“Jeova El E Fwa Tia Sisla Met Sral”
“Keok lun met sumwosmwos pusna, a Jeova el molella liki ma inge nu kemwa.”—SAM 34:19.
IN AKPAYEYE kas palu lun Baibel, met nu kemwa su alu nu sin Jeova elos muta in paredais in ngun. (2 Korint 12:1-4) Met Lo lun Jeova elos wi ke un met lili fwin fwalu nu fon su akilenyuk ke lungse a inse siefwunnu. (Jon 13:35) Elos engunkin etauk yok ke ma paye lun Baibel. (Isaia 54:13) Fuka yokiyen kulo lalos nu sin Jeova meyen el akinsemwomwoyelos ke me sang in muta in loom nuknuk lal in ngun!—Sam 15:1.
2 Fwinne met nu kemwa ke u lun Jeova elos engunkin me kasrup in ngun, tusruktu kutu selos luman arulanu srik misla lalos a insemwomwo a kutu selos sun kain in me keok puspis. Met Kristian puspis elos muta ke me keok ke lusen pal loes a luman wangin kutena kasru yuro. Me asor arulanu pengpeng ke kain in luma inge. (Soakas 13:12) Ya ma upa inge nu kemwa sie me akpayeye ke supwar lun God nu sin sie met? Ya Jeova el sang kasru nu sin kutu met Kristian a sisla kurungin lal nu sin kutu?
3 Baibel el topuk: “Lela tu wangin met in fwak fwin srifweyuk el: ‘God el srifwe yu.’ Tu God el srifweyuk ke ma koluk a ouyepa el tia srifwe kutena met.” (Jemes 1:13) Jeova el Me Loeyuk a Met kite lun met lal. (Sam 91:2-6) “Jeova el fwa tia sisla met lal.” (Sam 94:14) Ma inge tia kalme la met kulansap oaru lal elos tia sun ma upa. Akmwuk lun fwalu se inge ke len lasr el muta ye koko lun met sesumwos su oanu kut. Pus selos met pusrapasr, a met ekasr selos arulanu koluk. Wangin selos ngetuk nu sin Jeova ke lalmetmet. Paenang ma inge kol nu ke me keok lun metu. Baibel el akkalemye la met lun Jeova elos tia ku in fwasr liki na paye fwako koluk su tuku ke sesumwos a ma koluk.—Orekma 14:22.
Met Kristian Oaru Elos Etu La Elos E Fwa Sun Keok
4 Fwinne elos tia ma lun fwalu, tusruktu met tumal lutlut lal Jisus elos muta inmaslon fwal koluk se inge. (Jon 17:15, 16) Baibel el akkalemye la fwalu nu fon oasr ke poun Setan. (1 Jon 5:19) Ke ma inge, met Kristian nu kemwa elos etu la elos e fwa sun ma upa yok fwin tia misinge a ke pal fwasru. El srukye ma inge ke nunuk lal ke pal se ma met sap Piter el fwak: “Komwos in efwal, komwos in sano. Met lokwalok lomwos Devil, el oanu soko laion ngutngut, el fwafwasyesr, in suk su el fwa kangla. Komwos in tu ku a sinukunul in lalalfongi lomwos, tu komwos etu tu keok sana oreyuk tari in met limwos su in fwalu.” (1 Piter 5:8, 9) Aok, met lili nu kemwa su in fwalu elos fwa sun keok.
5 Fwinne kut arulanu lungse Jeova a akos ma sap lal, kut fwa sun ma upa ke moul lasr. Jisus el akkalemye ma inge ke me pupulyuk lal in Mattu 7:24-27, ke me pupulyuk lal inge el akkalemye ma tia oanu sie inmaslon met su akos kas lal a met su tia. El lumeyuk met tumal lutlut oaru lal nu sin sie mokul lalmetmet su musaiyuk loom sel fwin eot ku. Elos su tia akos kas lal el lumeyuk nu sin sie met lalfon su musaiyuk loom sel fwin puku. Tukun sronot a af, loom su musaiyuk fwin eot ku mukena pa lula. Esam la ke loom sin met lalmetmet, “af kakla, a sronot tuku, a eng tume, a fongulye loom se, a tia ikori.” Jisus el tia mwolela la met lalmetmet el fwa insemwomwo pal nu kemwa a muta in misla. A, lalmetmet lun met inge kasrel tu lan ku in kutangla liki paka. Kalme siefwunnu pa akkalemyeyuk ke me pupulyuk ke met taknelik. Ke me pupulyuk inge Jisus el aketeye la fwinne met pusisel su alu nu sin God “elos su ke insielos paye a mwo” elos fwa “isus fwako wi mongfwusesr.”—Luk 8:4-15.
