Jeova El Ac Fah Kahsre Kom Ac Ahkkweye Kom
“Jeova el fwa karuhngnuhlwacng ke el muhnahs ac oan fin mwe oan kiacl.”—PSALM 41:3, BMK.
KOM AC TOPUK FUHKAH?
Psalm 41:3 ac ahkkweye kuht fuhkah ke pacl kuht mas?
Efuh kuh kuht tiac tuhpan God elan orek mwenmwen in unwekuhtlac ke pacl inge?
Efuh kuh kuht enenuh in taran ke pacl ma mwet sahyac uh use kahs in kahsruh nuh sesr ke karihngihnyen mahnosr kuh mas lasr uh?
1, 2. Meac God el oruh ke pacl luhn mwet in Bible uh? Meac kuhtuh mwet mas ke pacl inge nuhnkuh uh?
KOM fin wi tari ke mas na upac se, sahp ac kom nuhnkuh: ‘Nga ac muh kwelac?’ Kuh sahp sie mwet in sucu lom kuh kawuck se lom mas ac kom nuhnkuh fin el ac muh kwelac. Kuht nuhkewa ac puhla ma inge fin kuht kuh sie mwet lasr wi ke sie mas na upac. Oasr pac mwet ma kuht riti in Bible suc mas ac luhngse in etuh fin eltahl ac muh kwelac. Ke sie mwe puhpuhlyuck, Tohkohsrah Ahaziah, wen nahtuhl Ahab ac Jezebel, el ke etuh fin el ac muh kwelac ke mas lal uh. Ac tok, Tokosra Benhadad fin acn Syria el masack ac nuhnkuh el fin ac muh kwelac.—Luo Tokosra 1:2; 8:7, 8.
2 Bible uh oacyacpac fahk nuh sesr lah, in pacl meet ah Jeova el unwelah mas luhn mwet ke inkacnek in mwenmwen ac oacyacpac el orekmakihn mwet pahluh lal in ahkmoulyeack kuhtuh sin mwet misac. (Sie Tokosra 17:17-24; Luo Tokosra 4:17-20, 32-35) Ke pacl inge, oasr mwet mas suc nuhnkuh fin God el ac ahkkweyacltahllah pac.
3-5. Meac Jeova ac Jesus eltahl kuh in oruh? Kihsen siyuck fuhkah kuht ac fah sramsramkihn uh?
3 Oasr kuh luhn God in pwacnacng mwet uh in puhlakihn mas ac ahkkweyelah mas laltahl uh. Oasr mwet el tuh kalyei ke mas, oacna Pharaoh ke pacl lal Abraham ac Miriam wiyacl Moses. (Genesis 12:17; Oekyuk 12:9, 10; Luo Samuel 24:15) Ac el tuh kalyei mwet Israel ke “kain in mas luhlahp nuhkewa” ke srihpen eltahl tilac oaru nuh sel. (Deuteronomy 28:58-61) Oasr pac pacl ma Jeova el tuh karuhnguhnwacng mwet lal in tiac masack. (Exodus 23:25; Deuteronomy 7:15) El oacyacpac ahkkweyaclah kuhtuh seltahl. Ke sie mwe puhpuhlyuck, el ahkkweyacllah Job ke pacl se ma el tuh mas upac ac ke misac.—Job 2:7; 3:11-13; 42:10, 16.
4 Kuht luhlahlfongi na pwacye lah oasr kuh luhn Jeova in ahkkweyaclah mwet mas. Jesus el kuh pac in onwelah mas luhn mwet uh. Ke pacl se el muhta fin facluh, el ahkkweyaclah mas luhn mwet oacna lepa ac pulkoa. El ahkkweyaclah pac mwet kun ac mwet ul. (Riti Matthew 4:23, 24; John 9:1-7) Mwenmwen inge kahsre kuht in ngetlah ac tuhpan ke ma wowo pucspucs ma Jesus el ac fah oruh ke facl sasuc uh. Ke pacl sacn, “wacngihn mwet in facl sesr ac fah fahk muh, ‘Nga mas.’”—Isaiah 33:24.
