KIHSEN SIYUCK LUHN MWET RIT
Piyac pacl se ma mwet luhn God uh sruhoh sin Babylon Luhlahp?
Sruhoh ac tulokihnyucki luhn alu pwacye uh muhtwacwacack ke yac siofok tukun misac lal Jesus nuh ke yac 1919. Efuh kuh eklac se inge enenweyuck nuh ke ma kuht etuh tari uh?
Mwe ahkpwacyeye nuhkewa ahkkahlwemye lah sruhoh laltahl uh sahflah ke yac 1919, ke pacl se Jeova el oracni mwet Christian akmuhsralah nuh ke congregation ma sifwil fohlohkyak inge. Srihke nuhnkuh: Tiac paht tukun Tohkohsrahi luhn God uh oakiyucki inkuhsrao ke yac 1914, mwet luhn God inge srihkeyuck ac ahknwacsnwacsyeyucklac liki alu kikiacp.a (Malachi 3:1-4) Na ke yac 1919, Jesus el srihsrngiyac “mwet kuhlwacnsap oaru ac lahlmwetmwet” uh in karihngihn mwet ke congregation luhn God ma ahknwacsnwacsyeyucklac inge ac in “kihtaclos ke pacl fal.” (Matthew 24:45-47) Pa inge yac se ma eltahl sifwil muhtwacwacack in oruh alu laltahl nuh sin God uh. Ac pacl se pac ma eltahl sukohsohklah liki sruhoh laltahl sin Babylon Luhlahp kuh alu kikiacp. (Fwackyuk 18:4) Tuhsruhktuh, piyac na pwacye pacl se ma muhtwacwacack in sruhoh eltahl inge?
Ke lusen yac ekahsr kuht ahkuhtweyac lah sruhoh se inge muhtwacwacack ke yac 1918 ac ke kihtin pacl inge mwet luhn God uh muhta ye kolyuck luhn Babylon Luhlahp. Ke sie mwe puhpuhlyuck, The Watchtower ke March 15, 1992, el fahk: “In oacna ke lusen pacl se ma mwet luhn God in pacl meet ah sruhoh ye kolyuck luhn acn Babylon, ke yac 1918 mwet kuhlwacnsap luhn Jeova uh sruhoh sin Babylon Luhlahp.” Tuhsruhktuh, ma konweyuckyak ke research yohk inge ahkkahlwemye lah sruhoh se inge muhtwacwacack yac pucspucs meet liki yac 1918.
Ke sie mwe puhpuhlyuck, kuht kuh in nuhnkuh ke sie kahs pahluh ma palye ke sruhoh ac sukohsohklah luhn mwet luhn God inge. Ma inge sihmihsyucklac in Ezekiel 37:1-14. Ke sie aruhruhma, Ezekiel el liye sie infahlfahl ma nwacnwaclah ke sri. Jeova el ahkuhtweyac nuh sel Ezekiel lah sri inge luhmweyuck nuh sin “mwet Israel.” “Israel luhn God” kuh mwet akmuhsralah uh pa mwe ahkpwacyeye yohk nuh ke kahs pahluh se inge. (Galatia 6:16, BMK; Orekma 3:21) Tohkoh, Ezekiel el liye lah sri inge moulyak ac eklac sie un mwet mweun na yohk. Mwe puhpuhlyuck na wo se pa orekmakihnyuck inge in ahkuhtweyac ke sukohsohklah luhn mwet luhn God nuh ke alu pwacye ma fohlohkyak tukun yac 1919! Tuhsruhktuh, meac aruhruhma se inge ahkkahlwemye nuh sesr ke lusen pacl sac?
