Ya Kom Ilyuk Nu Ke Mongle Lun God?
“Tu el su ilyuk nu in mongle lal, el mongle tari liki orekma lal, oanu God el mongle liki orekma lal.”—HIBRU 4:10.
MONGLE. Sie kas na mwomwo se! Meyen kut muta misinge ke sie fwalu su arulanu kafofo, paenang apkurun kut nu kemwa insese la mongle kutusrisrik arulanu enenu. Met fwusr a met matu, met payuk ku met lolap, saap kut nu kemwa pulakin kafofo a ulle tu in moul na ke len nu kemwa. Nu selos nu kemwa su munas in mano, saap kais sie len sie me srifwe nu selos. Oanu Ma Simusla el fwak, “ma orekla sao a tukeni ngalnu nu ke pal se inge.” (Rom 8:22) Sie met su oru mongle lal tia kalme la el alsrungesr. Mongle el sie ma enenu lun met su enenu in akfwalyeyuk.
2 Jeova God el ouyepa oru mongle lal. Ke buk lun Genesis, kut ku in rid: “A kosrao a fwalu aksafyeyukla, a ma nu kemwa ma on lu. A in len se akitkosr God el aksafyela orekma lal ma el oru, a el mongle in len se akitkosr liki orekma lal nu kemwa ma el oru. Jeova el luman sang kalme yok ke “len akitkosr,” meyen ma simusla mutal el fwak: “A God el akinsemwomwoye len se akitkosr, a akmutalye.”—Genesis 2:1-3.
God El Mongle ke Orekma Lal
3 Efu God el mongle ke “len se akitkosr”? Aok, el tianu mongle meyen el ulle. Oasr yurol Jeova “ku lulap” a “el tia mulalla, ku totola.” (Isaia 40:26, 28) God el tia pa tui ke orekma lal meyen el lungse in eis mongle ku el lungse in kakasrisrik ke orekma lal, Jisus el fwak nu sesr: “Papa tumuk el orekma, aok nu inge, a Nga orekma.” (Jon 5:17) Ke kutena luma a ma sikyuk, “God el Ngun” paenang el sukosok liki ma sikyuk a ma enenu nu kemwa su ku in konoiyukyuk ke ma orekla in ikwe.—Jon 4:24.
4 Fuka kut ku in etu sripe efu God el mongle ke “len akitkosr”? Kut ku in etu kut fwin tuni la, el fwinne arulanu insemwomwo ke ma el oru ke lusen “len onkosr” tusruktu God el akinsemwomwoye “len akitkosr” a “akmutalye.” Buk inge Concise Oxford Dictionary el aketeye kalmen kas inge “akmutalye” oanu “mwoleyukla ku pakiyuki fwal.” Ke ma inge, ke pal se ma Jeova el akinsemwomwoye “len akitkosr” a akmutalye el akkalemye la ma inge wekunang “mongle” lal el kapsreni nu ke ma lungse mutal a akmwuk lal a tia ke sripen oasr enenu nu sel in oru ou inge. Kapsreni nu ke mea?
5 Ke lusen “len onkosr” lun orekma lal, God el oru in orekma akmwuk a ma sap nu kemwa su kurunganang mokuikui lun fwalu a ma nu kemwa su raunela. Scientist puspis misinge elos lotela fuka ma inge nu kemwa orekla a lumala ke inkanek sakuruk. Ke saflaiyen “len onkosr,” God el orala seanyen se meet a filiye elos ke “sie imae lun Eden, ke kutulap.” Ke saflaiye, God el akkalemye akmwuk lal ke sou lun met fwin fwalu ke inkanek lun kas palu se inge: “Komwos in kapek, a yokelik, a nekla fwalu, a kutangla, a leum fwin ik in mwea, a fwin mwon yen engyengu, a fwin ma moul nu kemwa, su mokuikui fwin fwalu.”—Genesis 1:28, 31; 2:8.
