“Komwos Met Kawuk Luk”
“Komwos met kawuk luk, komwos fwin oru ma nga sapkin nu sumwos.”—JON 15:14.
1, 2. (a) Met kawuk nukewa lun Jisus elos tuku ke kain in oiya fuka? (b) Efu ku arlana yok sripe kut in kawuk lun Jisus?
MOKUL nukewa su oasr infwokil se lung yurin Jisus elos tuku ke kain in oiya puspus. Tamulel luo inge Piter a Andru elos met patur. Mattu el sie met takma, sie wal ku orekma su met Ju elos srunga na paye. Kutu selos, oana Jemes a Jon, kalem la elos etel Jisus na e ke elos tulik srisrik me. A mokul se inge Natanael, el etel Jisus ke kutu yea somla. (Jon 1:43-50) Met nukewa su oasr ke fong in Kofwen Alukela fwin an Jerusalem elos lulalfongi yok la Jisus pa Messaia su God el mwulela, a el pa Mwen nutin God moul. (Jon 6:68, 69) Paye la elos arlana insemwomwo ke pal se elos long kas mwomwo lal inge: “Nga pangon komwos met kawuk, tu ma nukewa ma Nga long sin Papa tumuk Nga fwakak tari nu sumwos.”—Jon 15:15.
2 Kas lun Jisus nu sin met sap nukewa lal su sruokye oaru lalos ku in orekmakinyuk nu sin met Kristian akmusrala nukewa ke pal inge. A nu sin met nukewa su wi ke u lun “sip ngie” su welulos. (Jon 10:16) Fwinne kut met kasrup ku sekasrup, kut ku in insemwomwo meyen kut met kawuk lun Jisus. Kawuk lasr nu sel arlana yok sripe meyen kut fwin kawuk nu sel kut kawuk pa lun Jeova. Aok, kut tia ku in fototo nu sin Jeova fwin kut tia fototo nu sin Kraist. (Ridi Jon 14:6, 21.) Ke ma inge, mea kut enenu in oru tu kut in met kawuk lun Jisus pal nukewa? Meet liki kut akuteye ma inge, lela kut in tuni meet ke me srikasrak mwomwo lun Jisus ke oiyen kawuk mwomwo a kut in liye la mea kut ku in lotela ke oiya su met tuma lutlut lal elos fwak a oru ke sripen oiyen kawuk lalos nu sel.
Me Srikasrak lun Jisus ke El Sie Met Kawuk Na Mwomwo
3. Jisus el eteyuk ke mea?
3 “Pukanten met kawuk lun met kasrup,” Togusra Solomon el simusla. (Soakas 14:20) Kas lal inge el akkalemye ke oiya lun met sesumwos, la elos lungse in orek kawuk ke sripen oasr ma elos ku in eis liki na ma elos ku in sang. Jisus el tia akkalemye kain in oiya inge. El tia akkalemye mu el lungse in kawuk nu sin sie met ke sripen el met kasrup. Aok, oasr pal el akkalemye lungse yok lal nu sin sie mokul fwusr su kasrup a el sulel in fwasr tokol. Tusruktu, Jisus el sapkin met se inge in kukakunla ma nukewa lal a sang nu sin met sekasrup. (Mark 10:17-22; Luk 18:18, 23) Jisus el eteyuk, tia ke asrouki lal nu sin met kasrup a pengpeng, tusruktu ke sripen el lungse in kawuk nu sin met pusisel a met puspus su srungeyuk sin met kasrup a pengpeng.—Mattu 11:19.
4. Efu ku kut ku in fwak mu oasr pa orekma sesumwos a ma tafongla lun met kawuk lun Jisus?
4 Aok, met kawuk puspus lun Jisus elos kain in met su oasr pa ma tafongla pus lalos. Ke sie me pupulyuk, sie pal Piter el tia akkalemye nunak su oana nunak lun God ke sie ma. (Mattu 16:21-23) Jemes a Jon elos nunku ke wal a in pengpeng ke pal se elos siyuk sin Jisus in sang nu selos an mwomwo selos ke Togusrai lun God. Orekma lalos inge aktoasrye met sap saye nukewa, a elos akukuin pal nukewa la su ka fulat a pengpeng. Tusruktu, Jisus el mongfusrasr in aksumwosye nunak lun met kawuk nukewa lal inge, a el tia sa in toasr nu selos.—Mattu 20:20-28.