6 Ke pal se ma el sim leta nu sin met Korint met sap Poul el orekmakin me pupulyuk in akkalemye ma enenu ke oiye mwo tu kut in kutangla liki me srifwe. Oanu gold su ku in muta pat ke e, silfer, a eot saok ma inge nu kemwa ku in pupulyukin nu ke oiye mwo nu kemwa su tuku sin God. (Srike liye Soakas 3:13-15; 1 Piter 1:6, 7.) Ke inkanek saye, ma lun ikwe ku in lumeyuk nu ke kofwen musa su sa na in fururyuk. Tukun ma inge Poul el fwak: “Orekma lun kais sie met fwa kalem, tu len ingo fwa fwakak ka, tu e fwa fwakyuk ke e; a e sa fwa srike orekma lun kais sie met la fuka.” (1 Korint 3:10-14) Sulpa ke fus inge, el aketeye la kut nu kemwa e fwa sun me srifwe.
7 Oasr me sramsram puspis in Baibel ke met kulansap oaru lun God su muteng ke ma upa, kutupal ke lusen pal loes. Tusruktu, Jeova el tia sisilosla. Oasr me srikasrak ke nunuk lal Poul ke ma inge ke pal se ma el fwak: “Tu ma nu kemwa su simusla meet simla in luti kut tu ke mongfwusesr a parak lun ma simusla fwa oasr fwinsrak lasr.” (Rom 15:4) Tuni me srikasrak lun mokul tulo su, fwinne elos engunkin futoto lalos nu sin God, elos sun keok ke kain in ongoiye puspis.
Mea Kut Ku in Lotela ke Me Sramsram lun Baibel
8 Tulik nutul Jekob pangpang Josef el eis insemwomwo lun Jeova ke el srakna fwusr. Tusruktu, fwinne wangin ma koluk in el, el sun kain in ongoiye puspis. Ma wiel akkeokyel a pusrapasrla el. El kukakunyukla oanu sie met kos ke sie an su el tia etu a eis meta ke ma koluk su el tia oru a “filiyuki in prison.” (Genesis 40:15) Fwin an we, “elos akngalye niel ke me kapur, elos fililye in kapinkaslap mwusra.” (Sam 105:17, 18) Ke lusen muta lal we oanu met kos a ke nien kapur, wangin alollo Josef el siyuk pal puspis nu sin Jeova lan aksukosokyel. Tusruktu, ke lusen yiu 13, fwinne el eis me akkeye nu sin Jeova ke inkanek puspis, el tukakek ke luteteng nu kemwa oanu sie met kos a srakna muta in nien kapur.
9 Ou inge ma sikyuk pa nu sel Devid. Ke pal se ma Jeova el oru sulela lal ke mokul fwal in kol Israel, el fwak: “Nga konoielak Devid mwen nutul Jesse, sie met su oanu insiuk, su fwa oru ma lungse luk nu kemwa.” (Orekma 13:22) Fwinne el eis insemwomwo ye mutun Jeova, tusruktu Devid el sun keok. Ke me sensen in moul, el mwukla ke lusen yiu puspis ke yen mwesis, ke pokongo, ke luf, a ke an saye. Elos sukol oanu kosro lemnak, el keok ke me asor upa a sangeng. Tusruktu, el muteng ke kasru lun Jeova. Devid el ku in fwak sumwos kas inge ke sripen ma el pula: “Keok lun met sumwosmwos pus na a Jeova el molella liki ma inge nu kemwa.”—Sam 34:19.
10 Ke len lun met palu Elaija, oasr met 7,000 na sin met Israel su tia epasr nu sel Beal su god kikiap. (1 Togusra 19:18; Rom 11:4) Nebot, su sie selos, el sun ma upa yok su tuku ke nununku sesumwos. El sun me mwekin lulap ke pal se ma met losrongten elos fwak la el selngawi God a togusra. Elos sang meta lal ka, nununkeyuk el ke ku lun togusra in tanglal el nu ke mise ke eotu, a kosro ngalngal lola sral. Tulik nutul nu fon anwuki pa! Aok, el tia oru ma koluk inge. Met lo su lainul elos met kikiap. Ma sikyuk inge nu kemwa orekla sel Kasra Jesebel tu lan ku in kasru togusra in eisla nien grep lal Nebot.—1 Togusra 21:1-19; 2 Togusra 9:26.
