Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Kosraean
  • BIBLE
  • MWE RIT NUHKEWA
  • TOENI NUHKEWA
  • w00 11/1 sra 13-17
  • Lalalfongi Kas Palu Lun God!

Wacngihn video ma oasr ke selection se inge.

Sislah kuluk, oasr error in loading video se.

  • Lalalfongi Kas Palu Lun God!
  • Tauer in San Fwakak Togusrai Lun Jeova—2000
  • Sifac Srihsrihk
  • Mwe Lutlut Ma Oacna Sie
  • Orekma in Sukok Fute Sa
  • Messaia El Tuku!
  • Kaksakin Togusra Messaia!
  • Srukye Lalalfongi ke Kas Palu lun God
  • Pal Fwasru Lun Met nu Kemwa Akkalemyeyuk Tari ke Kas Palu lun God
  • Loang Mwo Ke Kas Palu Lun God In Len Lasr
    Tauer in San Fwakak Togusrai Lun Jeova—2000
  • Kas Fulat su Tuku ke Buk lun Daniel
    Tauer in San Fwakak Togusrai Lun Jeova—2007
Tauer in San Fwakak Togusrai Lun Jeova—2000
w00 11/1 sra 13-17

Lalalfongi Kas Palu Lun God!

“A yurosr kas in palye su akpayeyuk tari.”​—2 PITER 1:19.

1, 2. Mea kas palu se meet su simusyukla, a kusensiyuk fuka ma inge srukak?

JEOVA el Sropon kas palu se meet su simusyukla. Tokin Edam a If elos oru ma koluk, God el fwak nu sin serpent: “A Nga fwa filiye srunga inmaslom a mutan se inge, a in maslon fute lom a fute lal. El fwa kunausla sifwom, a kom fwa kunausla kapiniel.” (Genesis 3:1-7, 14, 15) Century puspis som meet liki kas palu se inge ku in kalem na paye.

2 Kas palu se meet inge sang fwinsrak na paye nu sin met sesumwos. Tok Ma Simusla el akkalemye la Setan su Devil pa “serpent matu.” (Fwakyuk 12:9) Tusruktu, su fute se inge su God el mwolela nu ka?

Orekma in Sukok Fute Sa

3. Fuka Ebel el akkalemye lalalfongi ke kas palu se meet?

3 Tia oanu papa tumal, Ebel su sangeng sin God el akkalemye lalalfongi ke kas palu se meet. Ebel el akilen la aksororye sra eneneyuk in afwunye ma koluk. Ke ma inge, lalalfongi moklel in kisekin kosro su arulanu akinsemwomwoye na paye God. (Genesis 4:2-4) Aok, Fute se inge su mwoleyukla srakna sie ma lukma.

4. God el sang nu sel Ebream kain in mwolela fuka, a mea ma inge akkalemye ke Fute su mwoleyukla?

4 Yiu 2,000 kutu tokin len lal Ebel, Jeova el sang nu sin met patriarch Ebream mwolela se inge su ouyepa sie kas palu: “Tu in akinsemwomwoye Nga fwa akinsemwomwoye kom, a in akyokye Nga fwa akyokye fute lom oanu itue in kosrao . . . A in fute lom mutanfwal nu kemwa fwin fwalu fwa insemwomwo.” (Genesis 22:17, 18) Kas se inge el oru in kapsreni Ebream ke me akpayeye lun kas palu se meet. Ma inge akkalemye la Fute se inge su akola in sikme orekmakinyuk tu in kunausla orekma lal Setan e fwa tuku ke sou lal Ebream. (1 Jon 3:8) “Ke el [Ebream] ngetla nu ke mwoleung lun God, el tia mokuikui ke silalalfongi,” wekunang met lo nu kemwa meet liki pal lun met Kristian su “tia eis ma mwoleung.” (Rom 4:20, 21; Hibru 11:39) A, elos srukye na lalalfongi ke kas palu lun God.

