Kas lun Jeova Moul
Kas Fulat Su Tuku ke Buk lun Duteronomi
YEA inge pa 1473 B.C.E. Yea angoul somla mutamwauk in pal se Jeova el molela tulik nukemwa nutin Israel liki sruo lalos in an Egypt. Tokin elos fwafwasryesr ke lusen yea puspus in an mesis, Met Israel elos sie mutanfwal su srakna wangin an selos. Tusruktu, in pal inge, elos tu ke inmasrlon Fwal in Mwolela. Mea fwa sikyuk nu selos ke elos eis an selos? Kain in ma upa fuka elos fwa sun, a mea elos enenu in oru in kutongye ma upa puspus inge?
Meet liki met Israel elos sasla Infwal Jordan nu ke an Kenan, Moses el akola u lulap se inge ke kunokon yok su elos fwa oru. Fuka? Ke inkanek lun me sramsram puspus su sang me akkeye a me esmakin, me kaifwe a kas in sensen. El akesmakinye met Israel la elos enenu in alu nu sin Jeova God mukena a elos tia enenu in etawi mutanfwal puspus su raunelosla. Me sramsram puspus inge orala ip yok ke buk in Baibel se inge Duteronomi. A me kai nukemwa su etukyang nu selos pa ma kut enenu pa ke pal inge, meyen kut muta pa ke sie fwal su enenu in sang mwolanu nu sin Jeova mukena arulanu upa.—Hibru 4:12.
Moses el simusla Duteronomi nufon sayen sapte safla, ke Duteronomi su el sramsramkin ke lusen sie pal su oasr ke malem luo kutu.a (Duteronomi 1:3; Josua 4:19) Lela kut in liye la fuka me kai su akkalemyeyuk in buk inge la mea ku in kasre kut in lungse Jeova God ke insiesr kemwa a in kulansupal.
‘NIK MET MWULKUNLA MA MUTOM LIYE
(Duteronomy 1:1–4:49)
Ke me sramsram se meet, Moses el kalweni kutu ma sikyuk yen mesis—yokna ma puspus su ku in sang kasru nu sin met Israel ke elos akola in ilyak nu in Fwal Mwolela. Me sramsram ke srusrngiye lun met nununku akesmakinyelos la Jeova el oakiya met lal in karingunyelos ke inkanek lun lungse. Moses el akkalemye pa la me fwakak koluk lun met kalngeyuk sengoul paenang me asor yok nu sin fwil matu lalos ke sripen elos tia wi ilyuk nu ke an su mwoliyukla nu selos. Nunku ke ma sikyak ke me srikasrak ke oiyen me sensen nu sin met ma long sramsram lal Moses ke elos liye ke mutulos fwal mwolela inge.
Me esmakin yok ke kutangla nukemwa lalos su Jeova el sang nu sin tulik nutin Israel meet liki elos sasla infwal Jordan ku in akpulaikyelos ke elos akola in mutamwauk in sruokya kutu an sisken infwal Jordan. An su elos fwa eis nenela ke ma srulela. Paenang arulanu fwal nu sel Moses in sang kas in sensen lain alu nu ke me srulela!
Kisensiyuk Puspus ke Ma Simusla Eis Top Ka:
2:4-6, 9, 19, 24, 31-35; 3:1-6—Efu ku met Israel elos uniya kutu met su muta kuhtuhlacp lun an Jordan tusruktu elos tia uniye kutu met su muta pa we? Jeova el sapkin met Israel in tia oru meun nu sin tulik puspus natul Esau. Efu? Meyen elos tulik nutin ma wiyel Jekob. Met Israel fwa tia meun lain met Moab a met Ammon, ke sripen elos tulik nutin tamulel lal Abraham su pangpang Lot. Tusruktu, tokusra lun met Amor pangpang Saion a Og elos tia sou nu sin met Israel a elos tia fwal in usrui kutu an su elos sruokya. Paenang, ke pal se Saion el pilesru tia lela met Israel in fwasr alukela fwal sel a Og in tuku meun nu sin met Israel, Jeova el sapkin met Israel in kunausla siti nukemwa lalos, wangin ma fwa lula.
4:15-20, 23, 24—Ya ma sap in tia oru ma srulela kalme koluk pa in oru kutena ma in sang aolla in orekmakin na oana me yun? Mo. Ma sap inge tia lela orekmakinyen me srulela nu ke alu—lain “orekma in epasr nu ke me srulela a alu nu ke ma inge.’ Ma simusla el tia lain in oru kutena me tufwalfwal ku orela me sroal lun ma puspus nu ke akwuk lun me sroal.—1 Tokusra 7:18, 25.
