Jeova El Met Seperd Lasr
“Jeova El Met Seperd luk. Wangin ma Nga a kenu ka.”—SAM 23:1.
1-3. Efu ku tia sie me lut ke Devid el lumalla Jeova nu sin sie met seperd?
FWIN sapkinyuk kom in aketeye ke inkanek su Jeova el karunganang met kulansap nukemwa lal, mea kom e fwak? Nu ke mea kom ku in srikeye orekma lal in karunganang met kulansap nukemwa lal? Pus liki yea 3,000 somla, Togusra Devid el simusla in sam sie me aketeye mwomwo kel Jeova, el orekmakin me pupulyuk su tuku ke orekma lal Devid ke el fwusr.
2 In pal se el fwusr, Devid el sie met seperd, paenang el etu orekma in karunganang sip. El arulanu etu la sip, fwin el tia karunginyuk, ma inge fwa tula a fusrasr nu sin met pusrapasr ku kosro lemnak in uniye ku kangla ma inge. (1 Samuel 17:34-36) Fwin wangin met seperd su karungin ma inge, elos tia ku in koneak an mwo su oasr maa pukanten nu ke me mongo nelos. Ke yea puspus tok, wangin alolo ka la oasr me esmakin mwo puspus lal Devid ke lusen ao puspus su el orekmakin in sang kol, karungin, a kite sip nukemwa natul.
3 Tia sie me lut fwin Devid el esam orekma lun met seperd ke el simusla me sramsram ke oiyen karungin su Jeova el akkalemye nu sin met kulansap nukemwa lal. Sam ak 23, su simusyukla sel Devid, el mutamwauk ke kas inge: “Jeova el met Seperd luk. Wanginu ma Nga kena ka.” Lela kut in aketeye la efu ku kas inge arulanu fwal. Ke ma inge, kas in kasru lun Sam ak 23, kut ku in liye ke inkanek puspus su Jeova el orekmakin in sang karunganang met nukemwa su alu nu sel oana sie met seperd el karungin sip natul.—1 Piter 2:25.
Sie Me Pupulyuk ku Me Luma Fwal
4, 5. Fuka Baibel el akkalemye ke oiya puspus lun sip u?
4 Baibel el akkalemye mwal puspus lun Jeova, tusruktu mwal se inge “Met Seperd” el sie sin mwal puspus su akkalemye la el karungin yok met lal. (Sam 80:1) In oasr kalem yok ka la efu ku Jeova el fwal in pangonyuk oana sie met Seperd, oasr me kasru yok nu sesr su kalem ke ma luo inge: ma se meet, ke oiya lun sip a ma se akluo, orekma puspus a oiya mwo puspus lun sie met seperd mwo.
5 Baibel el sramsramkin pal nukemwa ke oiya puspus lun sip, a akkalemyelos ke oiyen akosten nu ke pusra a lungse lun sie met seperd (2 Samuel 12:3), el muna tia sulallel (Isaia 53:7), a fusrasr in akkolukyeyuk a wangin ku lal in sifwana molela moul lal. (Maika 5:8) Sie met sim su karunganang sip ke lusen yea puspus el simusla: “Sip elos ‘tia karunginelos sifwana’ oana kutu met elos nunku. Elos enenu me kasru a me karunginyuk mwomwo yok liki kutena kain in kosro su karunginyuk sin met.” Ma orekla munas inge elos enenu me kasru sin met seperd tu elos in moul.—Ezikiel 34:5.
6. Fuka sie dictionary ke Baibel el aketeye sie len in orekma lun sie met seperd in pal meeta?
6 Sie len in orekma lun sie met seperd in pal meeta el oana mea? Oasr sie dictionary ke Baibel el aketeye: “Ke toang in lututang el kol un sip natul liki kalkal, a el fwasr ye mutun sip in kololos nu ke sie an in kite sip inge ke maasrik folfol we. Ke an se inge el karunginelos ke len fon, in akpayeye la wangin sie selos fwa tula, a ke kutu pal fwin oasr sip su el tia liye som liki u lun sip u a tula, el suk ma inge nu ke el koneak a sifwilpa usla nu ke kalkal u. . . . Ke fong el us un sip nu ke kalkal, el oekla sip u ke elos fwasr alukela ye sak u nu ke srungul elan etu la wangin sie selos tula. . . .Ke pal puspus el karungin kalkal ke lusen fong fon se in liyelosyang liki kosro lemnak, ku ke met pusrapasr puspus su srike in pusre ma inge.”a
