Fuka God El Orala Baibel?
SRAMSRAM inmaslon met se met se sie ma sakuruk ke len inge liki kutena pal. Telefon, fax machine, computer—yiu puspis somla su ku in nunku ke sie pal la sramsram inmaslon met se met se ku in supwela nu ke kutena an fwin fwalu ke pal na sa?
Tusruktu inkanek in sramsram sakuruk su metu tia ku in etu na paye pa—sramsram su etuku ke ngun lun God. Jeova el oru met sim 40 in orala kas lal su simusyukla, Baibel Mutal. Oanu met su oasr inkanek puspis fuka in sramsram inmaslolos, Jeova el orekmakin pa inkanek puspis in sramsram tu lan ku in orela Ma Simusla.
Kaskas. God el kaskas ke me sramsram puspis su tok simusyukla in Baibel.a Ke sie me pupulyuk, nunku ke akmwuk puspis su orala Ma Sap lun mwoleaung. “Simusla kas inge,” Jeova el fwak nu sel Moses, “tu oanu kas inge Nga orek mwoleuang yurum a yurin met Israel.” (Exodus 34:27) “Kas” ingo su “fwakak ke lipufon” Moses el simusla a ke pal inge ku in konoiyukyuk ke buk lun Baibel in Exodus, Liviticus, Oekyuk, a Duteronomi.—Orekma 7:53.
Met palu puspis saye, wekunang Isaia, Jeremaia, Ezekiel, Emos, Nehum, a Maika, elos eis kas su tuku sin God ke inkanek lun lipufon. Kutupal mokul puspis inge elos mutamwauk ke sramsram lalos ke kas inge: “Jeova el fwak ou inge.” (Isaia 37:6; Jeremaia 2:2; Ezekiel 11:5; Emos 1:3; Maika 2:3; Nehum 1:12) Tukun ma inge elos simusla ke ma se ma God el fwak.
Arurumu, Meme, a Trances. Sie arurumu pa sie su ku in liyeyuk, ku sie me sramsram su filiyuki nu ke nunuk lun sie met ke pal se el tia mutol, pal nu kemwa ma inge orek ke inkanek sakuruk. Ke sie me pupulyuk, Piter, Jemes, a Jon, “a ke elos ngetelik,” elos liye arurumu lun sikme lal Jisus. (Luk 9:28-36; 2 Piter 1:16-21) Ke luma puspis kas lun God ku in etukyung nu selos ke inkanek lun meme, ku arurumu ke fong, ma inge akkalemyeyuk nu sin sie met ke el mutol. Ke ma inge Daniel el simusla “Ou inge arurumu lun fwin me on kiuk”—ku, oanu sie me leng pangpang Ronald A. Knox el simusla ma inge, “Nga on in liye meme luk.”—Daniel 4:10.
Sie met su Jeova el filiye ke trance ku tafwun mutol a tafwun ngetnget arulanu kalem la el loang yok ke ma el nunku, saap el tafwun ngetnget. (Srike liye Orekma 10:9-16.) In Baibel kas Grik inge su orekmakin “trance” (ekʹsta·sis) ku in kalmekin ‘etukla liki ku eisla liki.’ Kalmen ma inge pa, sie met el sisla nu fon ma el nunku. Ke ma inge, sie met su oasr ke trance el mulkunla nu fon ma raunella a el loang yok ke arurumu su el liye. Luman met sap Poul el oasr ke trance ke pal se ma “el utukyuk nu in paredais, a long kas su tia ku in kaskas ka, su tia fwal tu met in fwak.”—2 Korint 12:2-4.
Ma se ma tia oanu sie inmaslon met sim lun Baibel su eis kas lun God ke inkanek lun lipufon, a nu sin met sim lun Baibel su eis arurumu ku meme ku trances pa, oasr sukosok in aketeye ke kas lalos sifwanu ma elos liye. Sapkinyuk nu sel Hebakkuk: “Simusla arurumu se inge, a oru in lemtalaiuk fwin pepu in sim, tu el su rid fwa ku in kasrusr.”—Hebakkuk 2:2.
Ya kalmen ma inge pa ip lun Baibel inge su tuku ke arurumu, meme, a trances munas liki ma tuku na paye ke kas lun God ke inkanek lun lipufon? Mo na mo. Ke inkanek lun ngun mutal, Jeova el filiye kas lal ke nunuk lun kais sie met sim inge, paenang nunuk lun God a tia nunuk lun met pa akkalemyeyuk. Fwinne Jeova el lela met sim in sulela kas fwal su el ku in orekmakin, tusruktu el purakak nunuk a inse lun met sim tu in wangin kutena me lutlut saok su ku in tula liki a ke saflaiye kas nu kemwa su orekmakinyuk nunkeyuk oanu ma lun God.—1 Tessalonica 2:13.