6 Ke pal se ma “len akonkosr” el apkurun in tari, ma simusla el fwak nu sesr: “A God el liye ma nu kemwa ma el orala, a liye, tu nu arulanu mwo.” (Genesis 1:31) God el insemwomwo ke ma nu kemwa el orala. Ke ma inge el mongle, ku el tui ke orekma lal in orala ma saye fwin fwalu. Sumwosmwos a kato na paye paredais in pal meeta, tusruktu imae se inge oasr na ke sie an srisrik, a oasr met luo mukena fwin fwalu su God el orala. Enenu pal ke fwalu se inge a ke sou lun met tu elos in sun luma su God el akmwuki. Ke sripe se inge, el pakiye sie “len akitkosr” su ku in fulela ma nu kemwa su el orala ke lusen “len” onkosr in kapkapek fwal nu ke ma lungse mutal lal. (Srike liye Efesus 1:11.) Ke pal se ma “len akitkosr” el apkurun in tari, fwalu nu fon el ekla sie paredais a sou sumwosmwos nu kemwa lun met elos muta ka ma patpat. (Isaia 45:18) “Len akitkosr” inge pakiyuki, ku mwoleyukla, ke kapkapek a akpayeye lun ma lungse lun God fwin ke fwalu a metu. Ke sripe se inge el “mutal.”
7 Ke ma inge God el mongle ke orekma lal in orala ma saye ke “len akitkosr.” El tui tu lan fulela ma nu kemwa su el oakiye ku orala in kapkapek. El lalalfongi na paye la ke saflaiyen “len akitkosr,” ma nu kemwa el ekla fwal nu ke ma el akmwuki. Fwinne oasr me kutong, tusruktu me kutong inge el tia kutangla. Met nu kemwa su akos elos fwa eis insemwomwo fwin ma lungse lun God el akpayeye tari. Wangin kutena ma ku in kutongye ma inge meyen God el akinsemwomwoye “len akitkosr” a el “akmutalye.” Fuka sie fwinsrak mwolanu pa inge nu sin met oaru nu kemwa!
Israel El Tia Ilyuk nu ke Mongle lun God
8 Mutanfwal Israel el eis ma lane ke akmwuk lun Jeova ke orekma a mongle. Fwinne Ma Sap lal Moses sonna etukyung nu sin met Israel fwin Eol Sainai, God el fwakak tari kas inge nu selos ke inkanek lal Moses: “Liye tu Jeova el sot sie Sabat nu sumwos, ke ma inge el sot nu sumwos in len se akonkosr bred fwal nu ke len luo. Komwos nu kemwa muta yen sumwos, a lela in wangin met in illa liki an sel ke len se akitkosr.”—Exodus 16:22-30.
9 Akmwuk se inge ma sasu nu sin met Israel, su tufwanu sukosokla liki kos lalos fwin an Ijipt. Fwinne met Ijipt a kutu mutanfwal elos kitakatelik pal ke len limekosr ku len siengoul, tusruktu arulanu kalem la elos tia sang mongle nu sin met kos Israel fwinne len se. (Srike liye Exodus 5:1-9.) Ke ma inge arulanu sumwos in fwak la met Israel nu kemwa elos insese na paye ke akmwuk sasu se inge. Elos enenu in insemwomwo ke akmwuk lun Sabat a akos ma inge a elos tia nunku ma inge oanu me utuk toasr ku ma sap upa. Paye, tia pat toko God el fwak nu selos la Sabat el orekma oanu sie me esmakin nu selos oanu sie met kos fwin an Ijipt a ke molela lal nu selos.—Duteronomi 5:15.
10 Fwin met Israel nu kemwa su wilul Moses in illa liki Ijipt elos pusisel in akos, na oasr pal mwo lalos in ilyuk nu ke fwal mwolela “sie fwal su milk a unni suror we.” (Exodus 3:8) In an we elos ku in eis mongle na paye, tia ke pal in Sabat na, a ke lusen moul lalos nu fon. (Duteronomi 12:9, 10) Tusruktu, tia pa inge ma sikyuk. Ke pal se ma el sramsram kelos, met sap Poul el simusla: “Tu su elos angon, ke elos long? Ya tia elos nu kemwa su tuku liki Ijipt yurol Moses? A ke su el mulat yiu anngoul? Ya tia yurolos su orekma koluk, a manolos ikori yen mwesis? A nu sin su el fulak tu elos koflanu in ilyuk nu in mongle lal, fwin tia nu selos su tia akos? A kut liye tu elos koflanu ilyuk meyen silalalfongi.”—Hibru 3:16-19.