Ma se meet, Ezekiel el liye lah srin mwet misac “paholah.” (Ezekiel 37:2, 11) Ma inge ahkkahlwemye lah mwet suc ma la sri inge misac ke lusen pacl na loeloes se. Ahkluo, Ezekiel el liye lah mwet misac uh sifwil ahkmoulyeyuckyak kais kuhtuh na ac tiac sikyak ke pacl sefanna. Ke muhtwacwacackiyac ah, oasr puhsra se oacna in rarrar, na “sri uh muhtwacwacack in kuhpahsreni.” Tohkoh, oasri “ahlko ac ikoac.” Tukun ma inge, sri, ikoac ac ahlko uh afyucflac ke kolo. “Na momong ilyak nuh ke mahno inge ac elos moulyak.” Ke sahflahiyac uh, Jeova el oruh tuh mwet suc moulyak inge in muhta ke facl seltahl uh. Enenweyuck pacl yohk nuh ke ma inge nuhkewa.—Ezekiel 37:7-10, 14.
In oacna ke ma kahs pahluh inge ahkkahlwemye, mwet Israel in pacl meet ah sruhoh ke lusen pacl na loeloes. Ma inge muhtwacwacack ke yac 740 meet liki pacl luhn Christ, ke pacl se ma sruf singucul luhn Israel, ma wi ke tohkohsrahi ma oan nuh lacyen eir inge kuhtangyucklac ac sruhoh. Tok kuhtuh, ke yac 607 meet liki pacl luhn Christ, mwet Babylon kuhnahoslah Jerusalem ac mwet ke sruf luo sahyac ma oan lacyen epang ke tohkohsrahi luhn acn Judah eltahl in som liki acn seltahl. Lusen pacl se ma eltahl sruhoh inge sahflah ke yac 537 ke mwet luhlah sin mwet Jew eltahl fohlohk in sifwil muhsahi tempuhl ac in sifwil alu nuh sin Jeova fin acn Jerusalem.
Ke kuht nuhnkuh ke kahs in ahkuhtweyac pucspucs luhn Bible inge, arlacna kahlwem lah lusen pacl se ma mwet luhn God inge sruhoh sin Babylon Luhlahp paht liki na yac 1918 nuh ke yac 1919. Sruhoh se inge oacpacna nuh ke lusen pacl se ke kahs in puhpuhlyuck ke mah kuluk ma kap wi mah wo kuh “mwet luhn Tohkohsrahi luhn kuhsrao” uh. (Matthew 13:36-43) Lusen pacl in kap se inge luhmweyuck nuh ke lusen pacl se ma mwet suc som liki ac lain alu pwacye uh eltahl tuh puhs liki na mwet Christian pwacye. Ke inkacnek se inge, mwet Christian pwacye in pacl sac sruhoh sin Babylon Luhlahp. Sruhoh se inge muhtwacwacack ke yac siofok tukun misac lal Jesus fahfahlac nwe ke pacl se ma ahknwacsnwacsyeyucklac tempuhl in nguhn kuh oakwuck ke alu pwacye ke lwen sahflah uh.—Orekma 20:29, 30; Luo Thessalonica 2:3, 6; Sie John 2:18, 19.
Ke lusen pacl loeloes se ma eltahl sruhoh ac wacngihn sukohsohk laltahl in alu inge, mwet kol luhn acn ac mwet kol ke alu inge luhngse in sruokyacna mwet uh ye kuh laltahl. Eltahl tiac lwelah ma pwacye ke Kahs luhn God uh in fahsrelihk. Ke sie pacl ah, mwet se fin rit Bible ke kahs ma el kahlwem kac na ma inge oacpacna in kuhnahoslah masap. Kuhtuh sin mwet suc oruh ma inge eltahl srihpsrihpyak ke sahk ac isisyak. Kuhtwena mwet suc ahkkahlwemye nuhnak lal ma tiac fal nuh ke mwe luti luhn mwet kol ke alu kikiacp ah eis mwe kai upac, tuh in tulokihnyac fahsrelihk luhn ma pwacye uh.