5. Nu sin su mwolela lun God ke Fute akpayeyuk, a efu kom topuk ou inge?

5 Met sap Poul el akkalemye Fute se inge su mwoleyukla tari ke pal se el simusla: “A mwoleung fwakyuk nu sel Ebream, a nu sin fute lal. El tia fwak: ‘A nu sin fute,’ oanu lun ma puspis, a oanu lun sie: ‘A nu sin fute lom,’ su Kraist.” (Galetia 3:16) Fute se inge su akola in akinsemwomwoye mutanfwal nu kemwa tia tulik nutul Ebream nu kemwa. Tulik nutin mwen nutul inge Ismael a kutupa tulik nutul sel Keturah tia orekmakinyuk in akinsemwomwoye mutanfwal nu kemwa. Fute se inge su akola in akinsemwomwoye mutanfwal nu kemwa fwa tuku ke inkanek lun mwen nutul inge Isaak a ke tulik nutin tulik nutul inge Jekob. (Genesis 21:12; 25:23, 31-34; 27:18-29, 37; 28:14) Jekob el akkalemye la “mutanfwalu” fwa akos Shailo su tuku ke sruf lun Juda, tusruktu tok akkalemyeyuk la Fute se inge ku in tuku mukena ke sou lal Devid. (Genesis 49:10; 2 Samuel 7:12-16) Met Ju ke century-se meet elos sano sie met in tuku oanu sie Messaia, ku Kraist. (Jon 7:41, 42) A kas palu lun God ke Fute akpayeyuk ke inkanek lun Mwen nutul, Kraist Jisus.

Messaia El Tuku!

6. (a) Fuka kalem lasr ke kas palu ke wik 70? (b) Nge a fuka Jisus el “aksafyela ma sito”?

6 Met palu Daniel el simusla sie kas palu kel Messaia su arulanu yok sripe. Ke yiu se meet lal Darius sie met Media, el akilen la yiu 70 lusen pal in musalla lun Jerusalem apkurun in tari. (Jeremaia 29:10; Daniel 9:1-4) Ke pal se Daniel el pre, lipufon Gebriel el tuku a akkalemye nu sel la ‘wik itngoul sapkinyuk in aksafyela ma sito.’ Messaia el enenu in anwuki ke infwulwen wik 70. “Wik itngoul lun yiu” mutamwauk ke 455 B.C.E. nu ke pal se Togusra lun an Persia pangpang Artaxerxes I ‘sapkinyuk in sifwil oru a musai Jerusalem.’ (Daniel 9:20-27; Moffatt; Niemaia 2:1-8) Messaia e fwa tuku tokin wik itkosr su toeni nu ke wik 62. Yiu 483 inge su mutamwauk ke yiu 455 B.C.E. el safla in yiu 29 C.E., ke pal se Jisus el baptaisla a God el akmusraella oanu sie Messaia, ku Kraist. (Luk 3:21, 22) Jisus el ‘aksafyela ma sito’ ke pal se el sang moul lal oanu sie lango in yiu 33 C.E. (Mark 10:45) Sie sripe yok pa inge tu kut in lalalfongi ke kas palu lun God!a

7. Orekmakinyen Ma Simusla, aketeye fuka Jisus el akpayeye kas palu ke Messaia.

7 Lalalfongi ke kas palu lun God ku in kasre kut in akilen Messaia. Ke kas palu puspis ke Messaia su simusyukla ke Ma Simusla lun Hibru, met sim ke Ma Simusla lun Greek elos srukak ma puspis a orekmakin na paye sel Jisus. Ke sie me pupulyuk: Jisus el isusla sin sie virgin fwin an Bethlehem. (Isaia 7:14; Maika 5:2; Mattu 1:18-23; Luk 2:4-11) El som nu Ijipt a awowo pukanten anwuki tokin isusla lal. (Jeremaia 31:15; Hosia 11:1; Mattu 2:13-18) Jisus el wis mas lasr. (Isaia 53:4; Mattu 8:16, 17) Oanu kas palu el fwak, el tuku nu Jerusalem fwin soko ass. (Zekaraia 9:9; Jon 12:12-15) Kas lun met sim lun Sam akpayeyuk tokin met solse elos patkilye fwin sak soko a kitelik nuknuk lal inmaslolos a orek susfwe ke koat lal. (Sam 22:18; Jon 19:23, 24) Wangin soko sri ke manol Jisus koptelik a elos fwakisyel ma inge ouyepa kas palu su akpayeyuk. (Sam 34:20; Zekaraia 12:10; Jon 19:33-37) Ma inge nu kemwa me srikasrak ekasr ke kas palu ke Messaia su orekmakinyuk sel Jisus sin met sim lun Baibel su mokleyuk sin Godb

