Mea Jisus El Luti Ke Hell?
Jisus el fwak: “A mutom fwin aktukulkulye kom, tupalla. Mwo nu sum in ilyuk nu in togusrai lun God ke muta sefwanna, liki ke mutom luo sisyukla nu in hell. Yen wet tia mise, a e tia kunla.”—MARK 9:47, 48, Contemporary English Version.
Ke sie pa pal, Jisus el kaskaskin sie pal in nununku ke el fwa fwak nu sin met koluk nukewa: “Fwala liki Yu, komwos met selnga, nu in e kamwul su akola nu sin devil a lipufan lal.” El fwak pa la met koluk nukewa fwa “som nu in kai kamwul.”—MATTU 25:41, 46.
KE PAL se meet kom ridi ma inge, saap kas lun Jisus inge ku in oru kom in nunku mu me luti inge el akkeye me luti lun e ke isis. Tusruktu, Jisus el tia lungse in oru me luti in lain kas lun God, su akkalemyeyuk kalem inge: “Met mise elos tia etu kutena ma.”—Ekklisiastis 9:5, The New American Bible.
Ke ma inge, mea Jisus el sramsramkin ke pal se el fwak ke sie met su sisila “nu in hell”? Ya “e ma patpat” se inge el e na paye se su Jisus el kaskaskin ku e inge el me pupulyuk se na? Ke oiya fuka met koluk elos “som nu in kai kamwul”? Lela kut in lutlutkin yok kusensiyuk luo inge.
Mea Jisus el sramsramkin ke pal se el fwak ke sie met su sisila “nu in hell”? Ke kas Grik su lungasyukla “hell” nu ka in Mark 9:47 pa Geʹen·na. Kas se inge el tuku ke kas Hibru se inge Geh Hin·nomʹ, su kalme pa “Infwalfwal lun Hinnom.” Infwalfwal lun Hinnom el oasr sisken an Jerusalem. Ke len lun togusra puspus lun an Israel, an se inge orekmakinyuk nu ke orekma in kisekin tulik srisrik puspus, su orekma lalos inge el sie me srungeyuk sin God. God el fwak la el fwa kunausla met nukewa su oru kain in orekma lun alu kikiap inge. Infwalfwal lun Hinnom el ku in pangpang pa ke e saye inge “infwalfwal in anwuk,” su “monun met mise ke mutanfwal inge” fwa tia pukpuki. (Jeremaia 7:30-34, King James Version) Ke ma inge Jeova el palye la Infwalfwal lun Hinnom el fwa ekla sie an in sisila monin met mise puspus nu we.
In len lal Jisus, met ma muta in an Jerusalem elos orekmakin Infwalfwal lun Hinnom oana sie an in sisi kutkut. Elos sisla monin met koluk nukewa nu ke an se inge a oasr e su fururrur pal nukewa we in sang esukak kutkut nukewa a monin met mise nukewa we.
Ke pal se Jisus el sramsramkin wet su tia mise a ke e su furrur pal nukewa, kalem la el lungse in akkalemye kas su oasr in Isaia 66:24. Isaia el akkalemye la “monin met [mise] lun met su orek ma koluk lain yu [God], tu wet lalos fwa tia mise, ku e lalos kunla.” (KJ) Jisus a met nukewa su longol elos etu la kas lal Isaia inge el sramsramkin ke ma metu in pal ingo elos oru nu ke monin met mise su tia fwal in pakpuki.
Ke ma inge, Jisus el orekmakin Infwalfwal lun Hinnom, ku Gehenna, in oana sie me pupulyuk nu ke kain in mise su wanginla fwinsrak lun sifwil moulyuk nu ka. El akkalemye arlana kalem la pa inge kalmeyen kas lal ke pal se el sang kas in sensen la God el “ku in kunausla ngun a mano in Gehenna.” (Mattu 10:28, NAB) Gehenna el sie inkanek in pupulyuk nu ke mise ma patpat, a tia ke me keok ma patpat.
