Kas lun Jeova el Moul
Kas Fulat su Tuku ke Buk lun Fwakyuk—I
KE PAL se el oasr ke tuka se pangpang Patmos ke sripen el sruo we, met sap Jon su matou tari el liye aruruma 16. Ke aruruma puspus inge Jon el liye ma Jeova God a Jisus Kraist elos fwa akpayeye ke lusen len lun Leum. Ke lusen pal se inge el mutamwauk in yea 1914 ke pal se Togusrai lun God el oakiyuki nu ke saflaiyen Kolyuk lun Kraist ke lusen Sie Tausan Yea. Buk lun Fwakyuk, su Jon el simusla in yea 96 C.E., el sie me sramsram su akkalemye ke aruruma nukewa inge.
Lela kut in lutlutkin kas fulat ke Fwakyuk 1:1–12:17, su akkalemye ke aruruma se meet nu ke ma se ak itkosr su Jon el liye. Aruruma nukewa inge el mokle nunak lasr meyen ma inge akkalemye ke ma puspus su fwa sikyak fwin fwalu ke pal inge a ke orekma puspus su Jeova el fwa akpayeye ke pal na fototo fwasru. Met nukewa su ridi aruruma nukewa inge wi lulalfongi paye lalos nu ka fwa eis me akkeye yok ka.—Hibru 4:12.
“LAM” LUN GOD EL IKASLA SIL SE MEET NU KE SIL AK ONKOSR
Ma se meet, Jon el liyel Jisus Kraist ke mwolana lal a el eis kas puspus su el enenu in ‘simusla in sie buk limlim a supwela nu ke congregation itkosr.’ (Fwakyuk 1:10, 11) Ma se akluo, el liye aruruma ke sie tron su oasr in kosrao. Ke lepo leyut sin El su muta fwin tron oasr sie buk limlim siliyuki ke sil itkosr. Met sefwanna su “fwal in ikasla buk se” inge pa el su pangpang “Laion ke sruf lun Juda,” ku “lam soko . . . su oasr ko itkosr a muta itkosr.”—Fwakyuk 4:2; 5:1, 2, 5, 6.
Aruruma se aktolu el akkalemye ke ma su fwa sikyak ke pal se “Lam” el ikasla sil se meet nu ke sil ak onkosr. Ke el ikasla sil ak onkosr, oasr kusrusr lulap sikyak a len lulap lun mulat lal el summu tari. (Fwakyuk 6:1, 12, 17) Tusruktu aruruma se toku el akkalemye ke lipufan akosr elos ‘sruokye eng akosr lun fwalu’ nu ke pal se orekma in siliye 144,000 sin met akmusrala el aksafyeyukla. Oasr “sie u lulap” sin met puspus su tia siliyuki elos “tu ye mutun tron a ye mutun Lam.”—Fwakyuk 7:1, 9.
Kusensiyuk Puspus Ke Ma Simusla Eis Top Ka:
1:4; 3:1; 4:5; 5:6—Mea kalmen kas inge “ngun itkosr lun God”? Numbu se inge itkosr el kalmekin nu ke ma sumwosmwos a fwal ye mutun God. Ke ma inge, kas nukewa su tuku sin God nu sin “congregation itkosr” el fwal pa in orekmakinyuk nu sin met kulansap nukewa lun God su wi ke 100,000 congregation fwin fwalu ke pal inge. (Fwakyuk 1:11, 20) Ke sripen Jeova el sang ngun mutal lal fwal nu ke ma lungse lal, paenang kas inge “ngun itkosr” el akkalemye ke me kasru nukewa ke ku lun God in sang etauk a me insemwomwo puspus nu sin met nukewa su loang akmwoye nu ke kas palu inge. Buk lun Fwakyuk el akkalemye ke ma puspus su takla fwal nu ke ma itkosr in kais sie poloa. Numbu itkosr se inge el kalmekin nu ke ma sumwos su fwal a aksafyeyukla, a buk se inge el akkalemye ke ‘ma fongla’ ku ma lukma lun God su fwa “akkalemyeyuk” ke inkanek nukewa.—Fwakyuk 10:7.