Kuht lotwelah pac ke aruhrruhma se lal Ezekiel inge lah mwet luhn God uh sifwil ahkmoulyeyuckyak ac kais kuhtuh na sukohsohklah liki alu kikiacp. Ma inge sikyak ngac ac fuhkah? Ke aruhrruhma se inge, oasr ma ahkkahlwemyeyuck muh oasr ‘sie puhsra rarrar.’ Ma inge sikyak ke lusen yac siofok meet liki na lwen sahflah uh muhtwacwacack. Ke lusen pacl ingacn, oasr kuhtuh mwet oaru suc luhngse in konwacack ma pwacye ac in kuhlwacnsap nuh sin God finne inkaiyen mwet uh luhlahlfongi ke mwe luti kikiacp. Mwet suc oaru inge eltahl lutlut ke Bible ac oruh ke kuhiyacltahl kewa in som fahkwack nuh sin mwet uh ke ma pwacye ma eltahl lotwelah. Kuhtuh seltahl muhtwacwacack pac in luhngaslah Bible uh nuh ke kahs pucspucs ma mwet uh kahlwem kac.
Apkuhran nuh ke yac 1870, Charles Taze Russell ac kuhtuh pac mwet suc weluhl inge eltahl kwacfeacng in konwacack ma pwacye ke Bible ac kuhlwacnsuhpuh Jeova. Ke kahs in puhpuhlyuck, muhtwacwacack in oasri ikoac ac kolo ke sri inge. Zion’s Watch Tower ac kuhtuh pac mwe rit sahyac sang kahsruh nuh sin mwet inse pwacye in kahlwem ke ma pwacye. Tok, kuhfwen orekma inge pahngpahng “Photo-Drama of Creation” ma oreklac ke yac 1914 ac puk se inge The Finished Mystery ma oreklac ke yac 1917 sang pac mwe ahkkweye nuh sin mwet luhn God inge. Na ke yac 1919, ke kahs in puhpuhlyuck, mwet luhn God uh moulyak ac eltahl muhta in facl seltahl uh. Tukun pacl inge, mwet luhlah ke mwet akmuhsralah uh wi mwet suc oasr finsrak la in muhta fin facluh eltahl tuhkweni oraclah “sie un mwet mweun na yohk.”—Ezekiel 37:10; Zechariah 8:20-23.b
Ke ma inge, arlacna kahlwem lah mwet luhn God uh sruhoh sin Babylon Luhlahp muhtwacwacack ke yac siofok kuhtuh tukun misac lal Jesus. Pa inge lusen pacl sac puhseni mwet suc som liki ac lain alu pwacye ke eltahl eis mwe luti kikiacp luhn alu ac pihlesruh ma pwacye. Ke lusen yac pucspucs, arlacna upac in kuhlwacnsap nuh sin Jeova, ac pa pacna inge ma sikyak nuh sin mwet Israel in pacl meet ah ke eltahl sruhoh. Tuhsruhktuh, ke pacl inge ma pwacye uh fahkwelihk nuh sin mwet nuhkewa. Kuht engan na pwacye lah kuht muhta ke sie pacl suc mwet “lahlmwetmwet . . . tolack oacna sahromrom luhn yen engyeng uh” ac “mwet pucspucs fah ahknwacsnwacsyelos” ac “fah ahkwoyeyuck”!—Daniel 12:3, 10, BMK.
Ke pacl se Satan el srihfacl Jesus, yac el usaclwack na pwacye nuh ke tempuhl uh kuh el ahkkahlwemye na ma inge ke inkacnek luhn sie aruhruhma?
Kuht tiac etuh na pwacye lah Satan el ahkkahlwemye fuhkah tempuhl uh nuh sel Jesus.
Mwet sihm luhn Bible luo inge Matthew ac Luke eltahl suhmuhslah ke ma sikyak ah. Matthew el fwack lah “Devil el usaclwack Jesus nuh Jerusalem, Siti Muhtahl, ac fihlilyac ke acn se ma fuhlwact emeet ke Tempuhl uh.” (Matthew 4:5) Luke el fahk ohinge: “Na Devil el usacllah nuh Jerusalem, ac fihlilyac ke acn se ma fuhlwact emeet ke Tempuhl.”—Luke 4:9.