11 Josef, David, a Nebot pa inge met tulo inmaslon met oaru mokul a mutan su akkalemyeyuk in Baibel su sun keok. Met Sap Poul el simusla me sramsram ke met kulansap lun Jeova ke lusen yiu puspis a kalweni ma sikyuk nu selos. Nu sin met inge nu kemwa el sramsram ke kutu su srikeyuk elos ke aksruksruk a sringsring, aok, ouyepa ke me kapur a prison. Elos tungalyuk, elos luslus ke tuta, elos srifweyuk, elos anwuk ke kutlas, elos fwafwasyesr in nuknuk kulin sip a kulin goat, elos sikasrup, ongoiye a akkolukyeyuk; a fwalu kupansumwol kalos, elos tafongla yen mesis a fwin eol a in luf, a in ol lun fwalu.” (Hibru 11:36-38) Tusruktu Jeova el tia sisilosla.
Jeovah El Kurungin Elos Su Keok
12 Fuka met lun Jeova ke len lasr? Oanu sie u, kut ku in lalalfongi ke kurungin mutal a in sasla nu ke len safla se inge a ongoiye lulap. (Isaia 54:17; Fwakyuk 7:9-17) Tusruktu, kais sie sesr, kut akilen la “pal a ma sikyuk” tuku nu sin met nu kemwa. (Ekklisiastis 9:11) Ke len inge oasr met oaru Kristian puspis su sun ongoiye. Kutu selos enenu in muteng ke moul sikasrup na upa. Baibel el sramsram ke met Kristian “makaimtal a mutan katinmas” ke ongoiyelos. (Jemes 1:27) Kutu selos sun ma upa ke sripen ongoiye, meun, orekma silolel, muta ye koko koluk, mas, a mise.
13 Ke sie me pupulyuk, ke yiu lun orekma ke 1996, report nu sin Governing Body lun Met Lo lun Jeova, su tuku ke ofus puspis lun Watch Tower, akkalemye la pus sin met lili mokul a mutan elos keok ke nien kalbos su arulanu koluk ke sripen akos lalos ke ma sap lun Baibel. Congregation tulo ke sie an fwin an South America wanginla ke pal se ma un met koluk we su lain guferment elos oru foko foko sin Met Lo in som liki an selos. Ke sie an fwin an West Africa, kutu sin Met Lo su muta inmaslon u luo su likisiki sie sin sie elos mise. Ke sie an fwin an Central Africa, ma upa lun met lili wiesr fwin an we ke mani akyokyelik ke sripen paka. In kutu an su moul sikasrup a wangin mongo tianu sang upa yok, saap me purakak koluk pa akkolukye insemwomwo lun met puspis. Kutu met elos sun ma upa su tuku ke moul lun sie met ke len nu kemwa ke len lasr. Ke sripen srunga lun metu, kutu sin met lili elos pulakin asor ke pal se ma elos luti ke peng mwo lun Togusrai.
14 Luma inge nu kemwa tia fwal in nunkeyuk oanu mulat lun God. Esam ma sikyuk nu sel Job a ma upa nu kemwa su el keok ka. El sie mokul “sumwosmwos a sumwos.” (Job 1:8) Fuka sie asor yok Job el pulakin ke pal se ma Eliphaz el fwak nu sel la el oru ma koluk! (Job, sapter 4, 5, 22) Kut tia lungse in sa na nunuk la ongoiye su kut sun sikyuk ke sripen kut aksupwarye Jeova ke ma se, ku ke sripen wanginla insemwomwo lal nu sesr. Nunuk sesumwos ke pal in keok ku in akmunasye lalalfongi lasr. (1 Tessalonika 3:1-3, 5) Ke pal se ma kut pulakin akosr, arulanu yok sripe kut fwin esam a nunku ke ma paye la Jeova a Jisus elos futoto nu sin met sumwos fwinne oasr kutena ma sikyuk.