5, 6. (a) Efu ku Jisus el lungse in kawuk pal nukewa nu sin met sap nukewa lal? (b) Efu ku Jisus el tila kawuk nu sel Judas?
5 Jisus el sruokye kawuk lal nu selos fwinne el etu la elos sesumwos a el liye a akilen pa ma tafongla lalos. El loang mwo nu ke nunak mwomwo a oiya mwomwo lalos. Ke sie me pupulyuk, Piter, Jemes, a Jon elos motul ke pal se inge su elos arlana enenu in akkeyel Jisus ke fong safla ke moul lal ke el sun me keok upa. Paye la Jisus el tia insemwomwo selos. Ne ouinge, el liye la insielos mwona, paenang el fwak: “Paye ngun lungse, a ikwe munas.”—Mattu 26:41.
6 Tusruktu, Jisus el tia sifwilpa kawuk nu sel Judas Iskariot. Aok Judas el akkalemye pal nukewa mu el sie met kawuk mwo, tusruktu Jisus el koneak la mokul se inge su welul pa in pal somla el lela insiel in nunku ke ma koluk in akkolukyel. Meyen Judas el lungse in kawuk lun fwalu, paenang el sifwana oral oana sie met lokwalok lun God. (Jemes 4:4) Ke ma inge, Jisus el lela tari Judas lan som liki an se ma elos muta we ke pal se El fwakak oiyen kawuk Lal nu sin met sap 11 su sruokye oaru lalos nu sel.—Jon 13:21-35.
7, 8. Jisus el akkalemye fuka lungse lal nu sin met kawuk nukewa lal?
7 Jisus el tia loang yok ke ma tafongla puspus lun met kawuk nukewa lal a el kasrelos a karunginelos pal nukewa. Ke sie me pupulyuk, el pre nu sin Papa tumal in karunginelos ke ma upa puspus. (Ridi Jon 17:11.) Jisus el akkalemye pakomuta nu selos a el lela elos in mongla ke pal se elos totola. (Mark 6:30-32) A el insemwomwo in fwak nu selos ma el nunku a el insemwomwo pa in long a etu ma elos nunku a pula.—Mattu 16:13-16; 17:24-26.
8 Jisus el orekmakin moul lal a mise lal in akinsemwomwoye met kawuk nukewa lal. Paye la, el etu la el e fwa kisekin moul lal meyen ma inge eneneyuk nu ke akwuk lun Papa tumal ke nununku sumwos. (Mattu 26:27, 28; Hibru 9:22, 28) Aok Jisus el sang moul lal in akkalemye lungse lal. Jisus el fwak: “Wangin lungse yurin met yok liki lungse se inge, tu sie met fwa filiye moul lal ke met kawuk lal.”—Jon 15:13.
Oiya Fuka Met Tuma Lutlut Elos Akkalemye nu sin Jisus su Kawuk Lalos?
9, 10. Oiya fuka metu elos akkalemye nu ke kulang lun Jisus?
9 Jisus el lungse na paye in orekmakin pal lal, in akkalemye lungse lal, a in sang ma puspus lal nu selos. Ke ma inge, metu elos lungse in fototo nu sel a elos insemwomwo in folokin ma mwo puspus nu sel. (Luk 8:1-3) In fwal nu ke ma sikyak tari nu sel, Jisus el ku in fwak kas inge: “Sang, a a fwa etukot nu sumwos. Srikasrak mwo, tanye, oskoini nu sie, kakla, elos fwa sot nu in imwom. Tu ke me srikasrak se su komwos srikeye ka, a fwa srikeyuk nu sumwos.”—Luk 6:38.