5 Pwacnacng, kuht fin weack sie mas na upac, yac kuht kuh in luhlahlfongi muh Jeova ac Jesus ac fah ahkkweyekuhtlah ingena ke inkacnek luhn mwenmwen? Ac meac kuht enenuh in nuhnkuh kac ke pacl se kuht oruh sulaclah lasr nuh ke ono?
LUHLAHLFONGI JEOVA KE PACL KOM MAS
6. Meac Bible uh fahk ke mwenmwen ma mwet Christian in pacl meet ah oruh?
6 Ke pacl luhn mwet sap ah, Jeova el akmuhsraelah mwet Christian ke nguhn muhtahl ac sang kuh nuh seltahl in orek mwenmwen. (Orekma 3:2-7; 9:36-42) Ke sie mwe puhpuhlyuck, eltahl kuh in ahkkweyacllah mwet, ac kahskahskihn kain in kahs pucspucs. (Sie Corinth 12:4-11) Tuhsruhktuh tok, mwenmwen inge nuhkewa tui, in oacna ma Bible uh fahk. (Sie Corinth 13:8) Pwacnacng, ke pacl inge kuht tiac kuh in tuhpan muh mwenmwen luhn God ac ahkkweyekuhtlac kuh mwet lasr uh.
7. Psalm 41:3 ahkkweye kuht fuhkah?
7 Tuhsruhktuh kom fin mas, Jeova el ac kahsre kom ac ahkkweye kom, in oacna ma el oruh nuh sin mwet kuhlwacnsap lal in pacl meet ah. Tohkohsrah David el suhmuhslah: “Insewowo elos suc nuhnkuh ke mwet suhkahsruhp; tuh LEUM GOD El ac fah kahsrelos in pacl elos sun ongaiyac. LEUM GOD El ac fah karuhnguhnuhlos ac liyacacng moul lalos.” (Psalm 41:1, 2) Pwacye lah, tiac kalmen ma David el fahk inge pa sie mwet wo suc kuhlwacng nuh sin mwet suhkahsruhp ac fah tiacna misac. Pwacnacng, Jeova el ac kahsruh fuhkah kain in mwet wo inge? David el ahkuhtweyac: “Jeova el fah karuhnguhnuhlwacng ke el muhnahs ac oan fin mwe oan kiacl. Kom oruh mwe oan kiacl nuhkewa in pacl in mas lal.” (Psalm 41:3, BMK) Jeova el etuh ma nuhkewa ma mwet kuhlwacnsap lal uh kweok kac ac el tiac muhlkuhnuhltahllah. El kuh in ahkpuhlaikyacltahl ac oruh eltahl in lahlmwetmwet. Jeova el oacyacpac oraclah monin mwet uh ke sie inkacnek ma ac kuh in sifacna unweyucklac.
8. In fal nuh ke Psalm 41:4, meac David el siyuck Jeova elan oruh ke pacl se ma el mas na upac ah?
8 Ke Psalm 41, David el oacyacpac sramsramkihn sie pacl ma el mas na upac, muhnahs ac elyac. Sahp ke pacl se ingacn, Absalom wen se nahtuhl, el srihke in eslah acn lal oacna sie tohkohsrah. David el mas na upac oruh el tiac kuh in tulokihnilyac Absalom. El etuh lah ma upac luhn sucu lal uh ma tuhkuh ke orekma kuluk lal nuh sel Bathsheba. (Luo Samuel 12:7-14) Pwacnacng, meac el oruh? El puhruhe ac fahk: “Nga oruh ma kuluk lain kom, LEUM GOD. Pahkomuhtuhk ac ahkkweyeyuclac.” (Psalm 41:4) David el etuh lah Jeova el nuhnak muhnahs nuh sel ke ma kuluk lal ac el luhlahlfongi ke kahsruh luhn God ke pacl in mas lal. Tuhsruhktuh, yac David el tuhpan Jeova elan oraclah sie mwenmwen ah in ahkkweyacllah?
9. (a) Meac Jeova el oruh nuh sel Tohkohsrah Hezekiah? (b) Meac David el tuhpanuhl Jeova kac?