11 Sie me lutlut mwo na paye pa inge nu sesr! Ke sripen silalalfongi lalos nu sin Jeova, fwil se ingo tia eis mongle su el mwolela nu selos. A elos nu kemwa mise ke yen mwesis. Elos tia akilen la oanu mwen nutul Ebream oasr ip yok lalos ke akmwuk lun God in akinsemwomwoye mutanfwal nu kemwa fwin fwalu. (Genesis 17:7, 8; 22:18) Aok, elos tia oru orekma fwal nu ke ma lungse lun God, a elos oru moul lalos in kafofo ke moul lalos sifwanu a ke moul rapku. Lela kut in tia sremla nu ke kain in inkanek in moul inge—1 Korint 10:6, 10.
Sie Pal in Mongle Onnu
12 Tokin el akkalemye tia ilyuk lun met Israel ke mongle lun God ke sripen silalalfongi, Poul el filiye nunuk lal nu sin met lili wiel in lalalfongi. Oanu Hibru 4:1-5 el akkalemye, el akkeyelos a fwak nu selos la srakna oasr “sie mwoleung in ilyuk nu ke mongle lun [God]. Poul el kaifwe nu selos in akkalemye lalalfongi nu ke “peng mwo,” tu “kut su lalalfongi kut ilyuk nu in mongle se inge.” Ke sripen Ma Sap lal Moses etukla tari ke inkanek lun lango lal Kraist, paenang Poul el tia sramsram ke mongle na paye ke orekma ke pal in Sabat. (Kolosse 2:13, 14) Ke pal se ma el orekmakin Genesis 2:2 a Sam 95:11, Poul el kaifwe nu sin met Hibru Kristian in ilyuk nu ke mongle lun God.
13 Pal mwo lalos in ilyuk nu ke mongle lun God sie “peng mwo” nu sin met Hibru Kristian, oanu mongle na paye ke orekma ke len Sabat sie “peng mwo” pa nu sin met Israel su moul meet lukelos. Ke ma inge Poul el kaifwe nu sin met lili wiel in lalalfongi in tia oru kutena ma tafongla oanu met Israel elos oru meet ke yen mwesis. El orekmakin ke pal inge Sam 95:7, el purakak nunuk lun met ke kas inge “Misinge,” fwinne God el mongle tari ke orekma lal in orala ma sasu ke yiu puspis somla. (Hibru 4:6, 7) Mea Poul el lungse in akkalemye? El lungse in akkalemye la “len akitkosr,” su God el pakiye in fulela akmwuk lal fwin fwalu a nu sin metu in kapkapek, el srakna fwasr. Ke ma inge, arulanu yok sripe nu sin met lili Kristian wiel in silaklak a oru orekma fwal nu ke akmwuk inge, a tia akkafofoye moul lalos ke moul rapku. El sulpa sang kas in sensen: “Komwos in tia akupaye insiomwos.”
14 Sayen ma inge, Poul el akkalemye la “mongle” se inge su mwoleyukla el tia sramsram ke muta lalos ke Fwal Mwolela ye koko lal Josua. (Josua 21:44) “Tu Josua el fwin sang mongle nu selos,” Poul el fwak, “God el koflanu fwak ke siepa len.” Ke sripe se inge, Poul el tafwela in fwak: “Oasr sie mongle lun Sabat nu sin met lun God.” (Hibru 4:8, 9) Mea “mongle se inge ke Sabat”?
Ilyuk Nu Ke Mongle lun God
15 Kas se inge “mongle ke sabat” su langasyukla nu ke kas Greek ku in kalmekin “sabbathing.” (Kingdom Interlinear) Professor William Lane el fwak: “Kas se inge el eis kalme lal na paye su tuku ke me luti lun Sabat su arulanu kapkapek ke Judaism su fwal nu ke Exod 20:8-10, su aketeye la mongle a kaksak elos tukeni orekma . . . El aketeye oiye mwo lun kofwo se inge a insemwomwo su tuku ka, su akkalemyeyuk ke pal in akfulat a kaksak nu sin God.” Ke ma inge, mongle se inge su mwoleyukla el tia sramsram mukena ke mongle ke orekma. Ma inge sie ekla lulap mutamwauk ke orekma aktotoye met nu ke sie orekma mwo su sang kaksak nu sin God.