Ya “e kamwul” se su Jisus el akkalemye el ma paye se ku el sie me pupulyuk? Loang akmwoye nu ka la “e kamwul” su akkalemyeyuk sin Jisus a simusyukla in Mattu 25:41 el akoeyukla ‘nu sin devil a lipufan nukewa lal.’ Ya kom nunku mu e paye se el ku in esukak ma orekla in ngun puspus? Ku Jisus el orekmakin kas inge “e” in oana sie me pupulyuk? Paye la “sip” a “goat” puspus su akkalemyeyuk ke me sramsram sepana inge tia sip a goat na paye; elos me pupulyuk nu ke kain in met luo. (Mattu 25:32, 33) E kamwul su Jisus el kaskaskin inge su fureak met koluk el me pupulyuk na.
Nu ke oiya fuka met koluk elos “som nu ke kai kamwul”? Fwinne oasr leng puspus lun Baibel su orekmakin kas inge “kai” in Mattu 25:46, tusruktu el kalmekinyuk nu ke kas Grik inge koʹla·sin su kalme pa “aksumwosye kapkapek lun sak u,” in pakela kutu la su tia mwo ka. Ke ma inge met su oana sip elos fwa eis moul ma patpat, a met koluk su srunga in auliyuk su oana goat elos fwa keok ke “kai kamwul,” tia ku in sifwil eis moul nu tok ma patpat.
Mea Kom Nunku?
Wangin na paye pal su Jisus el nunku mu oasr ngun su tia ku in mise yurin metu. Tusruktu, el luti pal nukewa ke sifwil moulyuk lun met mise. (Luk 14:13, 14; Jon 5:25-29; 11:25) Efu ku Jisus el fwak mu met mise fwa sifwil akmoulyeyuk fwin el lulalfongi mu ngunalos tia mise?
Jisus el tia luti la God el fwa akkeokye met koluk ma patpat. A, Jisus el fwak: “God el lungsel fwalu oinge, tu el ase Mwen siefwanna isusla natul, tu el su lulalfongel fwa tia tula, a el fwa eis moul ma patpat.” (Jon 3:16) Efu ku Jisus el akkalemye la met puspus su tia lulalfongi el fwa mise? Fwin el akkalemye na paye la elos fwa moul ma patpat, in sun me keok ke isis lun hell, ya el fwa tia fwak ma inge?
Me luti ke hell la el sie an in keok el tia fwal nu ke Baibel. A, el tuku ke lulalfongi lun met pegan su luti mu me luti inge ma lun met Kristian. (Liye pok se inge “Me Sramsram Fototo ke Mutamweyen Me Luti ke Hell,” ke sra 6.) Mo tia paye, la God el akkeokye met in hell nu tok ma patpat. Fuka orekma lom in eis etauk paye ke hell ku in sang kasru nunak lom nu sin God?
[Box on page 6]
ME SRAMSRAM FOTOTO KE MUTAMWEYEN ME LUTI KE HELL
TUKU KE LULALFONGI LUN MET PEGAN: Met Ijipt in pal meeta elos lulalfongi ke e furrur ke hell. Buk se inge Ȧm-Ṭuat, simusyukla in yea 1375 B.C.E., el akkalemye ke met puspus su “fwa sisila nu in luf in e; a elos fwa tia kaengla liki, a . . . tia ku in kaengla liki e furrur.” Met lalmetmet se lun an Grik inge su pangpang Plutarch (c.46-120 C.E.) el simusla kelos su oasr ye an fwalu ten: “[Elos] tung a wowoyuk ke elos sun kain in me akkeok a me kai in oana me akmwekin.”
LULALFONGI KE HELL EL ILYUK NU KE ALU LUN MET JU: Met sim ke me sramsram lun fwalu su pangpang Josephus (37-c.100 C.E.) el simusla la met Essenes, sie u su tuku ke alu lun met Ju, elos lulalfongi la “ngun el tia ku in mise, a el moul ma patpat.” El simusla pa: “Ma inge el oana nunak lun met Grik . . . Elos nunku mu ngun koluk el kaliyuki ke sie an losr a me aksangeng, su oasr kain in me kai upa su wangin tui ka.”
