“Fwinne Komwos Tia Liyel, Komwos Lungse El”
“Su komwos lungse ke komwos sumwena liyel. Komwos fwinne tia liyel inge, a meyen komwos lalalfongi in el komwos engunak ma lulap ke engun su tia ku in fwakyuk.”—1 PITER 1:8.
WANGIN fwinne sie met su moul misinge fwin fwalu su liyel Jisus Kraist. Aok, million sin met elos fwak la elos lungse el. Ke kais sie yiu ke Jenuary 9, in an Manila, Philippines, sie me srulela lulap lal Jisus Kraist su wis sakseng metu elos wis a fwasr takla ke inkanek, me akfulat inge elos pangon mu yok emeet, su alu pengpeng fwin an we elos akkalemye. Met ma wi ke me akfulat inge elos arulanu fosrnga a sinukin sie sin sie; metu elos ouyepa apotokeyuk sie sin sie tu elos in ku in kal me srulela se inge. Met puspis su tuku in liye me akfulat inge elos tuku ke sripen me pwar. Aok, wangin alollo la kutu selos pulakinyuk futoto nu sel Jisus. In akpayeye nu ke ma se inge, saap elos orekmakin sakseng ke necklace lalos ku elos som nu ke alu pal nu kemwa. Tusruktu, ya alu inge ke me srulela ku in pangonyuk alu paye?
2 Ke century se meet, oasr tausen puspis sin met ke an srisrik puspis ye koko lun Rom pangpang Judea, Samaria, Perea, a Galilee su liye na paye a longol Jisus Kraist ke el sramsram. Elos long ke al sramsram nu selos ke ma paye lun Togusrai lun God. Elos liye na paye menmen su el oru. Kutu selos ekla met tumal lutlut lal, meyen elos lalalfongi la el pa “Mwen nutin God moul.” (Mattu 16:16) Tusruktu, elos nu kemwa su eis leta se meet lal Piter elos tia wi sin met su liyel Jisus.
3 Elos nu kemwa su eis leta lal Piter elos muta ke an srisrik puspis inge su muta ye koko lun Rom pangpang Pontus, Galatia, Cappadocia, Asia, a Bithynia—an inge nu kemwa ku in liyeyuk ke sie mutanfwal misinge su pangpang Turkey. Nu selos Piter el simusla: “Su komwos lungse ke komwos sumwena liyel. Komwos fwinne tia liyel inge a komwos lalalfongi in el, komwos engunak ma lulap ke engun su tia ku in fwakyuk.” (1 Piter 1:1, 8) Fuka elos etu Jisus Kraist a ke sripe se inge elos akkalemye lungse a lalalfongi nu sel?
4 Arulanu kalem, kutu selos elos muta fwin an Jerusalem ke pal se ma met sap Piter el orek lo nu sin un met puspis su wi ke akfulat lun Pentecost in yiu 33 C.E. Tukun me akfulat inge met tumal lutlut puspis elos muta na Jerusalem tu elos in ku in eis me lutlut yok su tuku nu sin met sap. (Orekma 2:9, 41, 42; srike liye 1 Peter 1:1.) Ke orekma puspis lal oanu sie missionary, met sap Poul el ouyepa oru orekma lal ke moniyuk nu sin met inge su muta ke an senpanu inge su met sap Piter el supwela leta se meet lal in Baibel su pangonyuk ke el sifwanu.—Orekma 18:23; 19:10; Galetia 1:1, 2.
5 Efu met inge nu kemwa, su tia liyel Jisus elos arulanu purakak insielos in lungse el? Ke len lasr misinge, efu ku million puspis, fwin fwalu nu fon elos lungse na paye el?
Ma Puspis Su Elos Long
6 Kom fwin muta fwin an Jerusalem ke pal se ma Piter el sramsram nu sin met puspis su wi ke me akfulat ke yiu 33 C.E. Mea ma kom lotela sel Jisus? Wangin alollo menmen nu kemwa su el oru akkalemye la el inge supweyukla sin God. Fwinne met koluk elos unilye Jisus, tusruktu el tila muta in kalyuk lal moulyuk tari a muta in mwolanu ke lepo leyut lun God. Paye na paye Jisus pa Kraist, Messaia su met palu nu kemwa simusyukla. Ke inkanek lal Jisus Kraist, ngun mutal putati nu fwin met tumal lutlut lal tu elos in ku in orek lo ke inkanek pisrpisr nu sin mutanfwal nu kemwa ke ma mwolanu su God el oru ke inkanek lun Mwen nutul. Insien met puspis su longol Piter ke pal ingo, arulanu mokleyuk insielos, a pus liki 3,000 met baptaisla oanu met tumal lutlut Kristian. (Orekma 2:14-42) Kom fwin muta ke pal ingo, ya kom oru pa kain in sulela se inge?
