kodwa angavuma ukwelatshwa kusetshenziswa ingxenyana zegazi. Lanxa kunjalo amaKhristu angakhetha okutshiyeneyo. Omunye umKhristu angavuma ijekiseni ye-gamma globulin ethathwa ku-plasma kodwa angavumi ijekiseni elezinto ezithethwe kuma-red cells loba ama-white cells. Kodwa kuyini okungenza amanye amaKhristu avume ukwelatshwa kusetshenziswa ingxenyana zegazi?
Isihloko esithi “Imibuzo Evela Kubafundi” esiku-Nqabayokulinda kaJune 1, 1990 sathi izingxenyana okuthiwa ngama-protein ezitholakala ku-plasma ziyaphuma egazini likamama ozithweleyo zingene egazini lomntwana osesiswini. Ngokwesibonelo umama uyanika umntanakhe osesiswini ingxenyana yegazi lakhe okuthiwa ngama-immunoglobulin azamvikela emikhuhlaneni. Kanti njalo nxa ama-red cells omntwana esemadala umzimba wakhe uyawagaya njalo okunye okuphuma khonapho kuyangena kumama ukuze akulahle. Indlela le esidalwe ngayo yenza amanye amaKhristu aphethe ngokuthi nxa ingxenyana zegazi ziphuma ziye komunye umuntu, kutsho ukuthi lawo angavuma ukwelatshwa kusetshenziswa ingxenyana ezithethwe ku-plasma loba kuma-cells egazi.
Njengoba amaKhristu engakhetha okutshiyeneyo endabeni yengxenyana zegazi sokusitsho ukuthi indaba le ayiqakathekanga yini? Ngitsho lakancane. Indaba yakhona icacile. OFakazi bakaJehova abavumi ukufakwa igazi loba ingxenye zalo ezine. IBhayibhili litshela amaKhristu ukuthi ‘axwaye izinto ezinikelwe ezithombeni, axwaye legazi kanye lokufeba.’ (ImiSebenzi 15:29) Kodwa umKhristu ngamunye uyazikhethela ukuthi uzavuma yini ukwelatshwa kusetshenziswa izingxenyana zegazi. Uyathandaza abesechwayisisa ukuze enze isinqumo esizamtshiya elomzwangedwa ohlanzekileyo.
Abantu abanengi lamuhla bayavuma ukwelatshwa ngaloba yiphi indlela engakhanya inceda masinyane ngitsho lanxa ingaba lezingozi, njengokwelatshwa kusetshenziswa igazi kumbe izinto ezithethwe kulo. Kodwa amaKhristu ayakwazi ukuthi kukhona okuqakatheke ukwedlula impilakahle yawo. OFakazi bakaJehova bayakufuna ukwelatshwa kuhle kodwa bayacabangisisa bengakemukeli loba bale ukwelatshwa ngendlela ethile. Endabeni yokwelatshwa kusetshenziswa imithi elezinto ezithethwe egazini bayacabangisisa ngalokho okutshiwo nguMdali wabo kanye lobungane abalabo laye.—IHubo 36:9.
Siyaqiniseka njengomhubi owabhala wathi: ‘UJehova uNkulunkulu ulilanga futhi ulihawu, ulomusa ebantwini njalo ubapha inkazimulo. UJehova kasoze abancitshe okuhle labo abaqotho kuye. Awu Jehova, uyathokoza umuntu othembela kuwe.’—IHubo 84:11, 12.
[Amabala angaphansi]
a Khangela isihloko esithi “Imibuzo Evela Kubafundi” ku-Nqabayokulinda kaJune 15 1978 leka-October 1 1994. Khathesi amakhampani apheka imithi aseyenze eminye imithi engasebenzisi igazi futhi imithi leyo ingasetshenziswa esikhundleni sezingxenyana zegazi.
[Ibhokisi umfanekiso osekhasini 31]
IMIBUZO ONGAYIBUZA UDOKOTELA
Nxa kumele u-opharethwe kumbe welatshwe ngemithi eyenziwe ngezinto ezithethwe egazini, ungambuza ukuthi . . .
Bonke abazabe bekhona ngi-opharethwa bayakwazi yini ukuthi njengoba nginguFakazi kaJehova angifuni ukufakwa igazi lilonke loba ingxenye zalo ezine loba sekutheni?
Nxa ucabanga ukuthi umuthi owubhalelweyo ungabe wenziwe nge-plasma, ama-red cells, ama-white cells loba ama-platelets, ungambuza ukuthi . . .
Umuthi lo wenziwe ngenye yengxenye zegazi ezine yini? Nxa kunjalo ngicela ungichasisele ukuthi wenziwe njani.
Ngizanikwa umuthi ongakanani owenziwe ngezinto ezithethwe egazini futhi njani?
Nxa umzwangedwa wami ungivumela ukusebenzisa ingxenyana yegazi le, yiziphi ingozi ezikhona?
Nxa umzwangedwa wami ungangivumeli ukusebenzisa umuthi lo, yiziphi ezinye indlela engingelatshwa ngazo?
Ngifuna ukucabangisisa ngakho. Uyifuna nini impendulo?