AKKALEMYEYUK NU SIN “ALU PUSPUS SU FWAK MU ELOS MET KRISTIAN”: In century akluo C.E., oasr buk se su akkalemye oiya inge ke met koluk: “Elos isisyak ke e su furrur pal nukewa.” Buk se inge el akkalemye pa: “Ezrael, su lipufan lun kasrkusrak, el wise mokul a mutan puspus su tafwu manolos furruryak ke e a sisila elos nu ke an losr, su hell lun metu; a sie ngun su kasrkusrak el akkeokyelos.” (Apocalypse of Peter) Ke lusen pal sepana inge, met sim se inge Theophilus lun an Antiok el orekmakin kas lun mutan palu Sibyl lun an Grik su palye ke orekma in kai nu sin met koluk: “Oasr e furrur fwa tuku nu fwom, a len nukewa kom fwa isis ke e furrur.” Pa inge kas su Theophilus el fwak mu “paye, a mwo in orekmakinyuk, a sumwos, a arulanu fwal nu sin met nukewa.”
E IN HELL EL OREKMAKINYUK IN AKKALEMYE MU AKMAS SU OREK IN PAL MEETA EL SUMWOS: Mutan kasra lun an England su pangpang Mary I (1553-1558), su eteyuk oana “Mary su Sroksroki ke Sra” meyen el esokak met 300 kutu su wi ke alu lun Protestent fwin sakseng, a oasr sie buk su el akkalemye: “In oana ke ngun lun met su wi ke lulalfongi kikiap inge elos enenu in isisyuk ma patpat in hell, wangin orekma sumwosmwos saye su nga ku in oru in etawi foloksak lun God in esukulosyak fwin fwalu.”
SIE ME AKUTEYE SASU NU KA SU TUFWANA OREK: Ke kutu yea somla, oasr kutu alu su orek me aksumwos nu ke me luti lalos ke hell. Ke sie me pupulyuk, oasr u se pangpang Doctrine Commission of the Church of England el fwak in yea 1995: “Hell el tia sie an in keok ma patpat, tusruktu ma inge el sulela safla lun met puspus su lain na paye God a saflaiyelos pa elos fwa wanginla ma patpat, tia sifwil sikyak.”
[Box/Picture on page 7]
MEA SE INGE “LULU IN E”?
Fwakyuk 20:10 el akkalemye la Devil el e fwa sisila nu in “lulu in e” a “akngalyeyuk len a fong ma patpat nu tok.” (King James Version) Fwin Devil el akkeokyeyuk ma patpat, kalmen ma inge pa God el fwa lela elan moul, tusruktu tia oinge, meyen Baibel el akkalemye la God el fwa orekmakunul Jisus in ‘kunausulla devil.’ (Hibru 2:14) Lulu in e se inge el lumeyuk nu ke “mise akluo.” (Fwakyuk 21:8) Mise se inge el tia kalmekin nu ke kain in mise se meet su akkalemyeyuk in Baibel, a el kalmekin nu ke mise su tuku ke sripen ma koluk lal Adam, su mise oinge oasr fwinsrak lun sie met in sifwil akmoulyeyukyak. (1 Korint 15:21, 22) Meyen Baibel el tia akkalemye la “lulu in e” fwa aksukosokyela met mise su oasr we, ke ma inge lulu in e su “mise akluo” el ku in kalmekin nu ke siepa kain in mise, su wangin sifwil moulyuk ka.
Ke oiya fuka elos nukewa su oasr ke “lulu in e” elos akkeokyeyuk ma patpat? Ke pal puspus, kas inge “in akkeokye” el ku in kalmekin nu ke “in filiye sie met nu in niyen prison.” Ke pal se Jisus el sun dimon puspus, elos wowoyuk: “Ya kom tuku in akkeokye kut [filikuti nu in abyss] meet liki pal fwal?” (Mattu 8:29; Luk 8:30, 31; KJ) Ke ma inge elos nukewa su oasr in “lulu in e” fwa sun me akkeok lun kapur ma patpat, ku “mise akluo.”