7 Kom fwin sie selos su muta ke pal se ma met sap Poul el luti fwin an Antioch sie an srisrik lun an Galetia su muta ye koko lun Rom, mea pa kutu su kom lotela kel Jisus? Saap kom ku in longol Poul ke el aketeye la fwinne Jisus el nununkeyuk sin met kol fwin an Jerusalem in mise tusruktu met palu el palye tari ma inge. Saap kom ku in long pa me akpayeye puspis lun met su liyel Jisus ke sifwil moul lal. Saap kom arulanu akinsemwomwoyeyuk ke aketeye lal Poul su akkalemye la sifwil moulyuk lal Jisus, sie me akpayeye lun Jeova la el Mwen nutin God. Ya insiom tia mokleyuk ke kom akilen la nunuk munas ke ma koluk ke inkanek in lalalfongi nu sel ku in kol nu ke moul ma patpat? (Orekma 13:16-41, 46, 47; Rom 1:4) Ke sripen elos akilen ma saok ke ma elos long, paenang met puspis fwin an Antioch elos ekla met lalalfongi, elos moniyuk in sulkakin peng mwo nu sin kutu met, fwin elos etu la kain in orekma se inge ku in kol nu ke kolyai upa.—Orekma 13:42, 43, 48-52; 14:1-7, 21-23.
8 Fuka fwin kom sie sin met lili ke congregation lun met Kristian fwin an Efesus, sie an su muta ye koko lun Rom fwin an Asia, ke pal se ma leta lal Poul nu sin met tumal lutlut su etuku ke ngun mutal elos eis we? Mea kom ku in lotela ke ma se inge fwin ke kunokon lal Jisus ke akmwuk lun God? Ke leta inge lal Poul el aketeye la ke inkanek lal Jisus ma nu kemwa in kosrao a fwin fwalu sifwil esani nu sie tu in oasr insese inmasloltal a God, a kais sie met su mise ye mutun God ke sripen ma koluk lalos elos sifwil moulyuk ke sripen lalalfongi lalos nu sel Kraist, a ke sripe se inge, oasr sifwil fwinsrak lun met tu elos in ekla mwen kulu nutin God.—Efesus 1:1, 5-10; 2:4, 5, 11-13.
9 Ya insemwomwo lom ke ma inge nu kemwa oru in yok lungse lom nu sin Mwen nutin God? Ya lungse lom inge el orekma ke moul lom ke len nu kemwa, oanu met sap Poul el kaifwe in sapter 4 nu ke 6 lun Efesus. Ya insemwomwo lom inge mokle kom in tuni mwo mea ma yok ke moul lom? Ke sripen lungse lom nu sin God a ke Mwen nutul, ya kom kaifweung tari in ekulla kutena ma su kom enenu in ekula oru ma lungse lun God pa in yok emeet ke moul lom? (Efesuss 5:15-17) Fwin ke orekma nu sin met Kristian fwin an Asia, Galatia, a kutu an srisrik ye koko lun Rom ke ma elos lotela tari, met sap Piter el simusla nu selos: “Su komwos lungse ke komwos sumwena liyel [Jisus Kraist]. . . . Komwos lalalfongi in el, komwos engunak ma lulap ke engun su tia ku in fwakyuk.”—1 Piter 1:8.
10 Wangin alollo sin met Kristian su eis leta lal Piter oasr ma se su akkeye lungse yok lalos nu sin Mwen nutin God. Mea ma inge? Ke pal se ma Piter el simusla leta se meet lal, oasr gospel luo pangpang—Mattu a Luk su fwasrelik tari. Met Kristian ke century se meet su tia liyel Jisus ke kutena pal elos ridi me sramsram ke gospel inge. Kut ku in oru pa inge. Wangin kutena me sramsram alukela ma fwal ke gospel; ma inge el akkalemye me akul nu kemwa ke me sramsram paye. Ke record inge su etuku ke ngun lun God, kut ku in konaok ma puspis su ku in akyokye lungse lasr nu sin Mwen nutin God.