Ke pacl somlah ah, mwe rit nahtuhsr uh ahkuhtweyac lah sahp Satan el tiac usaclwack Jesus ke pacl se ma el srihke in srifwel. Ke sie mwe puhpuhlyuck, The Watchtower ke March 1, 1961 luhmahlah ma inge nuh ke pacl se ma Satan el srihke in srifwel Jesus ke el ahkkahlwemye nuh sel tohkohsrahi nuhkewa fin facluh ke eltahl oasr finohl fuhlwact soko ah. Mackuhsin se inge fahk pac muh wacngihn finohl ma fuhlwact na pwacye ma sie mwet ac kuh in tu fac ac liye tohkohsrahi nuhkewa luhn facluh. The Watchtower se inge ahkkahlwemye lah ke inkacnek oacpacna inge, sahp Satan el tiac usaclwack Jesus nuh ke sie tempuhl na pwacye. Tuhsruhktuh, tukun kuhtuh pacl mwe lutlut ke The Watchtower fahk muh Jesus el fuhnuh lohng ac ahkos siyuck lal Satan uh in ahtulac nuh ten, Jesus el kuh in sifacna eislah moul lal. Ma inge ahkkahlwemye lah eltahl tu na pwacye ke sie acn ma arlacna fuhlwact.
Kuhtuh mwet uh fahk lah, ke srihpen Jesus el tiac sie mwet Levi, pwacnacng tiac lweyucklac elan tu fin acn muhtahl ke tempuhl uh. Ke ma inge eltahl fahk muh Satan el srihke in srifwel Jesus ke inkacnek luhn aruhruhma. Pa inge pacna ma sikyak nuh sel mwet pahluh Ezekiel, ke sie aruhruhma utucklac pac el nuh ke sie temple, ke yac pucspucs meet.—Ezekiel 8:3, 7-10; 11:1, 24; 37:1, 2.
Tuhsruhktuh, fin pwacye lah mwe sruhf inge sikyak ke sie aruhruhma muhkwena, pa inge kuhtuh kihsen siyuck ma nuhnkeyuck pac kac uh:
Yac mwe srihfe inge kuh in oruh Jesus elan ahtulac liki tempuhl uh?
Ke pacl ekahsr pac tohkoh ma Satan el srihke in srihfacl Jesus inge, el siyuck Jesus elan ekuhllah yot nuh ke bread ac elan epahsrlah ac alu nuh sel. Pwacnacng, yac Satan el ke Jesus elan ahtulac na pwacye liki tempuhl uh?
Tuhsruhktuh, Jesus el fuhnuh tu na pwacye fin acn ma fuhlwact emeet ke tempuhl uh, oasr pac kihsen siyuck sahyac ma nuhnkeyuck kac:
Yac kalmac pa Jesus el kuhnahoslah masap uh ke el tu fin acn muhtahl inge?
Jesus el fuhkahlah yen mwesis uh nwe Jerusalem?
Kuhtuh pac research ma orek nuh kac uh kahsre kuht in liye kuhtuh pac srihpac ma ac kuh in topuk kihsen siyuck luo lucng inge.
Ma se meet, Professor D. A. Carson el fahk lah kahs Greek (hi e ron’) ma luhngasyucklac nuh ke “tempuhl” ke fuhs luo inge kewa “sahp luhmweyuck nuh ke lohm na fohn se inge, ac tiac acn muhtahl na muhtahl muhkwena.” Pwacnacng, Jesus el tiac tu na pwacye fin acn muhtahl uh. Sahp, el tu fin sie lohm fuhlwact ma oan ke sie srowasrihk ke inkuhl in tempuhl uh. Lusen acn se ma el tu kac inge oasr ke feet 450 kuhtuh (140 meter) nuh ten ke Infahlfahl Kidron. Lohm se ma oan ke insrowasrihk ke tempuhl uh pa fuhlwact emeet ke tempuhl uh ac mahngon lohm se inge tuhpahsrpahsr ac kalkalyak. Josephus, sie mwet suc lutlutkihn moul luhn mwet meet ah, el fahk lah mwet se fin tu fin acn se inge ac ngweti, “el ac kuh in lahngihngngihng” ke srihpen arlacna fuhlwact. Jesus el finne tiac mwet Levi se, el kuh in tu ke acn se inge ac ma inge ac tiac oraclah fohs kuh elyah luhlahp.