16 Ma inge akkalemyeyuk ke kas lal Poul inge: “Tu el su ilyuk nu in mongle lal, el mongle tari liki orekma lal, oanu God el mongle liki orekma lal.” (Hibru 4:10) God el tia mongle ke len akitkosr meyen el ulle. A el tui na in orala ma sasu fwin fwalu tu lan ku in fulela ma el orala in kapkapek a sun mwolanu lal na paye, ke kaksak a akfulat lal sifwanu. Oanu ipen ma orekla lun God, kut enenu in akfwalye moul lasr fwal nu ke akmwuk lal inge. Kut enenu in ‘mongle ke orekma lasr sifwanu,’ pa inge, kut enenu in tui in suk sumwos lasr sifwanu oanu wangin ma koluk lasr ye mutun God meyen kut lungse in eis moul. A, kut enenu in akkalemye lalalfongi la molela lasr oakiyuki nu ke me kise lal Jisus Kraist, su ke sripe se inge ma nu kemwa fwa sifwilpa fwal nu ke akmwuk lun God.—Efesus 1:8-14; Kolosse 1:19, 20.
Kas lun God Ku
17 Met Israel elos tia ilyuk nu ke mongle su God el mwolela ke sripen seakos a silalalfongi lalos. Ke sripe se inge, Poul el kaifwe nu sin met Hibru Kristian: “Ke ma inge, lela kut in moniyuk tu kut fwa ilyuk nu in mongle se inge, tu wangin sie met fwa ikori ke seakos, oanu elos.” (Hibru 4:11) Apkurun met Ju nu kemwa ke century se meet elos tia akkalemye lalalfongi nu sel Jisus, a pus selos arulanu keok ke pal se ma akmwuk lun met Ju aksafyeyukla ke yiu 70 C.E. Arulanu yok sripe na paye nu sesr kemwa in akkalemye lalalfongi ke mwolela ke Kas lun God ke len inge!
18 Oasr sripe yok lasr paenang kut enenu in akkalemye lalalfongi ke Kas lun Jeova. Poul el simusla: “Tu kas lun God moul a ku a kosra liki kutlas su oasr luo muta, a fwakisye nu ke srela lun inse a ngun, a lun kupas a marro, a sa in akilen nunuk a papu lun inse.” (Hibru 4:12) Aok, Kas lun God, el kosra liki kutlas su oasr muta luo.” Met Hibru Kristian elos enenu in esam ma sikyuk nu sin papa matu tumalos. Elos pilesru nununku lun Jeova su akkalemye la elos enenu in mise ke yen mwesis, paenang elos srike in ilyuk nu ke Fwal Mwolela. Moses el sang kas in sensen nu selos: “Tu met Amelek a met Kenan muta we meet liki komwos, a komwos fwa putatla ke kutlas.” Ke pal se ma met Israel elos likeke a oru na ma lungse lalos, “na met Amelek elos oatui, a met Kenan su muta fwin eol sa, a elos onelosla a srunglulos we, aok nu Horma.” (Oekyuk 14:39-45) Kas lun Jeova el kosra liki kutlas su oasr muta lou, a kutena met su pilesru ma inge el kosrani ma koluk na paye.—Galetia 6:7-9.
19 Yok na paye lupan ku lun Kas lun God in “pakisye nu ke srela lun inse a ngun, a lun kupas a marro!” El sa in akilen nunuk a papu lun inse lun kais sie met, ke kas pupulyuk el pakisye marro su oasr ke sri! Fwinne met Israel su sukosokla liki kos lalos fwin an Ijipt elos insese in akos Ma Sap, tusruktu Jeova el etu la insielos tianu engunkin me sang a ma el sapkin nu selos in oru. (Sam 95:7-11) Aok, elos tia oru ma lungse lal, a elos nunku na pal nu kemwa in akinsemwomwoye kena lalos in ikwe. Ke sripe se inge elos tia ilyuk nu ke mongle su God el mwolela, a elos mise ke yen mwesis. Kut enenu in filiye ma inge ke insiesr, meyen “wangin ma orekla su tia kalem nu sel [God], a ma nu kemwa koflufol a lemtulaiuk ye mutun el, su kut fwa fwakak oiyesr nu sel.” (Hibru 4:13) Ke ma inge lela kut in akpayeye mwolela lasr nu sin Jeova a tia “tapulla nu ke kunausla.”—Hibru 10:39.