9 Pwacye lah kuhtuh pacl uh God el sulaclah in unwelah mas luhn mwet uh. Ke sie mwe puhpuhlyuck, ke Tohkohsrah Hezekiah el apkuhran in misac, Jeova el ahkkweyacllah. Hezekiah el moul sun yac 15 tukun ma inge. (Luo Tokosra 20:1-6) Tuhsruhktuh, David el tiac tuhpan sie mwenmwen ah in sikyak, a el tuhpan na God elan kahsrel ke inkacnek se pacna ma el sang kahsruh nuh ‘selos suc nuhnkuh ke mwet suhkahsruhp.’ Arlacna fototo inmahsrlol David ac Jeova, pwacnacng el kuh in siyuck Jeova elan ahkkweyacl ac karuhnguhnuhl ke pacl in mas lal. El oacyacpac siyuck tuh mahnol in ahkkweyeyucklac ac elan kwelac. Kuht kuh in siyuck Jeova elan kahsre kuht ke inkacnek se pacna inge.—Psalm 103:3.
10. Meac sikyak nuh sel Trophimus ac Epaphroditus? Ac meac ma inge luti nuh sesr?
10 Ke pacl luhn mwet sap ah, mwet sap Paul ac kuhtuh pac sahyac kuh in unwelah mas luhn mwet uh, tuhsruhktuh tiac mwet Christian nuhkewa ahkkweyeyucklac ke mwenmwen. (Riti Orekma 14:8-10.) Mwet sap Paul el tuh ahkkweyelah pahpah tuhmwacl Publius suc mas fol ac mihsen fohk srah. Paul el “puhruhelac, likiyac pahol facl ac unwellah.” (Orekma 28:8) Tuhsruhktuh, Paul el tiac ahkkweyaclah mwet nuhkewa ma el etuh uh. Kawuck se lal inge, Trophimus el weluhl Paul fuhfahsryucsr ke orekma in missionary lal. (Orekma 20:3-5, 22; 21:29) Ke pacl se Trophimus el masack, Paul el tiacna ahkkweyacllah. Pwacnacng, Trophimus el enenuh in monglac fin acn Miletus elan kwelac ac el tilac weluhl Paul ke fuhfahsryacsr lal ah. (Luo Timothy 4:20) Epaphoditus, sie pac kawuck lal Paul el masack ac luhkuhn na misac. Tuhsruhktuh, Bible uh tiac fahk lah Paul el unwellah.—Philippi 2:25-27, 30.
KAHS IN KAHSRUH FUHKAH FAL KOM IN EIS?
11, 12. Meac kuht etuh kacl Luke, ac el kahsrel Paul fuhkah?
11 Luke el doctor se ac el weluhl pac Paul fuhfahsryucsr. (Orekma 16:10-12; 20:5, 6; Colossae 4:14) Sahp oasr pacl el kahsrel Paul ac kuhtuh pac mwet sahyac ke pacl ma eltahl masack ke orekma in fuhfahsryucsr laltahl uh. (Galatia 4:13) In oacna ma Jesus el fahk inge, “mwet mas na” pa enenuh doctor uh.—Luke 5:31.
12 Luke el sie mwet suc kuh in sang kahs in kahsruh nuh sin sie mwet mas. El eis ahkpah in oruh orekma luhn doctor. Bible uh tiac fahk lah piyac acn kuh pacl ma Luke el eis ahkpah lal inge. Tuhsruhktuh, Bible uh fahk lah Paul el sang luhng lal Luke nuh sin mwet Colossae. Pwacnacng sahp, Luke el eis ahkpah lal uh ke sie lutlut ke ono fin acn Laodicea, sie siti ma oan apkuhran nuh ke acn Colossae. Oacyacpac, ke pacl se el suhmuhslah puk luo in Bible pahngpahng Luke ac Orekma, el orekmakihn kahs ma orekmakihnyuck ke ip luhn ono. Ke srihpen Luke el doctor se, puhs ma el suhmuhslah ke orekma lal Jesus ke pacl ma el unwelah mwet uh.