15 Met sap Poul el akkeye kut ke pal se ma el fwak: “Su e fwa srikutla liki lung lun Kraist? Ya keok, ku mwaiok, ku kolyai, ku sral, ku koflufol, ku sensen, ku kutlas? . . . Tu Nga nunku mu paye tu tia mise, ku moul, ku lipufon, ku ma leum, ku ma oasr inge, ku ma e fwa tuku, ku ku, ku fulat, ku loal, ku kutena ma orekla, fwa ku in srikutla liki lungse lun God, su in Kraist Jisus Leum lasr.” (Rom 8:35, 38, 39) Jeova el arulanu nunku kut a el etu keok lasr. Fwinne el met kaeng, David el simusla: “Mutun Jeova on nu sin met sumwosmwos, a srel ikakla nu ke pang lalos. Jeova el muta apkurun nu selos su inse musalla.” (Sam 34:15, 18; Mattu 18:6, 14) Papa tumasr in kosrao el kurungin kut a pulakin pakomuta nu selos nu kemwa su keok. (1 Piter 5:6, 7) El sang ma kut enenu tu kut in muteng, ke kutena me keok su kut pula.
Me Sang lun Jeova Akkeye Kut
16 Fwinne kut tia ku in fwinsrak na paye ke sie moul su wangin keok ke fwalu matu se inge, tusruktu “kut tia fulela.” (2 Korint 4:8, 9) Jisus el mwolela in sang nu sin met tumal lutlut lal sie me kasru. El fwak: “A Nga fwa pre nu sin Papa, a el fwa sot nu sumwos siepa akmwoyauk, tu lan wi komwos ma patpat, aok ngun in paye.” (Jon 14:16, 17) Ke Pentecost 33 C.E., met sap Piter el sramsram nu sin met su longol a aketeye la elos fwa eis “me sang lun ngun mutal.” (Orekma 2:38) Ya ngun mutal el kasru kut ke len inge? Aok! Ngun mutal lun Jeova use nu sesr fwako sakuruk: “Lungse, engun, misla, mongfwusesr, kulang, inse mwo, oaru, fwokpap, sifwanu leum fwom.” (Galetia 5:22, 23) Ma inge nu kemwa arulanu yok sripe su ku in kasru kut in muteng.
17 Ngun mutal el ouyepa kasru kut tu kut in kalem la ma upa ke len inge “mulala su on kitin pal na” kut fwin srikeye nu ke me sang ke moul ma patpat. (2 Korint 4:16-18) Kut arulanu lalalfongi la Jeova el tia mulkunla orekma lasr a lungse su kut akkalemye nu sel. (Hibru 6:9-12) Kut fwin ridi kas nu kemwa su etuku ke ngun lun God in Baibel, kut nu kemwa akkeyeyuk ke me srikasrak lun met kulansap oaru in pal meeta su muteng nu ke kain in ma upa puspis tusruktu pangonyuk elos met insemwomwo. Jemes el simusla: “Met lili komwos in eis srikasrak ke keok a fwulpap sin met palu, elos su kaskas in en Jeova. Liye! Kut pangnolos insemwomwo elos su muteng.” (Jemes 5:10, 11) Baibel el mwolela ke “ku su yok liki ku lasr” in kasru kut in muteng ke me srifwe. Jeova el ouyepa akinsemwomwoye kut ke fwinsrak ke sifwil moulyuk. (2 Korint 1:8-10; 4:7) Ke kut ridi Baibel len nu kemwa a kalweni ke nunuk lasr mwolela su kut ridi, ma inge akkeye lalalfongi lasr a kaifweung lasr in sano God ke mongfwusesr.—Sam 42:5.
18 In toeni nu ke ma inge, Jeova el ase nu sesr paredais in ngun su kut ku in engunkin lungse na paye lun met lili wiesr. Oasr kunokon lun kais sie sesr in sang me pwarak nu sin sie sin sie. (2 Korint 1:3, 4) Met liaung Kristian nu kemwa elos sropon me pwarak yok a mongle. (Isaia 32:2) Oanu “me sang nu sin met,” elos inge pakiyuki in akkeyelos su keok, a in “akpulaikyelos su munas inse,” a “kasrelos su munas.” (Efesus 4:8, 11, 12; 1 Tessalonika 5:14) Met elder nu kemwa akkeyeyuk in orekmakin mwo magasin nutusr inge Tauer In San a Awake!, wekunang kutu me rid su etuku nu sesr sin “met kulansap oaru a lalmetmet.” (Mattu 24:45-47) Me rid inge nenela ke kai puspis su tuku ke Baibel su ku in kasru kut in aksumwosye—fwasr liki—kutu ma upa su oru kut in keok. Lela kut in etawi Jeova ke orekma lal in sang me pwarak a me akkeye nu sin kutu ke lusen pal in ma upa!