Ngun Su El Akkalemye
11 Ke record inge su aketeye ke moul lal Jisus, kut ku in lotela oiye su el akkalemye nu sin metu. Ngun su el akkalemye purakak insien metu fwinne ke pal inge, pus liki 1,960 somla tukun el mise. Met nu kemwa su moul elos arulanu toasr ke sripen ma koluk. Million sin met elos keok ke nununku sesumwos, mas, ku ke kutu sripe elos pulakin asor na upa. Nu sin met inge nu kemwa Jisus el fwak: “Fwasru nu yurok komwos nu kemwa su orekma a fwuni, a Nga fwa sot mongle nu sumwos. Eis srenena luk nu fwomwos, a lutlut sik, tu Nga fwokpap a inse pusisel. Tu srenena luk fwusesr, a me utuk luk mulalla.”—Mattu 11:28-30.
12 Jisus el akkalemye pakoten nu sin met sikasrup, met musrensral, a met asor. Fwin oasr pal eneneyuk, el kite un met puspis ke inkanek lun menmen. (Luk 9:12-17) El aksukosokyelos liki me sruf lun fasin. El musaiyuk lalalfongi lalos ke akmwuk lun God in aksafyela me keok su tuku ke politic a akmwuk lun mani. Jisus el tia kunausla ngunin met su asor tari. Ke oiye fwusesr a lungse, el akkeye met fwokpap ke lalmetmet. El sang mongle nu selos su oanu soko loa mulpelik a elos su oanu flax su fofwos a apkurun in kunla. Ke mutamwauk me nu ke pal inge, El purakak fwisnrak, fwinne ke insielos su tia liyel na paye.—Mattu 12:15-21; 15:3-10.
13 Jisus el tia insese ke kutena orekma koluk, aok el akkalemye pakoten nu sin met su oru ma tafongla ke moul lalos tusruktu akkalemye auliyuk a sukol ke kasru. (Luk 7:36-50) El ku in muta a mongo yurin met su me srungeyuk lun an’u fwin el pulakin la ma inge ku in sang pal mwo nu sel tu lan ku in kasrelos ke ma lun ngun. (Mattu 9:9-13) Ke sripen ngun inge su el akkalemye, million sin met su oanu met koluk inge elos mokleyuk in etel a akkalemye lalalfongi nu sel fwinne elos tia liyel.
14 Oiye se ma Jisus el oru nu sin met mas ku met fuka akkalemye pakoten lal a ku lal in sang kasru. Ke ma inge, ke pal se ma sie mokul su nenela ke leper el sonol a siyuk kasru nu sel Jisus el tia sringla ke el liyel. A el tia fwak nu sin mokul se inge la, el fwinne pakomutal, tusruktu upa tari mas lal a wanginla ma el ku in oru nu sel. Mokul se inge el siyuk nu sel ke insiel kemwa: “Leum, kom fwin lungsum, kom ku in aknasnasyeyu.” El tia nunuk luo, Jisus el asroela paol a kalilye a fwak: “Nga lungsik. Kom in nasnas.” (Mattu 8:2, 3) Ke siepa ma sikyuk, sie mutan el kaifweung in kal sisken nuknuk lal tu lan kela ke mas lal. Jisus el akkalemye kulang nu sel. (Luk 8:43-48) A ke pal se ma el osun nu sin un met wi met mise, el pakomuta nu sin nine kien met mise su katinmas se meyen pa inge tulik siefwunnu nutul. Fwinne Jisus el tia orekmakin ku lal inge ke menmen in kitel sifwanu, tusruktu el insemwomwo in orekmakin ma inge in akmoulyeyuk mokul inge su mise a in sang nu sin nine kiel.—Luk 4:2-4; 7:11-16.
15 Ke kut ridi me sramsram inge a ke kut kalweni ke nunuk lasr ngun su Jisus el akkalemye, lungse lasr yokyokelik nu sin met inge su filiye moul in met lal tu kut nu kemwa ku in moul ma patpat. Fwinne kut tia liyel ke kutena pal, kut nu kemwa mokleyuk in futoto nu sel, a kut lungse in fwasr tokol—1 Piter 2:21.
Lalalfongi Lal Nu Sin God ke Inse Pusisel
16 Yok liki nu kemwa, Jisus el loang yok a purakak nunuk lasr in loang pa nu sin Papa tumal in kosrao, Jeova God. El akkalemye ma sap yok emeet ke Ma Sap lal Moses, ke pal se ma el fwak: “Kom fwa lungsum Jeova God lom ke insiom kemwa, a ke ngunum kemwa, a ke nunkom kemwa.” El kaifwe nu sin met tumal lutlut lal: “Komwos lalalfongi God.” (Mark 11:22) Ke pal se ma elos eis me srifwe ke lalalfongi lalos, el kaifwe nu selos: “Sano a pre.”—Mattu 26:41.
