Sie Mas Upa ke Srunga
“Met puspis elos tia kalem na paye ke met su elos srunga.”—JAMES RUSSELL LOWELL, ESSAYIST A DIPLOMAT.
SRUNGA ku in liyeyuk in an nu kemwa su raunikutla ke len inge. Ma musalla puspis su oan na, kalyuk lulap lun met puspis su tufwanu pukpukyuk, a monin met mise su kut tia ku in mulkunla.
Mwemwe ke sie pal fwasru in wanginla srunga, meun, a orekma silolel. Danielle Mitterand, mutan kien sie president lun an France su mise tari, el esam pal in fwusr lal: “Metu elos mwemwe ke sie an su met nu kemwa elos ku in lalalfongi; elos tukeni muta a oasr misla in nunuk; elos mwemwe ke sie moul fukoko, su muta in misla a akfulatyeyuk sin sie fwal fukoko a kulang su kurungin elos.” Mea sikyuk ke mwemwe inge nu kemwa? El asor in fwak: “Tokin tafwun century, mwemwe nu kemwa lasr sun ye me lain upa.”
Yokyokelik lun srunga in pal inge tia enenu in pilesreyuk. Ma inge arulanu fwasrelik, a sikyuk ke kain in luma upa puspis. Moul in misla a wangin sensen su million puspis sin met elos tianu arle nunku meet ke pal inge aksrikyeyuk ke sripen orekma koluk a srunga su yokyokelik, a kutena ma koluk inge sikyuk upa liki meet. Fwinne kut tia pula srunga in loom ku an sesr, tusruktu ma inge sun kut in an saye. Saap kut ku in liye me akpayeye ke ma inge len nu kemwa ke news ke television a kutupa sropon news su sramsramkin ma sikyuk fwin fwalu. Tuni akmwoye kutu me srikasrak.
Ke yiu ekasr somla metu elos liye kapek yok ke lungse nu sin mutanfwal. Joseph S. Nye, Jr., director lun Harvard Center for International Affairs, el fwak la “lungse ke mutanfwal” el “arulanu fukoko in an nu kemwa fwin fwalu, a tia munasla. Tia sie village na fwin fwalu, a village puspis su tia aetui fwin fwalu nu fon elos etu sie sin sie, Ke ma inge, pal mwo in orek meun sie sin sie arulanu yokyokelik.”
Kutu aten srunga arulanu silolel, el mwukla inmaslon masrol puspis lun sie mutanfwal ku sie met atalani. Ke pal se met limekosr lun skinheads elos uniye sie met matuo lun Sikh fwin an Canada, ma inge “akkalemye la met puspis elos liye kapkapek lun orekma silolel ke sripen srunga sie mutanfwal su pal nu kemwa kaksakinyuk ke kutena sruf.” In an Germany, tokin srikeni lun kain in oiye se inge ke lusen yiu ekasr somla, ke yiu 1997 meun lain kutu sruf kapek ke percent 27. “Sie kain in me asor pa inge su yokyokelik,” pa inge ma Interior Minister Manfred Kanther el fwak.
In an northern Albania sie report akkalemye la pus liki 6,000 tulik srisrik elos ekla met kalbos in loom selos sifwanu meyen elos sangeng sin met lokwalok lun sou lalos in likaskelosi. Tulik srisrik inge nu kemwa sun ma upa ke sripen fasin we orek foloksak, “su kunausla moul lun sou su piselos oasr ke tausen puspis.” In an United States, fwal nu ke Federal Bureau of Investigation (FBI), “srisri ke sripen siena sruf pa me purakak yok emeet pus liki tafwu ke orekma koluk ke sripen srunga su piselos oasr ke 7,755, orekla sin met in yiu 1998 a reportiyuk sin FBI.” Kutu sripela efu ma koluk inge ke sripen srunga sikyuku pa ke srisri ke sripen alu, ke sripen siena sruf ku mutanfwal, a ke sripen munas ku kofla in oru ma se.
Yok liki ma inge, news puspis ke newspaper ke kais sie len el sramsram ke yokyokelik lun xenophobia ku sensen sin met in an saye, su ingenu met puspis elos lain met kaeng ku refugees, su piselos oasr ke 21 million ke pal inge. Sie me asor meyen, pus selos su akkalemye srunga nu sin met in an saye pa met fwusr, mokleyuk sin met kol koluk lun politic a kutupa met su suk inkanek in afwunye ma koluk lalos sifwanu. Akul puspis su tianu pengpeng ke kain in orekma inge pa wangin lalalfongi sin met, loang ke mokuikui lun kutu met, a nunuk sulosol nu sin met su siena.
Mea kutu sripe lun srunga inge su yokyokelik? A mea enenu in orek in akwanginye srunga? Me lutlut toko e fwa sramsramkin kusensiyuk inge nu kemwa.
[Picture Credit Line on page 2]
COVER, top: UN PHOTO 186705/J. Issac
[Picture Credit Line on page 3]
Daud/Sipa Press