19 Ke kut muta pat ke ke len safla se inge a ma koluk lun akmwuk se inge yokyokelik, met Kristian nu kemwa elos oru ma nu kemwa tu elos in ku in fwasr liki ongoiye. (Soakas 22:3) Nununku sumwos, lalmetmet, a etauk ke ma sap lun Baibel ku in kasru kut in oru sulela mwo. (Soakas 3:21, 22) Kut porongo Kas lun Jeova a akos ma inge in kurungin kut sifwanu. (Sam 38:4) Tusruktu, kut nu kemwa etu la fwinne kut kaifweung na paye kut tia ku in eisla na paye keok ke moul lasr. Ke akmwuk koluk se inge, met sumwos puspis elos sun keok upa. Tusruktu, kut ku in sun me srifwe inge wikin lalalfongi yok la “Jeova el e fwa tia sisla met lal.” (Sam 94:14) A kut etu la akmwuk koluk se inge wikin me keok lal e fwa wanginla ke pal futoto. Ke ma inge, lela kut in kaifweung in “tia totola in oru mwo, tu in pal fwal kut fwa kosrani, kut fwin tia mulalla.”—Galetia 6:9.
Mea Kut Lotela?
◻ Kain in me srifwe puspis fuka met lili Kristian nu kemwa elos sun?
◻ Me srikasrak fuka in Baibel kasru kut in kalem la ma upa su sun kut tia me akpayeye ke mulat lun Jeova?
◻ Mea pulakin lun Jeova ke ongoiye su akkeokye met lal?
◻ Mea kutu nu ke me sang lun Jeova su kasru kut in muteng ke me srifwe?
[Study Questions]
1, 2. (a) Fuka Jeova el akinsemwomwoye met lal ke len inge? (b) Mea ma puspis su met Kristian elos sun misinge, a kusensiyuk fuka sikyuk?
3. (a) Ya oasr kunokon lun Jeova ke ongoiye su met lal elos sun? (b) Efu met kulansap lun Jeova elos sun keok elos fwinne oaru?
4. Mea met Kristian nu kemwa elos etu la e sikyuk na paye selos meyen elos muta ke fwalu koluk se inge, a efu?
5. Fuka Jisus el akkalemye la met Kristian oaru elos e fwa sun me asor ke moul lalos?
6. Ke me pupulyuk lal Poul ke kofwen musa su ku in lain e, su e fwa sun me srifwe ke e?
7. Fwal nu ke Rom 15:4, fuka Ma Simusla el kasru kut in muteng ke ma upa?
8. Mea Jeova el lela fwin ke ma sikyuk nu sel Josef, a luseka?
9. Devid el enenu in muteng ke mea ke lusen yiu puspis?
10. Kain in ma upa yok fuka sun Nebot a sou lal?
11. Mea met sap Poul el akkalemye nu sesr ke mutan a mokul oaru ke me sramsram lun Baibel?
12. Kain in ma upa puspis fuka Met Lo lun Jeova elos sun misinge?
13. Kain in experience koluk fuka tufwanu reporti?
14. (a) Mea kut ku in lotela ke me srikasrak lal Job? (b) Orekma fuka fwal kut in orek kut fwin sun ma upa liki na in srukye nunuk koluk?
15. Efu kut etu la Jeova el arulanu nunku ke ongoiye su sun met lal?
16. Me kasru fuka su tuku sin Jeova kasru kut in muteng, a fuka in ou nge?
17. Mea kutu nu ke ma paye lun Baibel su akkeye lalalfongi a kaifweung lasr in sano ke mongfwusesr nu sin Jeova?
18. (a) In 2 Korint 1:3, 4, mea ma inge su akkeye kut in oru? (b) Fuka met sropo Kristian nu kemwa elos akkalemye la elos sropon me pwarak a mongle?
19. (a) Mea ma inge su kasru kut in fwasr liki kutu me asor? (b) Yok liki nu kemwa, nu sin su kut enenu in filiye lalalfongi lasr, a mea ma inge su kasru kut in sun me srifwe?
[Pictures on page 22]
David, Nebot a Josef pa met tulo su sun ongoiye