1:8, 17—Mwal luo inge “Alfa a Omega” a ‘met Se Meet a met Se Safla’ el orekmakinyuk nu sin su? Mwal se inge “Alfa a Omega” el orekmakinyuk nu sin Jeova, a kas inge el akkalemye yok la wangin kutena God su fulat lukel in pal meeta a ke pal fwasru. El pa “mutamwauk a safla.” (Fwakyuk 21:6; 22:13) Aok, Jeova el pangpang “ma se meet a ma se tok” in Fwakyuk 22:13, su kalme pa wangin kutena God meet lukel, ku fwa ku in sikyak tokol. Fwinne ouinge sapta se meet lun Fwakyuk el akkalemye la mwal se inge “Ma Se Meet a Ma Se Tok” el orekmakinyuk pa nu sin Jisus Kraist. El pa met se meet su akmoulyeyukyak liki met mise nu ke moul in kosrao su tia ku in sifwil mise a el pa met se safla su Jeova sifwana el akmoulyeak.—Kolosse 1:18.
2:7—Mea se inge “paredais lun God”? Ke sripen kas se inge el ma nu sin met Kristian akmusrala, paenang paredais su sramsramkinyuk inge el kalmekinyuk nu ke oiya mwomwo su oasr in kosrao yen God el muta we. Met Kristian akmusrala nukewa su oaru elos fwa akinsemwomwoyeyuk ke sripen elos ku in mongo “ke sak in moul.” Elos fwa eis moul ma patpat su tia ku in wanginla.—1 Korint 15:53.
3:7—Ngea Jisus el eis “ki lun Devid,” a ke inkanek fuka el orekmakin ki se inge? Ke pal se el baptaisla tari in yea 29 C.E., Jisus el srusrngiyuki tu lan Kol oana Togusra se ke pal fwasru. Tusruktu, Jisus el tia eis ki lun Devid in pal sa, a el eis na in yea 33 C.E. ke pal se el somwak nu in kosrao a akmutalyeyuk ke lepo leyut sin God. El usrui sumwos nukewa ke Togusrai lal Devid. Mutamwauk in pal se inge, Jisus el orekmakin ki in akyokye oiya puspus nu ke orekma in kulansap in sang kasru akwuk lun Togusrai. In yea 1919, Jisus el sang “ki nu ke loom sel Devid” nu in poun “met kulansap oaru a lalmetmet” ke el srusrngiye u lun met kulansap “fwin ma lal nukewa.”—Isaia 22:22; Mattu 24:45, 47.
3:12—Mea “e sasu” lal Jisus? E se inge el kalmekin nu orekma a kunokon sasu nukewa lal Jisus. (Filippai 2:9-11) Wangin kutena met su oasr etauk yok nu ke e se inge a Jisus mukena, ne ouinge Jisus el simusla ma inge nu fwin met oaru nukewa wiyel in kosrao, in akfototoyelos nu sel. (Fwakyuk 19:12) Elos eis pa kunokon mwomwo oana ke ma Jeova el sang nu sin Jisus.
Me Lutlut Nu Sesr:
1:3. Ke sripen ‘pal pakiyuki [in oru nununku lun God nu ke fwal lun Setan] el apkuran me,’ paenang oasr ma enenu yok in eis kalem ka ke kas su simusyukla in Fwakyuk a in orala me aksumwos su eneneyuk nu ka.
3:17, 18. Kut enenu in molela sin Jisus “gold su aknasnasyeyuk tari ke e,” in kasre kut in kasrup nu sin God. Kalme pa, kut in kafweang yok in kasrup ke orekma mwomwo nukewa. (1 Timote 6:17-19) Kut enenu pa in nukomang “nuknuk fasrfasr,” su akkalemye ke me akul lasr oana met tuma lutlut lun Kraist, a orekmakin “unwen muta,” ku ono nu ke muta su kalmekin nu kas in kasru su akkalemyeyuk ke magasin inge Tauer in San, tu kut in eis etauk a kalem yok ke kas lun God.—Fwakyuk 19:8.