Kaksakin Togusra Messaia!

8. Su El Su Muta Omeet Me, a fuka kas palu su simusyukla in Daniel 7:9-14 akpayeyuk?

8 Ke yiu se meet lun Togusra lun Babulon pangpang Belsazzar, Jeova el sang nu sin met palu lal inge Daniel sie meme a arurumu yok. Met palu el liye meet kosro lulap akosr. Lipufon lun God el akkalemyelos oanu “togusra akosr,” ke ma inge elos aoliyen ku akosr fwin fwalu su sikyuk ke inkanek takla. (Daniel 7:1-8, 17) Tokin ma inge, Daniel el liye Jeova, “El Su Muta Omeet Me,” el muta ke tron mwolanu lal. El oru nununku upa lal nu ke kosro, el eisla mwal lalos a kunausla kosro akakosr. Kolyuk ma patpat nu sin “met e nu kemwa, a mutanfwalu, a kasu” etukyung nu sin “sie oanu wen nutin met.” (Daniel 7:9-14) Sie kas palu mwolanu pa inge su sramsramkin kolyuk lun “Mwen nutin met,” Jisus Kraist, in kosrao in yiu 1914!​—Mattu 16:13.

9, 10. (a) Ip puspis ke me srulela se ke arurumu el srusrngiye nu ke mea? (b) Fuka kom ku in aketeye akpayeyuk lun Daniel 2:44?

9 Daniel el etu la God el “etukla togusra a filiye togusra.” (Daniel 2:21 New World Translation) Ke lalalfongi lal nu sin Jeova, “Su Fwakak ma lukma,” met palu se inge el akkalemye kalmen me srulela lulap ke arurumu lal Togusra Nebukadnezzar lun an Babulon. Kais sie ip lun me srulela inge srusrngiye tari nu ke ma a sikyuk a ikori lun kais sie mutanfwal ku fwin fwalu oanu Babylon, Medo-Persia, Greece, a Rome. God el ouyepa orekmakin Daniel in akkalemye ma sikyuk fwin fwalu nu ke pal lasr a ke pal fwasru.​—Daniel 2:24-30.

10 “In len lun togusra ingo,” kas palu el fwak, “God in kosrao fwa tulokunak sie togusrai su fwa tianu kunausyukla. Ku filiye mwal ka nu sin siepa mutanfwal. A a fwa musalsallu a kunausla togusrai inge nu kemwa, a a fwa tu ma patpat.” (Daniel 2:44) Ke pal se ma “pal lun met pegan” aksafyeyukla in yiu 1914, God el oakiye Togusrai in kosrao ye koko lal Kraist. (Luk 21:24; Fwakyuk 12:1-5) Ke ku mutal Togusrai lun Messaia inge su lumeyuk nu ke “eot” tufwalla liki “eol” su lumeyuk nu ke kolyuk lun God in kosrao a fwalu. Ke pal lun Armagedun eot se inge e fwa poukye me srulela a muluplupiye ma inge nu kemwa nu ke powder. Oanu sie eol su lumeyuk nu ke guferment su orekma “fwalu nu fon,” Togusrai lun Messaia e fwa tu ma patpat.​—Daniel 2:35, 45; Fwakyuk 16:14, 16.c

11. Ekla lal Jisus ye mutun met tumal lutlut lal sie pitse ke ma sikyuk fuka ke pal fwasru, a fuka arurumu se inge el orekma yok nu sel Piter?