7. Efu ku sie met seperd el enenu in akkalemye mongfusesr yok a oiyen karungin ke pal puspus?
7 Oasr pal eneneyuk mongfusesr a karunginyuk yok nu sin sie met seperd in oru nu sin sip u, yokna ke pal se fwin oasr kiyentup puspus su putete a oasr sip srisrik natulos. (Genesis 33:13) Sie buk el akkalemye: “Isusla lun sip srisrik sikyak pal puspus ke sie an loes ke sisken eol u. Met seperd se el arulanu liaung mwo soko sip kiyentup ke lusen pal su el munas a srukak lam ku sip srisrik natul a filiye ma inge ke nuknuk lik lal. Ke lusen len puspus, ne ke na ma inge ku in fwasr, na el ku in us ma inge ke paul ku ke nuknuk in imwel.” (Isaia 40:10, 11) Kalem la, sie met seperd mwomwo, el enenu in oasr yurol oiya mwomwo oana ku a lungse su oasr mongfusesr ka.
8. Devid el akkalemye sripe puspus fuka su akkalemye ke lulalfongi lal nu sin Jeova?
8 “Jeova el Met Seperd luk”—ya tia sie kas mwomwo pa inge su fwal in petsaela Papa tumasr in kosrao? Ke kut lutlutkin Sam ak 23, kut fwa liye la fuka God el karungin kut in oana met seperd se su oasr ku a karunginyuk yok lal. In fus 1, Devid el akkalemye lulalfongi lal la God el fwa oru akwuk nukemwa su eneneyuk nu sin sip natul, tu “wangin ma elos a kena ka.” Ke fus puspus toko, Devid el akkalemye sripe tolu ke lulalfongi lal inge: Jeova el kol, karungin, a kite sip natul. Lela kut in aketeye kais sie sripe inge.
“El Kol Yu”
9. Kain in oiya lun misla fuka Devid el petsaela, a fuka tu sip el ku in engankin kain in an inge?
9 Ma se meet, Jeova el kol met kulansap nukemwa lal. Devid el simusla: “El ore yu in onnu in ima folfol in srou; El kolyula nu sisken kof mus. El akkeyela ngunik. El kol yu inkanek sumwosmwos ke El.” (Sam 23:2, 3) Un sipu elos on misla ke an su oasr mongo pukanten we—ke kas inge Devid el akkalemye ke oiya su oasr insemwomwo, me akkeye, a misla ka. Kas Hibru su lungasyukla oana “an se su oasr mongo nen kosro we” ku in kalmekin nu ke “an mwomwo.” Saap, fwin wangin kasreya, sip elos tia ku in koneak sie an mwomwo in on in misla. Met seperd lalos enenu in kololos nu ke sie “an mwomwo” inge.
10. Fuka God el akkalemye lulalfongi lal nu sesr?
10 Fuka Jeova el kol kut ke pal inge? Inkanek mwo lal in oru ma inge pa ke me srikasrak. Kas lal el kaifwe kut in “etawi God.” (Efesus 5:1) Fus puspus sisken kas inge el akkalemye ke pakoten, nunak munas, a lungse. (Efesus 4:32; 5:2) Paye, Jeova el oakiye me srikasrak mwomwo in akkalemye ke oiya mwo puspus inge. Ya me siyuk lal nu sesr in etawel alukela ma fwal ku tia mwo? Mo. Kas in kai inge su tuku sin Jeova pa me akkalemye mwomwo nu ke lulalfongi lal nu sesr. Ke inkanek fuka? Ke kut orekla in luman God, su kalmekin la ituku nu sesr oiya mwomwo puspus a ku lun orekma nukemwa nu ke ma lun ngun. (Genesis 1:26) Ke ma inge, Jeova el etu la fwinne kut sesumwos, oasr yurosr ku in akkeye oiya mwo puspus su oana sie nu ke oiya su el akkalemye. Nunku—God kulang lasr el lulalfongi la kut ku in etawel. Kut fwin fwasr tokin me srikasrak lal, el fwa kol kut, in oana kas in pupulyuk, nu ke sie ‘an mwomwo.’ Inmasrlon fwal koluk inge, kut fwa “muta in misla,” a pulakin misla su tuku ke etu lasr la oasr yurosr insemwomwo lun God.—Sam 4:8; 29:11.