Tuhsruhktuh, Jesus el utuckyak fuhkah nuh ke tempuhl uh ke el muhta yen mwesis ac? Top se ma pwacye emeet uh pa kuht tiac kuh in fahk na pwacye. Ahkuhtweyac fototo ke mwe srihfe inge kewa tiac fahk lah puhtahkah Satan el srihfacl Jesus kuh lusackac muhta lal Jesus liki acn Jerusalem. Sahp, pwacye Jesus el fahsr fohlohk nwe Jerusalem, finne sahp ac paht kuhtuh elan sun acn we. Ma suhmuhslah uh tiac fahk kahlwem fin Jesus el muhtana ke yen mwesis ke lusen mwe srihfe inge. Tuhsruhktuh, fwack na muh utuckyak el nuh Jerusalem.
Tuhsruhktuh, fuhkah nuh ke mwe srihfe se ma ahkkahlwemyeyuck nuh sel Jesus ke “tohkohsrahi nuhkewa fin facluh”? Kahlwem lah el tiac liye tohkohsrahi inge nuhkewa, wacngihn finohl soko ma mwet se ac kuh in tu kac ac liye ma inge nuhkewa. Pwacnacng, sahp Satan el ahkkahlwemye ma inge nuh sel Jesus ke sie aruhruhma, in oacpacna ke sie inkacnek ma petsac uh ac kuh in liyeyuck ke sie screen ma orekmakihnyuck in ahkkahlwemye kain in acn pucspucs fin facluh nuh sin sie mwet. Sahp Satan el orekmakihn sie aruhruhma, tuhsruhktuh Jesus el ac enenuh in epahsrlah ac alu na pwacye nuh sel ac tiac ke aruhruhma se na. (Matthew 4:8, 9) Ke srihpac se inge, ke Satan el usaclwack Jesus nuh ke tempuhl uh, sahp el suk na in fihliyac moul lal Jesus in mwe sensen el fin lohngohl ac ahtulac. Tuhsruhktuh, Jesus el tiac lohngohl. Fuhnuh ma inge sikyak ke sie aruhruhma, luhkuhn tiac mwe sruhf na pwacye se nuh sel Jesus!
Pwacnacng, sahp Jesus el som na pwacye nuh Jerusalem ac tu ke acn fuhlwact emeet ke tempuhl uh. Tuh in oacna ma fwack ke muhtwacwacyen mwe lutlut se inge, kuht tiac etuh na pwacye lah Satan el ahkkahlwemye tempuhl uh nuh sel Jesus ke inkacnek fuhkah. Tuhsruhktuh, kuht etuh na pwacye lah Satan el tahfwelah na in srihfacl Jesus ac ke kais sie pacl inge Jesus el tiac lohngohl.
b Ke Ezekiel 37:1-14 ac Fwackyuk 11:7-12, kais sie puk inge sramsramkihn fohlohkyak luhn alu pwacye ma sikyak ke yac 1919. Kahs pahluh se ke puk luhn Ezekiel inge palye ke ma ac sikyak in fohlohkuhnack kuh ahksukohsohkyelah mwet nuhkewa luhn God in sifwil oruh alu laltahl tukun eltahl sruhoh ke lusen pacl na loes. Tuhsruhktuh, sie kahs pahluh ke puk luhn Fwackyuk, el ahkkahlwemye lah srihsrngiyucki ke yac 1919 u srihsrihk luhn mwet akmuhsralah suc kol mwet nuhkewa luhn God. Mukul lili inge tiac lweyucklac in oruh kuhtwena ma ke lusen pacl se.