11 Meyen kolyuk lal ke Togusrai oasr ke nunuk lal, Jisus el fwak nu sin met tuma lutlut lal: “Oasr kutu selos su tu inge, su fwa tia pulakin mise, nu ke pal elos liye Mwen nutin met tuku in togusrai lal.” (Mattu 16:28) Tokin len onkosr, Jisus el wisella Piter, Jemes, a Jon nu ke soko eol fulat a el ekla ye mutalos. Ke pal se ma pukunyeng saromrom se afwunye met sap, God el fwak: El inge Mwen kulu nutik, a Nga insemwomwo kel; komwos longol.” (Mattu 17:1-9; Mark 9:1-9) Ma sikyuk inge pa mwolanu lun Togusrai lun Kraist su ku in liyeyuk meet fwinne el sonna tuku! Tia me lut Piter el sramsram ke arurumu sakuruk inge a fwak: “A yurosr kas in palye su akpayeyuk tari.”​—2 Peter 1:16-19.d

12. Efu pa inge pal yok nu sesr in akkalemye lalalfongi ke kas palu lun God?

12 Arulanu kalem tia “kas palu” mukena ke Messaia pa ku in liyeyuk ke Ma Simusla lun Hibru, a ku in liyeyuk pa kas lal Jisus su akkalemye la el e fwa tuku “ke ku lulap a mwolanu.” (Mattu 24:30) Ekla lal ye mutun met sap sang me akpayeye ke kas palu ke tuku lal Kraist ke ku a mwolanu lun Togusrai. Ke pal na futoto, fwakyuk lal in mwolanu ku in kalmekin kunanela lun met silalalfongi a me insemwomwo nu selos nu kemwa su akkalemye lalalfongi. (2 Tessalonika 1:6-10) Akpayeyuk lun kas palu lun Baibel akkalemye la pa inge “len safla.” (2 Timote 3:1-5, 16, 17; Mattu 24:3-14) Oanu Met Meun Lulap lun Jeova, Maikael, su Jisus Kraist sifwanu, el akola in aksafyela akmwuk koluk se inge ke lusen pal in “ongoiye lulap. (Mattu 24:21; Daniel 12:1) Ke ma inge, pa inge pal in akkalemye la kut lalalfongi ke kas palu lun God.

Srukye Lalalfongi ke Kas Palu lun God

13. Mea ku in kasru kut in srukye lungse lasr nu sin God a in oru lalalfongi lasr ke kas lal in moul?

13 Paye kut arulanu engun ke pal se kut tufwanu lotela akpayeye puspis lun kas palu lun God. Tusruktu, mutamwauk ke pal inge ya lalalfongi lasr srikeni ku munasla? Lela kut in tia oanu met Kristian fwin an Efesus ke oasr pal su elos ‘som liki lungse lalos meet.’ (Fwakyuk 2:1-4) Fwinne kut kulansap pat nu sin Jeova, kut ku in sun pa ma upa inge fwin kut tia kaifweung in “suk meet togusrai lun God a sumwosmwos lal’ a elosak ma saok in kosrao. (Mattu 6:19-21, 31-33) Moniyuk in lultut ke Baibel, in wi a akesrui ke meeting lun met Kristian pal nu kemwa, a moniyuk ke orekma in luti ke Togusrai ku in kasru kut in srukye lungse lasr nu sin Jeova, Mwen nutul, a ke Ma Simusla. (Sam 119:105; Mark 13:10; Hibru 10:24, 25) Aok, ma inge ku in kasru lalalfongi lasr ke kas lun God in moul fwal pal nu kemwa.​—Sam 106:12.