20 Fwinne “len akitkosr”—mongle lun God—el srakna fwasr a kapkapek, tusruktu el srakna loang mwo ke kapkapek lun akmwuk lal fwin fwalu a nu sin metu. Ke pal futoto, Togusra Messaia, Jisus Kraist, el oru orekma lal in kunausla met nu kemwa su lain ma lungse lun God, wekunang Setan su Devil. Ke Kolyuk lal Kraist ke Lusen Tausen Yiu, Jisus a 144,000 met kol su welul elos fwa oru fwalu a met nu kemwa ke sie luma su fwal nu ke ma God el akmwuki meet. (Fwakyuk 14:1; 20:1-6) Pa inge pal mwo nu sesr kemwa in sang me akpayeye la moul lasr fwal nu ke ma lungse lun Jeova God. Aok, lela kut in tia suk ma lungse lasr sifwanu a sumwosmwos lasr sifwanu ye mutun God, a, pa inge pal mwo nu sesr kemwa in ‘mongle ke orekma lasr sifwanu’ a in oru orekma lun Togusrai ke insiesr kemwa. Kut fwin oru ou inge, a kut fwin muta na oaru nu sin Papa tumasr in kosrao, Jeova, na oasr pal mwo lasr in engunkin ma lane su tuku ke mongle lun God ke pal inge a nu tok ma patpat.
Ya Kom Ku In Aketeye?
◻ Ke sripe fuka paenang God el mongle ke “len akitkosr”?
◻ Kain in mongle fuka met Israel elos ku in engunkin, tusruktu efu elos tia ilyuk nu ka?
◻ Mea kut enenu in oru tu kut in ilyuk nu ke mongle lun God?
◻ Ke inkanek fuka kas lun God el moul, ku, a kosra liki kutlas su oasr muta luo?
[Study Questions]
1. Efu met nu kemwa elos lungse mongle?
2. Nge Jeova el mongle?
3. Mea ma inge su tia sripen mongle lun God?
4. Ke inkanek fuka “len akitkosr” el siena liki ‘len’ onkosr?
5. Mea God el lela in orekma ke lusen ‘len’ onkosr lun orekma lal in orala ma puspis?
6. (a) Ke saflaiyen “len onkosr,” mea God el pula ke ma nu kemwa su el orala? (b) Ke inkanek fuka “len akitkosr” el sie len mutal?
7. (a) Ke sripe fuka paenang God el mongle ke “len akitkosr”? (b) Fuka luman ma nu kemwa ke pal se ma “len akitkosr” el sun safla lal?
8. Nge a fuka met Israel elos liaung Sabat?
9. Efu wangin alollo la met Israel elos eis ma sap ke Sabat ke insemwomwo?
10, 11. (a) Fwin elos akos, mea ma inge su met Israel elos ku in fwinsrak in engunkin ke pal fwasru? (b) Efu met Israel elos tia ilyuk nu ke mongle lun God?
12. Kain fwinsrak mwomwo fuka srakna oasr yurin met Kristian ke century se meet, a fuka elos ku in eis ma inge?
13. Ke pal se ma el sramsram ke Sam 95, efu Poul purakak nunuk lun met ke kas inge “misinge”?
14. Fuka Poul el akkalemye la “mongle” lun God el fwasr na?
15, 16. (a) Mea ma saok su tuku ke kas inge “mongle lun sabat”? (b) Mea kalmen ‘in mongle ke orekma lom sifwanu’?
17. Kain in oiye fuka met Israel in ikwe elos akkalemye su kut nu kemwa enenu in fwasr liki?
18. (a) Sripe fuka Poul el aketeye paenang enenu in akkalemye lalalfongi ke Kas lun God? (b) Ke inkanek fuka Kas lun God el “kosra liki kutlas su oasr muta luo”?
19. Fuka lupan ku lun God in ‘pakis,’ a efu kut enenu in akilen kunokon lasr nu sin God?
20. Mea ma akola in sikyuk ke pal fwasru a mea kut enenu in oru ke pal inge tu kut in ilyuk nu ke mongle lun God?
[Picture on page 14]
Met Israel elos akos Sabat, tusruktu elos tia ilyuk nu ke mongle lun God. Ya kom etu efu?