11. In karungin sip natul, mea Jeova el nunku ka, a fuka ma inge akkalemyeyuk ke ma el siyuk sesr?
11 Pal nukemwa el kol kut, Jeova el akkalemye lungse a mongfusesr lal. Sie met seperd el nunku ke oiya puspus su sip natul tia ku in oru, ke ma inge el kol “fwal nu ke fwasr lun kosro natul.” (Genesis 33:14) Ke inkanek oapana inge Jeova el kol “fwal nu ke fwasr” lun sip natul. El nunku ke ku lasr a oiya puspus lasr. Ke kas pupulyuk, el akfwalye muiyen fwasr lasr, el tia na siyuk ke ma puspus alukela ma kut ku in sang. Ma el siyuk sesr pa kut in oru ma nukemwa ke ngunasr kemwa. (Kolosse 3:23) Tusruktu fuka kom fwin matou tari a kom kofla oru ma kom ku in oru meeta? Ku fuka fwin kom pulakin sie mas upa paenang kom kofla oru ma puspus? Ke ma sikyak puspus inge me siyuk nu ke orekma in kulansap lasr ke ngunasr kemwa el sie me akkeye. Wangin met luo elos ku in oana sie ke oiya nukemwa. In oru orekma in kulansap ke ngunum kemwa kalme pa kom orekmakin ku lom a moul lom kemwa nu ke oiya nukemwa ke orekma in kulansap nu sin God. Fwinne oasr me munas puspus su ku in ekulla oiyen fwasr lasr, Jeova el aksaokye orekma lasr in alu nu sel ke inse kemwa.—Mark 12:29, 30.
12. Me srikasrak fuka ke Masap lal Moses pupulyukkin la Jeova el kol “fwal nu ke fwasr” lun sip natul?
12 In pupulyukkin la Jeova el karungin “fwal nu ke fwasr” lun sip natul, loang akmwoya nu ke ma akkalemyeyuk ke Masap lal Moses nu ke me kise ke ma koluk. Jeova el lungse me kise mwo su tuku ke inse su lungse in sang kulo. Oayepa, me kise el fwal nu ke ku lun met su sang ma inge. Masap el fwak: “A ma lal fwin tia fwal in moli soko lam, na el fwa wise luo turtle dov, ku luo mwule fwusr.” A fuka fwin upa nu sel in moli luo mwule? Ke ma inge el ku in us kutu “flau mwo.” (Livitikus 5:7, 11) Masap inge akkalemye la God el tia siyuk kutena ma su wangin yurin sie met in sang nu ke me kise. Ke sripen God el tia ekyek, kut insemwomwokin in etu la el tia siyuk yok liki ma kut ku in sang; a, el insemwomwo in eis ma kut ku in sang nu sel. (Malakai 3:6) Paye la sie me insemwomwo ke sie Met Seperd kulang el kol a karungin kut!
“Nga Tia Sangeng Ke Kutena Ma Koluk, Tu Kom Wi Yu”
13. In Sam 23;4, fuka Devid el kaskas a akkalemye la el arulanu futoto nu sin Jeova, a efu ma inge tia sie me lut?
13 Devid el akkalemye sripe akluo ke lulalfongi lal: Jeova el karungin sip natul. Kut ku in rid: “Aok, nga fwin fwafwasryesr infwalfwal lun lulin mise, nga a fwa tia sangeng ke kutena ma koluk; tu Kom wi yu; sak Lom a sikal Lom akmwoyeyukla.” (Sam 23:4) Devid el kaskas ke pal inge in akkalemye la el arulanu futoto nu sin Jeova, ke el orekmakin kas inge “kom.” Ma inge tia me lut, meyen Devid el sramsramkin la fuka God el kasrel in muteng ke ma upa puspus. Devid el pulakin tari infwalfwal lun lulin mise ku ma upa puspus—pal puspus moul lal oasr ke me sensen. Tusruktu el tia lela sangeng in kutongilye, meyen el pulakin la God el welul—su akola in orekmakin “sak” a “sikal” Lal pal nukemwa fwin eneneyuk. Etauk lal inge la God el fwa karunganul akkeyel Devid a akpayeye la ma inge akmwoye futoto lal nu sin Jeova.b