7:13, 14. Met elder 24 elos aoliyen 144,000 su oasr ke mwolana lalos in kosrao, elos fwa oru kulansap lalos we oana togusra a met tol. Elos petsaiyukla nu ke met tol puspus in pal meeta in an Israel, su Togusra Devid el orala akwuk nu ke kitakatelik lalos ke u 24. Sie sin met elder inge el akkalemye nu sel Jon ke u lulap se inge. Ke ma inge, oasr akkalemyeyen sifwil moulyuk lun met Kristian akmusrala la el mutamwauk meet liki yea 1935 kutu. Efu? Meyen in yea se inge me akilen nu ke u lulap el akkalemyeyuk kalem nu sin met kulansap akmusrala lun God fwin fwalu.—Luk 22:28-30; Fwakyuk 4:4; 7:9.
KE PAL SE SIL AK ITKOSR EL IKAKLA LIPUFAN ELOS UKYE ME UKUK ITKOSR
Lam el ikasla sil ak itkosr. Lipufan itkosr elos eis me ukuk itkosr. Lipufan onkosr elos ugye me ukuk lalos, sulkakin kas in nununku nu sin “sie tafwu tolu” sin metu, su lumeyuk nu ke alu kikiap nukewa su fwak mu elos met Kristian. (Fwakyuk 8:1, 2, 7-12; 9:15, 18) Pa inge ma Jon el liye ke aruruma ak limekosr. Ke aruruma se toku su el oasr ka, Jon el kang buk srisrik sa a el srikeye luse a lupan tempel u. Tokin lipufan se el ugye me ukuk ak itkosr, oasr pusra lulap su akkalemye: “Togusrai lun fwalu ekla tari togusrai lun Leum lasr, a lun Kraist lal.”—Fwakyuk 10:10; 11:1, 15.
Oasr ma puspus su akkalemyeyuk ke aruruma ak itkosr oana ke ma simla in Fwakyuk 11:15, 17. Oasr me akul lulap sikme in kosrao me. Mutan se in kosrao el oswela sie tulik mokul. Devil el sisila liki in kosrao. Ke sripen el mulat ma lulap nu sin mutan se in kosrao inge, paenang el “som in meun nu sin fute lal lula.”—Fwakyuk 12:1, 5, 9, 17.
Kusensiyuk Puspus Ke Ma Simusla Eis Top Ka:
8:1-5—Efu ku misla sikyak in kosrao, a tokin ma inge mea se sisila nu fwalu? Oasr misla yok sikyak in kosrao tu “pre lun met mwo” fwin fwalu fwa ku in longyuk in kosrao. Ma inge sikyak ke saflaiyen meun lulap se meet su orek fwin fwalu. Met Kristian akmusrala elos tia somwak nu in kosrao ke saflaiyen pal lun met pegan, oana pus inmasrlolos elos nunku mu e fwa sikyak. Elos pulakin ma upa puspus ke lusen pal su oasr meun. Ke ma inge elos sikalani in pre a siyuk ke kasru. Pre lalos topukyuk, oasr sie lipufan el sisla e nu fwalu su lumeyuk nu ke me akkeye yok su oru met Kristian akmusrala nukewa in arlana moniyuk ke orekma lalos nu sin Jeova. Fwinne elos supus, elos mutamwauk in oru orekma in sulkakin peng mwo fwin fwalu nufon, su oru met puspus in nunku yok a sramsramkin yok ke Togusrai lun God, su oana ke kas in pupulyuk el orala e nu ke alu nukewa su fwak mu elos met Kristian. Kas in sensen kulana lun Baibel el sulkakinyuk, a ma paye su oasr in ma Simusla el akkalemyeyuk a oasr met puspus su eis etauk lalos ka. Ke kas in pupulyuk foundeson lun alu kikiap nukewa mokleyukyak na upa, oana ke loom lulap puspus el usrusryak ke sripen oasr kusrusr lulap sikyak.