17 Jisus el sifwanu akkalemye me srikasrak nu selos. sie ip yok lun moul lal pa pre. (Mattu 14:23; Luk 9:28; 18:1) Ke pal se ma el enenu in sulela met sap lal, Jisus el tia lalalfongi ke ku lal sifwanu in oru sulela, fwinne meet liki el tuku fwin fwalu lipufon nu kemwa elos muta ye koko lal. El pusisel in orekmakin fong fon se nu fon ke pre lal nu sin Papa tumal. (Luk 6:12, 13) Ke pal se ma el sun met su akola in sroukelyel a keok lun mise, Jisus el sulpa forla nu sin Papa tumal, el kaifweung in pre. El tia filiye ke nunuk lal la el etu na paye Setan paenang fwusesr nu sel in kutongye kutena orekma kutusrik lal. Jisus el akilen la arulanu saok kutangla lal. El fwin putatla ma inge sie pilesru yok nu sin Papa tumal! A fuka yokiyen ma tula nu sin met nu kemwa, su fwinsrak ke moul oakiyuki nu ke me kise su Jisus el akola in sang!
18 Jisus el pre pal nu kemwa —ke pal se ma el wi nu sin met sap lal ke sie infwokil lung fwin an Jerusalem a yokna ke pal se ma el muta ke imae lun Gethsemane. (Mattu 26:36-44; Jon 17:1-26; Hibru 5:7) Ke pal se ma el keok ke sak soko, el tianu koskosrok nu selos su akkolukyel, a el pre nu selos su oru orekma koluk ke sripen nukin lalos: “Papa, kom nunuk munas nu selos, tu elos tia etu ma elos oru.” (Luk 23:34) El esam na pal nu kemwa Papa tumal, “el sifwanu esalang nu sel su nununku sumwos.” Kas safla su el fwak ke sak soko sie pre nu sin Papa tumal. (1 Piter 2:23; Luk 23:46) Fuka yokiyen kulo lasr, meyen ke lalalfongi lal nu sin Jeova, Jisus el aksafyela orekma su Papa tumal el pakiye nu sel! Fwinne kut tia liyel Jisus Kraist, fuka yokiyen lungse lasr nu sel ke sripen ma el oru!
Akkalemye Lungse Lasr Nu Sel
19 Fuka kut ku in sang me akpayeye su akkalemye la lungse su kut akkalemye nu sel tia ke kas mukena? Ke sripen Papa tumal, el su Jisus el lungse, el tia lela kutena met in orala me srulela a in alu nu ka, paenang kut tia sang sunak nu sel Jisus kut fwin orekmakin kain in me srulela se inge ke necklace ku in wis ma inge ke inkanek a forfor. Tia me akfulat nu sel Jisus fwinne kut wi ke alu pal puspis ke wik se kut fwin tia moul fwal nu ke ma el luti nu sesr ke kutu len. Jisus el fwak: “El su ma sap luk oasr yurol, a el liaung, el met se su lungsel Nga. A el su lungsel Nga Papa tumuk el fwa lungse el.”—Jon 14:21, 23; 15:10.
20 Kain in ma sap fuka el ase nu sesr? Yok liki nu kemwa, in alu nu sin God paye, Jeova, el mukena. (Mattu 4:10; Jon 17:3) Ke sripen kunokon lal ke akmwuk lun God, Jisus el ouyepa luti nu sesr la kut enenu in akkalemye lalalfongi nu sel oanu Mwen nutin God a kut enenu in akkalemye ma inge ke kut fwasr liki orekma koluk a in fwafwasyesr in kalem. (Jon 3:16-21) El kai kut in suk meet Togusrai lun God a ma sumwosmwos lal, oru ma inge in yok emeet ke moul lasr yok liki ma enenu lasr in ikwe. (Mattu 6:31-33) El sapkin nu sesr in lungse sie sin sie oanu el lungse kut. (Jon 13:34; 1 Piter 1:22) A el pakiye kut in orek lo ke akmwuk lun God, oanu el oru meet. (Mattu 24:14; 28:19, 20; Fwakyuk 3:14) Fwinne elos tia liyel Jisus pus liki limekosr million sin Met Lo lun Jeova misinge elos mokleyuk ke lungse paye nu sel in liaung ma sap lal. Fwinne elos tia liyel Jisus ma inge tia akmunasye kaifweung lalos in akos. Elos esam ma Leum el fwak nu sel met sap Thomas: “Meyen kom liye yu tari, kom lalalfongi? Insemwomwo elos su tia liye yu, a lalalfongi.”—Jon 20:29.