14. Kain in mwulela fuka Baibel el akkalemye nu sesr ke me karungin lun Jeova, tusruktu mea tia kalmekin nu ke ma inge?
14 Ke inkanek fuka Jeova el karunganang sip nukemwa natul ke pal inge? Baibel el fwak nu sesr la wangin met lokwalok—dimon ku met—elos fwa kutangla in akwanginyela ku kunausla sip nukemwa natul fwin fwalu. Jeova el fwa tiana lela ma inge. (Isaia 54:17; 2 Piter 2:9) Tusruktu, tia kalme pa Jeova el fwa kosrala ma upa nukemwa su ku in sun kut. Kut pulakin me srife puspus su sun met nukemwa, a kut sun me kalyai su orek nu sin met Kristian paye nukemwa. (2 Timote 3:12; Jemes 1:2) Oasr pal kut ku in fwak, in oana ke kas in pupulyuk inge, kut “fwufwasryesr ke infwalfwal lun lulin mise.” Ke sie me pupulyuk, saap kut ku in pulakin mu kut apkurun na in mise ke sripen me kalyai ku mas upa. Ku saap met su kut arulanu lungse apkurun na in mise ku el mise. Ke lusen pal su arulanu upa, Met Seperd lasr el wi kut, a el fwa karungin kut. Fuka?
15, 16. (a) Ke inkanek puspus fuka Jeova el kasre kut in lain me srife puspus su kut ku in sun? (b) Srumon sie experience in akkalemye la fuka Jeova el kasre kut ke pal in ma upa.
15 Jeova el tia mwulela ka la oasr me kasru lal nu ke inkanek lun mwenmwen.c Tusruktu kut ku in lulalfongi la: Jeova el fwa kasre kut in kutangla kutena ma upa su kut ku in sun. El ku in ase nu sesr lalmetmet in muteng a kutangla ke “me sruf puspus.” (Jemes 1:2-5) Sie met seperd el orekmakin soko sak ku sikal lal tia in lusla kosro lemnak mukena a el orekmakin pa ma inge in sang aksumwosye inkanek lun sip natul in fwasr ke inkanek sumwos. Jeova el ku in “aksumwosye kut” ke inkanek fusrasr, saap ke inkanek lun sie met lili, in akkalemye nu sesr kut in orekmakin kas in kai lun Baibel su ku in ase kasru yok nu ke ma upa su sikyak nu sesr. In wekunang ma inge, Jeova el ku in ase nu sesr ku in muteng. (Filippai 4:13) Ke inkanek lun ngun mutal lal, el ku in ase nu sesr “yoklanu lun ku.” (2 Korint 4:7) Ngun mutal lun God ku in oru kut in muteng ke kutena me srife su Setan el oru nu sesr. (1 Korint 10:13) Ya tia me akkeye in etu la Jeova el akola pal nukemwa in kasre kut?
16 Aok, kutena ma upa su lumeyuk nu ke infwalfwal lun lulin mise kut ku in pulakin, a kut tia enenu in sifwana us me keok inge. Met Seperd lasr el wi kut, el kasre kut ke inkanek puspus su kut tia akilen ke mutamwauk. Nunku ke ma upa su pulakinyuk sin sie met Kristian elder su koneyak la oasr malignant brain tumor ku futi ke brain lal. “Ke mutamwauk Nga nunku mu Jeova el mulat nu sik ku el tia lungse nga. Tusruktu nga oru sulela luk in tia som liki Jeova. A, nga akkalemye nunak luk nu sel. A Jeova el kasre yu, el akkeye yu pal puspus ke inkanek lun met lili puspus wiyuk. Met lili puspus elos akkalemye nu sik etauk su ku in kasreyu fwal nu ke experience lalos sifwana ke orekma in muteng lalos a kutangla lalos ke mas upa. Kas mwomwo lalos akesmakinyeyu la ma upa su nga pulakin inge pulakinyuk pa sin met puspus. Me kasru fwal, wekunang kutu me kasru su akkalemyeyuk nu sik ke inkanek kulang, akkeyeyu la Jeova el tia toasr nu sik. Aok, Nga enenu in lain mas luk, a nga nukin la mea fwa sikyak. Tusruktu Nga lulalfongi na paye la Jeova el wi yu a el fwa tafwela in kasre yu ke me srife inge.”
“Kom Akoe sie Tebu Nu Sik”
17. In Sam 23:5, fuka Devid el akkalemyel Jeova, a efu ku ma inge tia lain me pupulyuk nu ke sie met seperd?
17 Inge Devid el akkalemye sripe aktolu ke lulalfongi lal nu sin Met Seperd lal: Jeova el kite sip natul, a el akoe kain in mongo puspus. Devid el simusla: “Kom akou sie tebu ye mutuk ye mutun met lokwalok luk. Kom moswela sifwuk ke oil; kup luk kakla.” (Sam 23:5) Ke fus inge Devid el akkalemye met Seperd lal oana sie met kulang su akoela mongo a me nim puspus. Me pupulyuk luo inge—sie met seperd su lungse in karungin sip natul a sie met kulang su orala kain in mongo puspus—tia lain sie sin sie. Paye la, sie met seperd mwo el enenu in etu la piye an mwo su oasr me mongo a kof yok nimen sip natul tu kosro natul nukemwa “wanginu ma elos a kena ka.”—Sam 23:1, 2.