8:6-12; 9:1, 13; 11:15—Ngea lipufan itkosr elos akola in ugye me ukuk lalos, a ngea a fuka ugyen me ukuk? Ke pal se lipufan elos akola in ugye me ukuk itkosr, oasr pa kas in kasru nu sin u lun met kulansap akmusrala fwin fwalu mutamwauk in yea 1919 nu ke yea 1922. Met akmusrala nukewa inge elos kafweang in sifwil orala akwuk in sulkakin peng mwo nu sin met puspus a in musaela loom lulap oana yen in orek buk. (Fwakyuk 12:13, 14) Orekma in ugye me ukuk el lumeyuk nu ke orekma lun met kulansap lun God in sulkakin nununku nukewa lun Jeova nu ke fwal lun Setan a lipufan elos sang kasru nu ke orekma lalos inge. Arlana kalem la, ma inge mutamwauk in orek in yea 1922 ke sie toeni lulap in an Cedar Point, Ohio a fwa orek nu ke pal se su ongoiye lulap sikyak.
8:13; 9:12; 11:14—Ke inkanek fuka me ukuk ak limekosr nu ke ak itkosr el akkalemye ke ma “we” puspus? Me ukuk se meet nu ke ak akosr el akkalemye la God el wangin ke me insemwomwo lal nu ke alu kikiap nukewa su fwak mu elos met Kristian, ke oiya saye, me ukuk ak limekosr nu ke ak itkosr el akkalemye ke ma we su oasr ke ma puspus su sikyak. Me ukuk ak limekosr el akkalemye ke sukosokla lun met kulansap lun God liki “abys” su lumeyuk nu ke oiya lalos su wangin moniyuk in orekma lalos in yea 1919. Tusruktu tokin pal se inge elos arlana moniyuk ke orekma in sang ma lo, su oana ke orekma in akkeokye alu kikiap nukewa su fwak mu elos met Kristian. (Fwakyuk 9:1) Me ukuk ak onkosr el akkalemyeyuk nu ke un met sulkakin peng mwo oana sie u lulap lun met meun puspus su oru orekma in sulkakin peng mwo mutamwauk in yea 1922. Me ukuk ak itkosr el akkalemye ke isusla lun Togusrai su itukyang nu sin Messaia.
Me Lutlut Nu Sesr:
9:10, 19. Me lutlut mwomwo nukewa ke me rid puspus su tuku ke Baibel a orekla sin “met kulansap oaru a lalmetmet” el akkalemye ke kas in sensen upa su ku in akngalye metu. (Mattu 24:45) Kas inge el lumeyuk nu ke kas palu ke lokus su oasr ‘pulun skorpion su oasr me anwuk’ a un ors su orekmakinyuk sin un met meun, a “pulalos oana serpent.” Efu? Meyen me rid nukewa inge el sang kas in sensen ke “len in foloksak lun [Jeova].” (Isaia 61:2) Lela kut nukewa in pulaik a moniyuk in kitala me rid nukewa inge.
9:20, 21. Met fwokpap puspus su oasr ke mutanfwal puspus su tia wi ke alu lun Kristendom elos porongo a loang akmwoye nu ke kas su kut sulkakin nu selos. Tusruktu, kut etu la tia met puspus ke mutanfwal inge fwa ekla met kulansap lun God, pus inge el akkalemyelos oana “met su lula.” Ne ouinge, kut kafweang na in akpayeye orekma in luti lasr.
12:15, 16. Kas inge “fwalu” su lumeyuk nu ke u puspus ke akwuk lal Setan, ku met kol puspus in an puspus, elos sang kasru in oasr sukosok lun met kulansap lun God in oru orekma in alu lalos nu sel. Mutamwauk in yea 1940 fwasru, met kol puspus inge elos “okomla infwal se [su lumeyuk nu ke me kalyai] su dragon el fulakunla liki oalul.” Aok, fwin Jeova el oru sulela lal in oru ma inge, el ku in sang kasru nu ke nunak lun met kol puspus lun guferment in akpayeye ma lungse lal. Ke ma inge, arlana fwal kas su Soakas 21:1 el akkalemye: “Insien togusra on in poun Jeova oana inkanek in kof. El kufusla nu ke kutena an el lungse.” Ma inge ku in akkeye lulalfongi lasr nu sin God.