14. Fuka met Kristian akmusrala elos akinsemwomwoyeyuk ke lalalfongi lalos ke kas palu lun Jeova?

14 Oanu kas palu lun God su akpayeyuk tari in pal meeta, ma inge oru kut in lalalfongi ke ma el palye ke pal fwasru. Ke sie me pupulyuk, oasr tari lal Kraist ke ku lun Togusrai tuku tari, a met Kristian akmusrala su oaru nu ke mise elos pulakin tari akpayeye lun mwolela ke me palu inge: “Nu sel su kutangla, Nga fwa sang nu sel tu lan mongo ke sak lun moul, su on in paredais lun God.” (Fwakyuk 2:7, 10; 1 Tessalonika 4:14-17) Jisus el sang nu sin met kutangla inge pal mwo in “mongo ke sak lun moul” ke “paredais lun God” in kosrao.” Ke pal in sifwil moulyuk lalos a ke inkanek lal Jisus Kraist, elos fwa eis moul ma patpat su tia ku in kulamwi su Jeova God el sang nu selos, sie su “Togusra Se Su Kamwul, Su moul ma patpat, Su koflanu liyeyuk, God siefwunnu.” (1 Timote 1:17; 1 Korint 15:50-54; 2 Timote 1:10) Sie me sang lulap na paye pa inge nu selos ke sripen lungse ma patpat lalos nu sin God a ke sripen lalalfongi ma patpat lalos ke kas palu lal!

15. Nu sin su foundeson lun “fwalu sasu” oakiyuki, a su met inge su akesrui nu selos ke orekma?

15 Tia pat tokin sifwil moulyuk lun met akmusrala oaru nu ke “paredais lun God” in kosrao, ma lula ke Israel in ngun fwin fwalu elos aksukosokyeyuk liki Babulon Lulap,” su lumeyuk nu ke alu kikiap nu kemwa fwin fwalu. (Fwakyuk 14:8; Galetia 6:16) Nu selos su ou inge foundeson lun “fwalu sasu” oakiyuki. (Fwakyuk 21:1) Ke ma inge, “sie fwal” isusla, a ma inge musaiyuk nu ke sie paredais in ngun su arulanu kapkapek fwin fwalu nu fon misinge. (Isaia 66:8) Nu ke ma inge million puspis sin met su luman sip su asrouki nu sin Israel in ngun elos suror nu we ke len inge, “in len safla.”​—Isaia 2:2-4; Zekaraia 8:23; Jon 10:16; Fwakyuk 7:9.

Pal Fwasru Lun Met nu Kemwa Akkalemyeyuk Tari ke Kas Palu lun God

16. Mea fwinsrak lun met oaru nu kemwa su kasru met akmusrala?

16 Mea fwinsrak lun met oaru nu kemwa su sang kasru nu sin met akmusrala? Elos ouyepa lalalfongi ke kas palu lun God, a fwinsrak lalos oakiyuki nu ke ilyuk lalos ke sie paredais fwin fwalu. (Luk 23:39-43) Fwin fwalu elos fwa nim ke “infwal lun kof in moul” tu in moul a elos fwa konaok me akkeye mas su tuku ke “sran sak soko” su on sisken lefwalu a lefwalo. (Fwakyuk 22:1, 2) Fwin oasr yurom kain in fwinsrak mwolanu inge, lela kom in tafwela in akkalemye yok nu sin Jeova a lalalfongi ke kas palu lal. Lela kom in sie selos su pulakin insemwomwo lulap su tuku ke moul ma patpat in Paredais fwin fwalu.

17. Me insemwomwo fuka ku in toeni nu ke moul ke sie Paredais fwin fwalu?

17 Met sesumwos elos kofla in akketeye na paye luman moul ke sie Paredais fwin fwalu su apkurun in tuku, tusruktu kas palu lun God wise nu sesr etauk ke me insemwomwo su sano met oaru nu kemwa. A fwa wangin me lain ke kolyuk lun Togusrai lun God a ma lungse lal in kosrao e fwa orek fwin fwalu, a fwa wangin pa met silolel​—mo, wangin sie fwinne kosro silolel—​su fwa “akkeokye ku kunausla.” (Isaia 11:9; Mattu 6:9, 10) Met fwokpap elos fwa muta fwin fwalu, a “fwa sifwanu akengunyelos in misla puspis.” (Sam 37:11) Wanginla met musrensral, meyen “a fwa pus korn fwin fwalu; fwin mangon eolu. (Sam 72:16) Wanginla tung ke sripen asor. Wanginla mas, a wanginla pa mise. (Isaia 33:24; Fwakyuk 21:4) Srike in nunku​—wanginla doctor, wangin ono, wanginla loom ono ke mas ku loom ono ke nunuk, wanginla funeral. Sie pal fwasru na mwomwo inge kut eis!