13. Meac kuht enenuh in esam meet liki kuht sang kuh eis kahsruh ke ono?
13 Ke pacl inge, wacngihn mwet lili wiyacsr ma kuh in orek mwenmwen ac unwekuhtlac. Tuhsruhktuh, ke srihpen eltahl ke kahsre kuht, kuhtuh seltahl ac luhngse in use kahs in kahsruh ke inkacnek in ono, kuht finne tiac siyuck ke kahsruh laltahl. Pwacye lah kuhtuh kahs in kahsruh inge wacngihn ma kuluk kac. Ke sie mwe puhpuhlyuck, Timothy el maskihn insiacl, sahp ke srihpen kof ma el nihm uh tiac nwacsnwacs.a (Liye footnote.) Pwacnacng, Paul el fahk nuh sel Timothy muh wo elan nihm wine. (Riti Sie Timothy 5:23.) Tuhsruhktuh, kuht enenuh in taran. Sahp mwet lili se ac kuh in kwacfe kuht in eis sie kain in ono kuh sra (herb), kuh kang kuh taran kain in mongo. Sahp el ac fahk nuh sum muh ma inge kahsruh sie mwet in sucu lal ma maskihn mas se pacna lom ingacn. Tuhsruhktuh, tiac kalmen ma inge pa ac kahsre kom pac. Kuht enenuh in esam lah finne mwet pucspucs orekmakihn ono se kuh inkacnek in ono se, ma inge ac kuh in mwe sensen se nuh sesr.—Riti Soakas 27:12.
OREKMAKIHN LAHLMWETMWET KE SULACLAH LASR
14, 15. (a) Kain in mwet fuhkah kuht enenuh in sensenkihn uh? (b) Meac kuht kuh in lotwelah ke Soakas 14:15?
14 Kuht nuhkewa luhngse mahnosr in wo ac fokoko, tuh kuht in engankihn moul lasr ac sang kuhiyacsr ke orekma lasr nuh sin Jeova. Tuhsruhktuh, ke srihpen sesuwohs lasr kuht tiac kuh in kahingkihn mas nuhkewa. Ke pacl kuht masack uh, sahp puhs inkacnek in ono ac oasr suwohs lasr in sulaclah ma kuht ac orekmakihn uh. Tuhsruhktuh, kuhtuh mwet ac company uh fahk muh eltahl konwacack ono in unwelah mas lasr uh. Eltahl fahk na ma inge mweyen eltahl ke orek mani. Sahp, eltahl fahk muh puhs mwet orekmakihn ono laltahl inge ac kwelac ke mas laltahl uh. Ac ke pacl kuht mas uh, sahp kuht ac suk in srihke kain in ono nuhkewa ma ac kahsre kuht in kwelac ac in loes moul lasr. Tuhsruhktuh, kuht enenuh in esam kahs in kahsruh ke Kahs luhn God inge: “Sie mwet lahlfon el luhlahlfongi ma nuhkewa; a mwet lahlkuhng elos taran na yen elos fahsr nuh we.”—Soakas 14:15.
15 Kuht fin lahlkuhng kuh lahlmwetmwet, kuht ac arlacna taran ke ma kuht luhlahlfongi kac uh yohkna kuht fin tiac etuh na pwacye lah oasr etwacack luhn mwet se ma usot kahs in kahsruh ingacn. Kuht kuh in siyuck sesr sifacna: ‘El fahk muh vitamin, sra, kuh inkacnek in karihngihnyen mongo inge kahsruh mwet sahyac tari, tuhsruhktuh yac nga etuh na pwacye lah ma inge kahsreltahl? Finne pwacye lah ma inge kahsruh mwet sahyac tari, nga ac etuh fuhkah lah ac kuh in kahsre yuc? Yac wo nga in orek research nuh kac ac sramsram nuh sin sie mwet suc oasr etwacack ac ahkpah la ke ip luhn ono?’—Deuteronomy 17:6.