Fwakyuk Mutal. Oasr kas palu in Baibel—me sramsram su akkalemyeyuk a simusyukla in pal meeta—ma inge alukela liki ku lun met in oru. Sie me srikasrak pa touyuk a ikori lun “togusra lun an Greece,” pangpang Alexander Lulap, su akkalemyeyuk yiu 200 meet liki ma inge sikyuk! (Daniel 8:1-8, 20-22) Baibel el ouyepa akkalemye ma sikyuk puspis su metu tia liyeyuk ke kutena pal. Pal in orala lun kosrao a fwalu pa sie sin me pupulyuk. (Genesis 1:1-27; 2:7, 8) Oasr pa sramsram orek in kosrao, oanu ma buk lal Job el reporti.—Job 1:6-12; 2:1-6.
Fwin God el tia akkalemye ma inge ke inkanek lun lipufon, na kain in ma sikyuk inge God el akkalemye nu sin sie met tu lan ekla ipen me sramsram ku ma simusla, su akkalemyeyuk ke sie fwil nu ke siepa fwil nu ke na el ekla record lun Baibel. (Srike liye pok in sra 7.) Ke kutena inkanek, kut ku in lalalfongi la Jeova pa Sropon me sramsram inge nu kemwa, a el kol nu sin met sim tu elos in ku in sim ke inkanek sumwos, tia alukela liki, ku polinfong. Fwin ke kas palu Piter el simusla: “Met elos fwak sin God me ke ngun mutal akkaskasyelos.b—2 Piter 1:21.
Orekma Upa Eneneyuk
Fwinne met sim lun Baibel “akkaskasyelos sin ngun mutal,” tusruktu elos enenu pa in suk a nunku yok. Ke sie me pupulyuk, Solomon el “nunku, a suk, a takunla soakas puspis. [El] suk in konoiyuk kas mwo, a ma simla sumwos, aok kas paye.”—Ekklisiastis 12:9, 10.
Kutu sin met sim lun Baibel elos enenu in sroang nu ke lutlut yok tu elos in sang me akpayeye ke ma elos simusla. Ke sie me pupulyuk, Luk el simusla ke ma se inge fwin ke me sramsram lal ke Gospel: “Nga arulanu etu ma nu kemwa ke mutamwuk me nu inge, in takunla sumwos.” Paye, ngun mutal lun God el akinsemwomwoye kaifweung lal Luk, wangin alollo ma inge kasrel in konaok me sramsram a me lutlut sumwos a in suk a siyuk met lo na paye su liye ma sikyuk, oanu kutu sin met tumal lutlut su srakna moul a nine kiel Jisus, Mary. Ke ma inge ngun mutal el kol Luk tu lan ku in simusla me lutlut nu kemwa ke inkanek sumwos.—Luk 1:1-4.
Tia oanu sie ke Gospel lal Luk, buk lal Jon simusyukla sin met su liye na paye ma sikyuk, ma inge simusyukla yiu 65 tukun Jisus el mise. Wangin alollo ngun mutal lun Jeova akkeye nunuk lal Jon tu in tia munasla ke lusen yiu puspis inge su somla. Ma inge fwal nu ke ma Jeova el mwolela nu sin met tumal lutlut lal: “A akmwoyauk, ngun mutal, su Papa el fwa supwema in Ek, el fwa luti nu sumwos ma nu kemwa, a akismakinye komwos ke ma nu kemwa Nga fwak nu sumwos.”—Jon 14:26.
Ke kutu oiye met sim lun Baibel elos orekmakin inkanek in srikeye a oreni me sramsram puspis su tuku ke met sim in pal meeta su liye na paye ma sikyuk, tia met inge nu kemwa eis kasru sin ngun mutal. Jeremaia el oreni Togusra Se meet a Togusra Akluo ke inkanek inge. (2 Togusra 1:18) Ezra el orekmakin me sramsram 14 su tia etuku ke ngun in oreni Kronikel Se Meet a Kronikel Akluo, wekunang “me sramsram ke ma sikyuk ke Len lal Devid” a “Buk lun Togusra Puspis lun Juda a Israel.” (1 Kronikel 27:24; 2 Kronikel 16:11) Moses el orekmakin pa buk inge “buk lun Meun Puspis lun Jeova”—arulanu kalem record se inge ke meun lun met lun God arulanu sumwos.—Oekyuk 21:14, 15.
Ke oiye inge nu kemwa ngun mutal arulanu orekma, el purakak met sim lun Baibel in sulela mukena me sramsram sumwos, su tok e fwa ekla ipen record lun Baibel su etuku ke ngun.
Kai Mwomwo—Tuku Ya Me?
Baibel el nenela ke kai mwomwo su tuku ke lutlut a tuni mwo lun sie met. Ke sie me pupulyuk, Solomon el simusla: “Wangin kutena ma mwo nu sin sie met liki lan mongo a nim, a oru ngunal in engun ke ma mwo in orekma lal. Ma se inge pa Nga liye tu ma sin poun God.” (Ekklisiastis 2:24) Poul el akkalemye la kai lal ke moul payuk “Nga sot papu luk,” tusruktu el tafwela: “A Nga nunku tu ngun lun God oasr yurok.” (1 Korint 7:25, 39, 40) Oasr ngun mutal na paye lun God nu sel Poul, meyen oanu met sap Piter el fwak. Ma Poul el simusla tuku ke “lalmetmet su etukyung nu sel.” (2 Piter 3:15, 16) Ke ma inge, ke kolyuk lun ngun mutal, el sang ma el nunku.