18. (a) Daniel el eis kain in kas in akkeye fuka? (b) Mea “me usru” lal Daniel?

18 Fwinne kalyuk lun metu e fwa wanginla koano meyen met mise elos fwa sifwil moulyuk. Met sumwosmwos Job el fwinsrak ou inge. (Job 14:14, 15) Oupanu met palu Daniel, lipufon lun Jeova el akkalemye na paye nu sel kas in akkeye su akpwaryel: “A kom fwala inkanek lom nu ke safla; tu kom fwa mongle, a fwa tu in me usru lom, in saflaiyen lenu.” (Daniel 12:13) Daniel el kulansap oaru nu sin God nu ke saflaiyen moul lal. Ke pal inge el mongle in mise, tusruktu el e fwa “tuyuk” ke pal in “moulyuk lun met sumwos” ke lusen Tausen Yiu kolyuk lal Kraist. (Luk 14:14) Mea “me usru” lal Daniel? Aok, ke pal in akpayeyuk lun Paredais, kas palu lal Ezekiel akkalemye la oasr sie an lun met nu kemwa lun Jeova, an nu kemwa kitaketelik nu ke inkanek sumwos a fwal. (Ezekiel 47:13–48:35) Ke ma inge, oasr an lal Daniel ke Paredais, tusruktu tia an mukena pa me usru lal. An lal e fwa toeni nu ke akmwuk lun Jeova.

19. Mea eneneyuk tu in moul ke sie Paredais fwin fwalu?

19 A fuka kom a me usru lom? Fwin oasr lalalfongi lom ke Kas lun God, Baibel, wangin alollo la kom ouyepa lungse sie moul in Paredais fwin fwalu. Aok, saap kom nunku tari la kom oasr we, pulakin me insemwomwo nu kemwa su tuku ka, kuranganang fwalu, a insemwomwo in paing met mise. Ke ma paye, met nu kemwa elos enenu na paye in muta ke Paredais. God el orala seanyen se meet in muta ke an kato inge. (Genesis 2:7-9) A el lungse met fwokpap nu kemwa in muta ma patpat in Paredais. Ya kom orekma fwal nu ke Ma Simusla tu kom in wi billion puspis met su akola in muta ke sie Paredais fwin fwalu ke pal fwasru? Kom ku in oasr we kom fwin lungse na paye Papa tumasr in kosrao, Jeova, a akkalemye lalalfongi ma patpat ke kas palu lun God

[Footnotes]

a Srike liye sapter 11 lun buk inge Pay Attention to Daniel’s Prophecy! a “Seventy Weeks” ke Insight on the Scriptures, orekla sin Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

b Srike liye “All Scripture Is Inspired of God and Beneficial,” sra 343-4, orekla sin Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

c Srike liye sapter 4 a 9 lun buk inge Pay Attention to Daniel’s Prophecy!

d Srike liye me lutlut su oasr sifwe inge “Loang Nu Ke Kas Palu lun God,” su oasr ke The Watchtower lun April 1, 2000.

Fuka Kom Topuk?

• Mea kas palu se meet in pal meeta, a su Fute se inge su mwoleyukla?

• Mea kutu nu ke kas palu ke Messaia su akpayeyuk sel Jisus?

• Fuka Daniel 2:44, 45 fwa akpayeyuk?

• Kas palu lun God el srusrngiye ke pal fwasru fuka lun met nu kemwa su fwokpap?

[Picture on page 16]

Ya kom fwinsrak in moul ke sie Paredais fwin fwalu?

    Kosraean Publications (2008-2026)
    Log Out
    Log In
    • Kosraean
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pensylvania
    • Masap nuhke Orekmakihnyac
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share