21 Kut fwinsrak la kom sie selos su muta in an nu kemwa fwin fwalu su akola in tukeni nu sie ke Kingdom Hall lun Met Lo lun Jeova ke Sunday, march 23, 1997 tukun fwatu tilli, tu in esmakin lungse yok emeet su God el akkalemye nu sin metu a in esmakin mise lun Mwen oaru nutul, Jisus Kraist. Me sramsram a ma e orek ke pal in akfulat enenu in akyokye lungse lasr nu sin Jeova a nu sin Mwen nutul a akyokye kena lasr in akos ma sap lun God.—1 Jon 5:3.
Fuka Kom Topuk?
◻ Fuka met puspis inge su eis buk se meet lal Piter elos etel Jisus a akkalemye lungse nu sel?
◻ Mea kutu nu ke ma puspis su met Kristian in pal meeta elos long su purakak insiom?
◻ Mea ma inge ke ngun lal Jisus su el akkalemye su akyokye lungse lom nu sel?
◻ Efu ku lalalfongi lal Jisus ke inse fwokpap nu kemwa nu sin God arulanu yok sripe nu sesr?
◻ Fuka kut ku in akkalemye lungse lasr nu sel Jisus Kraist?
[Study Questions]
1. Fwinne wangin met fwin fwalu misinge su liyel Jisus, fuka met puspis su moniyuk ke alu elos akkalemye lalalfongi lalos nu sel?
2, 3. (a) Su inmaslon met tumal lutlut lal Jisus elos liyel na paye? (b) Su met inge su lungse Jisus a filiye lalalfongi nu sel ke century se meet, fwinne elos tia liyel?
4, 5. Fuka met puspis inge su tia liyel Jisus elos lutlut kel ke inkanek fwal tu elos in lungse el a akkalemye lalalfongi nu sel?
6. (a) Kom fwin long Piter ke pal se ma el orek lo kel Jisus ke Pentecost 33 C.E., mea ma inge su saap kom lotela we? Fuka ma inge el purakak 3,000 met su muta ke pal inge?
7. (a) Kom fwin muta in Antioch ke pal se ma met sap Poul el luti we, mea ma inge su saap kom lotela we? (b) Efu met puspis ke un met elos ekla met lalalfongi a sulkakin peng mwo nu sin kutu met?
8. Kom fwin muta ke toeni ke congregation lun Efesus ke pal se ma leta lal Poul tuku nu selos, mea ma inge su saap kom lotela we?
9. (a) Mea ma inge su ku in kasru kom in akilen kom fwin eis na paye ma saok su tuku ke leta lal Poul nu sin met Efesus? (b) Fuka met lili puspis su muta ke an puspis srisrik ye koko lun Rom elos mokleyuk ke ma elos lotela kel Jisus?
10. (a) Mea ma inge su sang kasru nu sin met Kristian in pal meeta in akkalemye lungse nu sel Jisus? (b) Fuka kut ku in eis pa ma lane ke ma se inge?
11, 12. Ngun fuka Jisus el akkalemye nu sin metu oru ma inge in mokle kom in lungse el?
13. Efu ku oiye su Jisus el akkalemye nu sin met koluk purakak metu?
14. Mea ma inge su mokle kom fwin ke inkanek in sang kasru lal Jisus nu sin met mas, met fuka, ku met asor?
15. Fuka orekma in ridi me sramsram kel Jisus a in kalweni ma inge ke nunuk lasr mokle kut?
16. Nu sin su yokna Jisus el filiye nunuk lal pal nu kemwa, a mea el kaifwe nu sesr in oru?
17, 18. (a) Fuka Jisus el akkalemye lalalfongi lal nu sin Papa tumal ke inse fwokpap? (b) Efu ku ma el oru arulanu yok sripe nu sesr?
19. Ke kut akkalemye lungse nu sel Jisus, kain in orekma sufwal fuka kut enenu in fwasr liki na paye?
20. Mea ma puspis inge su akkalemye la kut lungse na paye Jisus?
21. Fuka kut ku in eis ma lane ke tuku lasr ke Memorial ku ke me esmakin ke mise lal Kraist, su e fwa orek ke yiu se inge ke Sunday, March 23?
[Pictures on page 28, 29]
Kut nu kemwa mokleyuk in futoto nu sel Jisus ke sripen ngun su el akkalemye