10 Aok, oasr kutu met su srike in asrouki yurin Jisus meyen elos nunku ke ma elos ku in eis sel. Met kawuk su tia paye inge elos som lukel Jisus ke pal se elos tia kalem ke ma se su el fwak nu selos. Elos tia lulalfongel Jisus meyen elos tia kalem ke ma el fwak, a elos sifwana sang kalme nu ke kas lun Jisus a elos pulesrel. Ke oiya saye, met sap elos oaru nu sel. Oasr ma upa puspus elos sun ke oiyen kawuk lalos nu sin Kraist, ne ouinge elos welul a kasrel pal nukewa ke pal mwo a pal tia mwo. (Ridi Jon 6:26, 56, 60, 66-68.) Ke fong safla lal oana sie met fwin fwalu, Jisus el akkalemye lungse yok lal nu sin met kawuk nukewa lal inge, a el fwak: “A komwos elos su wi yu in mel luk.”—Luk 22:28.
11, 12. Jisus el akkalemye fuka la el srakna lungse in kawuk nu sin met tuma lutlut lal? A oiya fuka elos akkalemye nu ka?
11 Tia pat tokin Jisus el sang kas in kaksak nu sin met tuma lutlut nukewa lal ke oiyen oaru lalos, mokul nukewa inge elos som lukel. Ke kitin pal na, sangeng lalos nu sin met mutawauk in akmunasye lungse lalos nu sin Kraist. Jisus el sifwilpa nunak munas nu selos. Tokin mise a sifwil moulyuk lal, el sikyak nu selos a fwak nu selos la elos srakna met kawuk lal. Sayen ma inge, el sapkin elos in oru sie orekma mwomwo, in oru met tuma lutlut “in mutanfwal nukewa” a in orek lo kel “nu ke yen loesilana fwalu.” (Mattu 28:19; Orekma 1:8) Oiya fuka met tuma lutlut elos akkalemye ka?
12 Met tuma lutlut elos oru ke ku lalos kewa in sulkakin peng mwo lun Togusrai. Ke kasru lun ngun mutal lun Jeova, tia pat elos nekla Jerusalem ke luti lalos. (Orekma 5:27-29) Wangin kutena ma wekunang me sensen ke mise ku in akmunasyelos in akos masap lun Jisus in oru met tuma lutlut. Paenang tokin yea puspus su srik liki yea tolngoul somla mutawauk ke pal se elos eis masap lun Jisus, met sap Poul el simusla la mwo sasu “lutiyuk nu sin met e nukewa ye kosrao.” (Kolosse 1:23) Paye la, met tuma lutlut nukewa inge akpayeye la elos aksaokye oiyen kawuk lalos nu sin Jisus!
13. Met tuma lutlut lun Jisus elos lela me luti lal in kasrelos ke inkanek puspus fuka?
13 Nu selos su ekla met tuma lutlut elos orekmakin pa me luti lun Jisus in kasru moul lalos sifwana. Nu sin met tuma lutlut puspus, elos ekulla oiyen moul lalos ke inkanek yok. Kutu sin met tuma lutlut sasu elos mokul su orek ma koluk nu sin mokul, met kosro, met srui, ku elos met pusrapasr meet. (1 Korint 6:9-11) Kutu selos enenu in ekulla nunak koluk lalos nu sin met puspus su siena sruf lalos. (Orekma 10:25-28) Ne ouinge, elos aksol Jisus. Elos sisla oiyen met matou lalos a nukomang oiyen met sasu. (Efesus 4:20-24) Elos eis etauk yok ke “nunak lun Kraist,” paenang elos ku in etawi inkanek ke nunak a orekma lal.—1 Korint 2:16.