16. Meac kuht enenuh in nuhnkuh kac ke pacl se kuht sule kain in test kuh inkacnek in ono ma kuht ac eis?
16 Ke pacl se kuht sule lah kain in test kuh inkacnek in ono fuhkah kuht ac eis uh, kuht enenuh in orekmakihn ‘lahlmwetmwet ac etwacack’ in oruh sulaclah lasr uh. (Ecclesiastes 2:26) Ma inge arlacna yohk srihpac fin test kuh inkacnek in ono ma kuht eis uh luhman usrnguck. Yac mwet se ma kuht eis kahsruh se ingacn kuh in ahkuhtweyac lah test kuh inkacnek in ono se inge ac orekma fuhkah? Yac ahkuhtweyac lal uh luhman usrnguck? Yac puhs suhnuhn doctor ma insese kac lah test kuh inkacnek se inge ac kuh in unwelah mwet? (Soakas 22:29) Sahp, oasr mwet fahk nuh sesr muh konweyuckyak inkacnek sasuc se in unwelah sie mas, tuhsruhktuh inkacnek se inge oasr ke sie acn loeslac ac doctor uh soenna etuh kac. Tuhsruhktuh, yac oasr mwe ahkpwacyeye nuh kac lah oasr na pwacye inkacnek in ono se inge? Sahp, oasr pac mwet ma ac usot kahsruh ke inkacnek in ono ma tiac etweyuck kain in ma ma ituckyang nuh kac ac sahp ono inge orekmakihn nguhn fohkfohk. Ma inge ac kuh in mwe sensen na yohk. Esam, God el sensenkihn kuht in fahsr liki orekmakihnyen inutnut kuh orek mwenmwen.—Deuteronomy 18:10-12; Leviticus 19:26.
KUHT FINSRAK KOWOS IN KUH NA
17. Meac kena luhn mwet Christian nuhkewa?
17 Un mwet suc liyacacng mwet luhn God in pacl luhn mwet sap ah suhpwaclah lwacta se nuh sin mwet lili ke congregation pucspucs in fahk nuh seltahl kain in ma ma eltahl enenuh in fahsr liki. Ke sahflahiyen lwacta inge, un mwet inge suhmuhslah: “Ac fah wo nu suwos, komwos fwin liyekowosyang liki ma inge. Luhng nuh suwos!” (Orekma 15:29, BMK) Ke kuhtuh pac kahs sahyac, pohloh kahs sahflah se ke fuhs inge luhngasyucklac oacna “Kuht finsrak kowos in kuh na.” Pwacye lah pohloh kahs sahflah inge kahs in wihlkacs se na, tuhsruhktuh ma inge ahkacsmakihnye kuht lah wacngihn ma kuluk kac kuht in ke karihngihn in wo mahnosr.
18, 19. Meac kuht kuh in ngwetlah nuh kac ke facl sasuc uh?
18 Ke srihpen kuht nuhkewa sesuwohs, kuht tiac kuh in fahsr liki mas nuhkewa. Ac ke pacl se kuht masack uh, kuht tiac tuhpan Jeova elan oruh sie mwenmwen ah in unwekuhtlac. Tuhsruhktuh, kuht kuh in ngwetlah nuh ke pacl se ma el ac unwekuhtlac ma pahtpaht ke pacl fahsruh uh. Ke Fwackyuk 22:1, 2, mwet sap John el sruhmuhn ke “kof in moul” ac “sahk luhn moul” ma ac fah unwelah mwet nuhkewa. Ma inge tiac luhmweyuck nuh ke kain in ono ma oreklac ke sra ma kuht eis in unwekuhtlac ke pacl inge kuh nuh ke facl sasuc uh. Tuhsruhktuh, ma inge luhmweyuck nuh ke ma nuhkewa ma Jeova ac Jesus ac fah oruh ke pacl fahsruh uh tuh kuht in moul ma pahtpaht.—Isaiah 35:5, 6.
19 Kuht ngwetlah nuh ke pacl na wowo se. Tuhsruhktuh ke pacl inge, kuht luhlahlfongi na pwacye lah Jeova el luhngse kais sie sesr ac el kahlwem ke puhlakihn lasr ke pacl ma kuht sun mwe kweok. In oacna David, kuht luhlahlfongi lah kuht fin masack, Jeova el ac fah tiacna siskuhtlac. Pacl nuhkewa el karihngihn mwet suc oaru nuh sel uh.—Psalm 41:12.
[Sihm Srihsrihk e ten]
a Puk se inge The Origins and Ancient History of Wine fahk lah scientist uh konwacack lah mas se inge pahngpahng typhoid ac kuhtuh pac mas sahyac ma tuhkuh ke wet uh sa in misac ke wain.