18. Mea akkalemye la Jeova el oana sie met kulang su orala me mongo pukanten?
18 Ya Met Seperd lasr el oana sie met kulang su orala me mongo puspus? Aok el oana sie met kulang na paye! Nunku ke lupa a mwoiyen kain in mongo in ngun puspus su kut engankin ingena. Ke inkanek lun met kulansap oaru a lalmetmet, Jeova el ase nu sesr me rid puspus su tuku ke Baibel a akwuk mwomwo in luti kut ke meeting nukemwa, assembly nukemwa a toeni lulap nukemwa—ma inge nukemwa akkeye me enenu lasr in ngun. (Mattu 24:45-47) Wangin sie pal kut tia ku in eis me mongo in ngun, oasr pal nukemwa. “Met kulansap oaru a lalmetmet” elos orala million puspus ke Baibel a me rid puspus su ku in sang kasru me lutlut lun Baibel, a ke me rid puspus inge su oasr ke kas 413 ke pal inge. Jeova el akola ku orala me mongo in ngun inge—mutamwauk ke “titi,” ku me luti ke srumtauk lun Baibel, nu ke me “mongo keke,” su me luti loal tuku ke Baibel. (Hibru 5:11-14) Ke ma inge, ke kut sun ma upa puspus ku kut fwin oru sulela puspus, kut ku in koneak me kasru su kut enenu na paye. Ya kut fwa tia sun ma upa puspus fwin me mongo in ngun nukemwa inge wangin? Met Seperd lasr el oana sie met kulang su orala me mongo pukanten!—Isaia 25:6; 65:13.
“Nga Fwa Muta in Loom sin Jeova”
19, 20. (a) In Sam 23:6, lulalfongi fuka Devid el akkalemye, a fuka lulalfongi inge ku pa in oasr yurosr? (b) Mea e fwa aketeyuki ke me lutlut toko?
19 Tokin el nunku ke inkanek puspus lun Met Seperd a Met Sang lal, Devid el aksafyela: “Paye mwo a lungkulang fwa fwasr tukuk in len nu kemwa in moul luk; a nga a fwa muta in loom sin Jeova ma patpat.” (Sam 23:6) Devid el kaskaskin insiel su nenela ke me insemwomwo in sang kulo a in lulalfongi—in pulakin in sang kulo ke el esam pal somla a lulalfongi in ngetla tupan ke pal fwasru. Devid su sie met seperd in pal meeta el pulakin misla, el etula ke el muta futoto ku apkurun nu sin Met Seperd lal in kosrao, in oana ke el fwin muta in loom Sel, Jeova el fwa karunganul ku oakoakel pal nukemwa.
20 Kut ku in sang kulo a kaksakin kas mwomwo nukemwa su simusyukla in Sam ak 23! Devid el koneak inkanek mwo a fwal in akkalemye ke oiya lun Jeova in kol, karungin, a kite sip nukemwa natul. Kas mwomwo lal Devid inge simusyukla in Baibel in kasre kut in lulalfongi la kut ku pa in ngetak nu sin Jeova oana Met Seperd lasr. Aok, ke kut futoto nu sin Jeova pal nukemwa, el fwa karungin kut oana sie Met Seperd kulang “nu ke pal loeloes” ku nu tok ma patpat. Tusruktu, in oana sip natul, oasr ma kunesr in fwufwasryesr wi Met Seperd lulap lasr, Jeova. Ma puspus su fwa weang nu ke ma inge fwa aketeyuki ke me lutlut toko.
[Footnotes]
b Devid el simusla sam puspus su el kaksakin Jeova ke sripen El molella ke me sensen.—Ke sie me pupulyuk, srike liye Sam 18, 34, 56, 57, 59, a 63.
c Liye me lutlut inge “Divine Intervention—What Can We Expect?” ke October 1, 2003, issue ke magasin inge The Watchtower.
Ya Kom Esam?
• Efu ku arulanu fwal Devid el an srikeye Jeova nu sin sie met Seperd?
• Fuka Jeova el kol kut ke etauk mwo?
• Ke inkanek puspus fuka Jeova el kasre kut in muteng ke me srife?
• Mea akkalemye la Jeova el oana sie met kulang su orala me mongo pukanten?
[Petsa ke sra 24]
In oana met seperd in an Israel, Jeova el kol sip nukemwa natul