Oiyen Kawuk nu sin Kraist Ke Pal Inge
14. Mea Jisus el mwulela in oru ke ‘saflaiyen akwuk puspus lun fwalu’?
14 Met Kristian puspus in century se meet elos etel Jisus, ku elos liyel tokin el akmoulyeyukyak tari. Tusruktu, ke pal inge kut tia asrouki ku liyel Jisus. Ke ma inge, fuka kut ku in kawuk nu sin Kraist? Sie inkanek pa in akos kas in kasru sin met kulansap oaru a lalmetmet, su met lili akmusrala puspus wiyen Jisus su srakna moul fwin fwalu ke pal inge wi ke u se inge. Jisus el mwulela la ke ‘saflaiyen akwuk puspus lun fwalu,’ el fwa srusrngiye met kulansap lal inge “fwin ma nukewa lal.” (Mattu 24:3, 45-47) Ke pal inge, met puspus su lungse in kawuk nu sin Kraist elos tia wi ke u lun met kulansap inge. Fuka akosten lalos nu ke kas in kasru su elos eis sin met kulansap oaru a lalmetmet ku in akkeye oiyen kawuk lalos nu sin Kraist?
15. Mea oru sie met in oana soko sip ku goat u?
15 Ridi Mattu 25:31-40. Jisus el pangon met nukewa su wi ke u lun met kulansap oaru oana met lel. Ke me pupulyuk lal ke orekma lal in srela sip liki goat u, Jisus el akkalemye kalem la ma kut oru nu sin met lili wiyel nukewa kut oru pa nu sel. Aok, el fwak la ma se su ku in sang kasru in akilen fwin sie met el sip ku goat pa ke inkanek su met inge el oru nu sin “met srik liki nukewa sin ma lel.” Ke ma inge, inkanek se meet su met nukewa su oasr fwinsrak in moul ma patpat fwin fwalu in akkalemye lungse lalos in kawuk nu sin Kraist pa in sang kasru ke u lun met kulansap oaru.
16, 17. Kut ku in akkalemye fuka oiyen kawuk lasr nu sin met lili wiyen Kraist?
16 Fwin kom fwinsrakkin in moul fwin fwalu ye kolyuk lun Togusrai lun God, kom ku in akkalemye fuka oiyen kawuk lom nu sin met lili wiyen Kraist? Lela kut in kalweni inkanek tolu. Ma se meet, ke kut wi ke orekma in sulkakin peng mwo ke inse kewa lasr. Kraist el sapkin met lili wiyel nukewa in sulkakin peng mwo fwin fwalu nufon. (Mattu 24:14) Tusruktu, arlana upa nu sin met lula sin met lili wiyen Kraist su srakna moul fwin fwalu ke pal inge in akpayeye kunokon lalos inge fwin wangin me kasru lun sip ngie nukewa su welulos. Aok, pal nukewa met puspus ke u lun sip ngie elos wi orekma in sulkakin peng mwo, elos kasru met lili wiyen Kraist in akpayeye orekma lalos inge. Kraist a met kulansap oaru a lalmetmet nukewa elos aksaokye a arlana insemwomwo ke oiyen kawuk inge.
17 Inkanek akluo su u lun sip ngie elos ku in kasru met lili wiyen Kraist pa in sang ma saok puspus lalos in kasru orekma in luti peng mwo. Jisus el akkeye met nukewa su fwasr tokol in orek kawuk ke inkanek lun “me kasrup lun fwal se inge.” (Luk 16:9) Ma inge tia kalme la kut ku in sang mani in moli oiyen kawuk lasr nu sin Jisus a Jeova God. A, ke inkanek mwo in orekmakin mani a ma saok nukewa lasr in sang kasru nu ke Togusrai lun Jeova a ke orekma nukewa ke congregation fwin fwalu, kut akpayeye oiyen kawuk lasr a lungse lasr, tia ke kas mukena, a in “orekma a in paye.” (1 Jon 3:16-18) Kut sang me kasru inge ke kut wi in sulkakin peng mwo, ke kut sang me kasru lasr nu ke orekma in musa a karungin Kingdom Hall, a ke kut sang me kasru lasr nu ke orekma in luti peng mwo fwin fwalu nufon. Kut fwin sang ma srisrik ku ma lulap, Jeova a Jisus elos aksaokye orekma lasr in insemwomwo in sang.—2 Korint 9:7.