Ke pal se ma met sim lun Baibel el akkalemye ma elos nunku, elos oru ou inge fwal nu ke sie lutlut a sie inkanek fuka in orekmakin ma simusla su elos ku in eis ke pal inge. Kut ku in lalalfongi na paye la ma elos simusla fwal nu ke ma God el nunku. Ma elos simusla tok el ekla ipen Kas lun God.
Paye, oasr ke koanon Baibel me sramsram lun kutu met su oasr nunuk tafongla. (Srikeye Job 15:15 ke 42:7.) Oasr pa ka kutu me sramsram su akkalemye pulakin asor lun met kulansap lun God, fwinne me sramsram inge el tia akkalemye ma sikyuk na paye efu elos pulakin ou inge.c Fwinne elos sramsram ke ma elos nunku, tusruktu met sim inge srakna eis kasru ke ngun mutal lun God tu elos in ku in orala record mwo, a ma inge el orekma tu in akilen a tukakin me sramsram sito. Sayen ma inge, kais sie ma sikyuk context el akkalemye nu sin kutena met rid su oasr nunuk sumwos fwin nunuk lun met sim arulanu sumwos.
Ke kas futoto, kut ku in lalalfongi la Kas lun God pa Baibel nu fon. Paye, Jeova el oru na paye tu in ma nu kemwa su oasr ka fwal nu ke akmwuk lal a sang kai mwomwo nu selos nu kemwa su lungse in kulansap nu sel.—Rom 15:4.
Orekmakinyen Met Sim—Efu?
Ke pal se ma Jeova el orekmakin met in simusla Baibel el akkalemye lalmetmet lulap lal. Nunku ke ma se inge: “Fwin God el pakiye orekma se inge nu sin lipufon, ya oasr ku lun Baibel oanu ku lal misinge? Paye, kut ku in insemwomwo in ridi oiye nu kemwa a orekma nu kemwa lun God ke inkanek in aketeye lun lipufon. Tusruktu fwin wangin kutena ip lun met ke pal in sim lun Baibel, saap upa nu sesr in srukye me sramsram lun Baibel.
In orekmakin me pupulyuk ke ma se inge: Baibel el ku in reporti la Togusra Devid el orek kosro a akmas tusruktu tok el auliyuk. Tusruktu mwo liki fwin Devid pa sramsram ke kas lal sifwanu, ke el akkalemye asor upa lal ke ma koluk su el oru a ke el siyuk ke nunuk munas lun Jeova! “Ma koluk luk on ye mutuk pal e nu kemwa,” el simusla. “O God, kom fwa tia pilesru sie inse musalla a toasr.” (Sam 51:3, 17) Ke ma inge, oasr ke Baibel me purakak mwo, su tia oanu sie, su tuku sin met.
Aok, Jeova el sulela inkanek mwo emeet tu lan ku in wise nu sesr kas lal. Fwinne met puspis su oasr munas a sesumwos orekmakinyuk, tusruktu elos inge mokleyuk ke ngun mutal paenang wangin ma tafongla ke ma elos simusla. Ke ma inge, Baibel el arulanu yok sripe na paye. Kai lal arulanu fukoko, a kas palu lal ke sie Paredais fwin fwalu ke pal fwasru kut ku in lalalfongi na paye.—Sam 119:105; 2 Piter 3:13.
Efu kom in tia srike a pala in ridi sie ip lun Baibel ke kais sie len? Piter el simusla: “Komwos in lungse titi lun ngun su tia oasr kutusrik ka, tu komwos in kapek ka nu ke molela.” (1 Piter 2:2) Meyen ma inge etuku ke ngun lun God, paenang kom ku in konaok la Ma Simusla nu kemwa “oasr sripe in luti, in kai, in aksumwosye, a in aketeye ma sumwosmwos nu sin met, tu met lun God in sumwosna, a akola fwal nu ke orekma mwo nu kemwa.”—2 Timote 3:16, 17.
[Footnotes]
a Ke sie ma sikyuk, ke Ma Sap Siengoul, me sramsram ka simusyukla sumwos ke “kufinpoun God.” Tukun sie pal Moses el orala copy ke kas inge ke buk limlim ku kutu ma.—Exodus 31:18; Duteronomi 10:1-5.
b Kas Grik inge su langasyukla “akkaskasyelos,” pa pheʹro, orekmakinyuk ke kutu oiye in orekma 27:15, 17 in akkalemye oak soko su wi kasrusr fwal nu ke engyeng. Ke ma inge ngun mutal el “kolla nunuk lun met sim lun Baibel. El moklelos in srunga kutena me lutlut sito a in simusla mukena ma paye.
c Ke me pupulyuk puspis, srikeye 1 Togusra 19:4 ke fus 14 a 18; Job 10:1-3; Sam 73:12, 13, 21; Jona 4:1-3, 9; Hebakkuk 1:1-4, 13.
[Picture on page 4]
Ke inkanek puspis, God el kasru met ke inkanek lun ngun mutal in simusla Baibel