18. Efu ku kut enenu in akos kas in kasru fwal nu ke akwuk mwo lun Baibel su met elder elos akkalemye nu sesr?
18 Inkanek aktolu su kut ku in oru in akpayeye la kut kawuk lun Kraist pa ke kut akesrui ke kas in kasru a akwuk nukewa lun met elder ke congregation. Met lili nukewa inge elos srusrngiyuki sin ngun mutal ye kolyuk lun Kraist. (Efesus 5:23) “Komwos in akos met kol lomwos, a akpusiselye komwos nu selos,” Poul el simusla. (Hibru 13:17) Kutu pal, kut ku in pula mu upa nu sesr in akos kas in kasru fwal nu ke akwuk mwomwo lun Baibel su met elder elos akkalemye nu sesr. Saap kut etu na paye oiyen sesumwos lalos, a ma inge ku in oru kut in tia loang ke kas in kasru lalos. Ne ouinge, Kraist su Sifwe ku Leum lun congregation, el insemwomwo in orekmakin met nukewa inge su sesumwos pa. Ke ma inge, oiya su kut akkalemye nu selos oana met liaung ku in akkeye ku akmunasye oiyen kawuk lasr nu sin Kraist. Kut fwin tia loang akmwoye nu ke ma tafongla lun met elder a kut insemwomwo in akos kas in kasru lalos, kut akpayeye lungse lasr nu sin Kraist.
An Fuka Kut Ku In Koneak Met Kawuk Mwomwo We
19, 20. Mea kut ku in koneak ke congregation, a mea kut fwa lutlutkin ke me lutlut toko?
19 Jisus el kafweang in karungin kut ke inkanek lun met seperd mwomwo a el ase pa nu sesr met lili puspus su oana papa a nine kiyesr, a tumulel a tamtael wiyesr ke congregation. (Ridi Mark 10:29, 30.) Ke pal se meet kom wi ke u lun Jeova, oiya fuka sou lom elos akkalemye nu sum? Fwinsrak la, elos akkeye kom nu ke kafweang lom in fototo nu sin God a Kraist. Tusruktu Jisus el sang kas in sensen la oasr pal “met lokwalok lun sie met fwa met in loom sel sifwana.” (Mattu 10:36) Sie me akkeye in etu la ke congregation, kut ku in koneak met puspus su lungse in fototo nu sesr liki na ke sie tulik mokul ku mutan wiyel ke sou paye lasr!—Soakas 18:24.
20 In oana ke ma akkalemyeyuk ke kas in paing lal Poul ke saflaiyen leta lal nu sin met lili ke congregation fwin an Rom, el orala kawuk mwomwo nu sin met lili puspus. (Rom 16:8-16) Met sap Jon el aksafyela leta aktolu lal ke kas inge: “Paing nu sin met kawuk ke elos.” (3 Jon 14) Kalem pa la, el orala pa kawuk mwomwo nu sin met lili puspus. Kut ku in etawi fuka me srikasrak lun Jisus a lun met tuma lutlut puspus in pal meeta in orala a karungin oiyen kawuk lalos nu sin met lili puspus wiyesr ke congregation? Me lutlut toko fwa akkalemye me top nu ke kusensiyuk inge.
Kom E Topuk Fuka?
• Me srikasrak fuka Jisus el akkalemye ke oiyen kawuk mwomwo?
• Oiya fuka met tuma lutlut elos akkalemye nu ke oiyen kawuk lalos nu sin Jisus?
• Fuka kut ku in akpayeye nu sesr sifwana la kut kawuk lun Kraist?
[Picture on page 20]
Jisus el insemwomwo ke ma met kawuk lal nunku a ke ma elos pula
[Picture on page 22]
Kut ku in akkalemye fuka lungse lasr in kawuk lun Kraist?