Me Lutlut nu Sesr:
1:2, 19. Met Israel elos fwafwasryesr yen mesis ke lusen yea 38 kutu, fwinne fwafwasryesr lalos ku in orek ke lusen “len sengoul sie na Horeb me nu Kadesr Barnea ke inkanek in fwasr ke Eol Seir. Sie me asor yok in seakos Jeova God!—Oekyuk 14:26-34.
1:16, 17. Akwuk in oru nununku lun Jeova in pal meeta oana sie in pal inge. Elos su eis kunokon in kulansap ke sie u lun met nununku enenu in tia orekmakin nunuk in srisri ku sangeng sin met in ekulla ku akkolukye nununku lalos.
4:9. ‘In tia mwulkunla ma puspus su mutalos liye tari pa yok sripe in sang kutangla lun met Israel. Ke fwalu sasu su mwoleyukla tari el futotoeni, arulanu yok sripe nu sesr in nunku pal nukemwa ke orekma sakuruk nukemwa lun Jeova ke kut kulansap oana tulik lutlut moniyuk ke Kas lal.
LUNGSE JEOVA, A AKOS MA SAP PUSPUS LAL
(Duteronomy 5:1–26:19)
Ke me sramsram akluo lal, Moses el esam pal se el eis Masap fwin Eol Sinai a sifwil kalweni Masap Sengoul. Mutan fwal itkosr akkalemyeyuk ke kunanela lalos. Tulik nutin Israel elos akesmakinyeyuk ke sie me lutlut yok sripe elos in lotela yen mesis: “Met tia moul ke bred mukena a el moul ke ma nukemwa su illa liki oalin Jeova.” Ke luma su sikyuk nu selos, akkalemye la elos enenu in “liaung masap nu kemwa.”—Duteronomy 8:3; 11:8.
Ke elos muta in fwal mwolela, met Israel elos enenu masap tia ke alu mukena a oayepa masap ke oiyen oru nununku, ke gufernment, ke meun, a ke moul lalos len nukemwa inmasrlon metu, a ke moul lalos sifwana. Moses el kalweni masap puspus inge a akkalemye ma eneneyuk in lungse Jeova a in akos masap nukemwa lal.
Kisensiyuk Puspus ke Ma Simusla Eis Top Ka:
8:3, 4—Ke inkanek fuka nuknuk lun met Israel tia mai a nielos tiana fwafek ke lusen fwafwasryesr lalos yen mesis? Sie me kasru mutal ku menmen lun God pa inge, oana orekma mwomwo el oru ke el kitelos manna len nukemwa. Met Israel elos orekmakin nuknuk a sori su elos orekmakin tari meet liki fwafwasryesr lalos yen mesis, saap elos sang ma inge nu sin tulik natulos ke elos kapek a met matou puspus mise. Ke sripen oeoe luo su orala ke mutamwauk a ke saflaiyen fwafwasryesr yen mesis akkalemye la pisen met Israel tia na puseni, paenang pisen nuknuk a fahluhk ke mutamweyen fwafwasryesr lalos srakna fwal nu ke piselos in pal sa.-Oekyuk 2:32; 26:51.
14:21—Efu ku met Israel elos ku in sang nu sin metsa su muta in kalkal lalos ku kukakin nu sin metsa kosro su sifwana mise su elos sifwana tia ku in kang? In Baibel, kas inge “met muta in kalkal lom” el ku in sramsramkin nu sin met su tia met Israel su ekla sie proselyte ku sie met su alu nu sin Jeova ku nu sin sie met su muta yurolos su akos masap lun an’u tusruktu tia na ekla sie met su alu nu sin Jeova. Sie metsa ku sie met su muta inkalkal lalos su tia na ekla sie proselytes elos tia muta ye masap a elos ku in orekmakin ke inkanek puspus kosro su sifwana mise su sra tia surorla liki manolos. Met Israel elos lela in sang ku kukakin kosro oinge nu selos. Sie met su ekla proselyte, ke luma saye, elos muta ke Mwuleang lun Masap. Oana ma akkalemyeyuk in Liviticus 17:10, sie met oinge el tia na sukosok in kang sran soko kosro.
24:6—Efu ku in eis “nien ilil ku eot in ilil su on fwe in me akpayeye” lumeyuk nu ke orekma in eis “sie moul in met”? Sie nien ilil a eot in ilil su on fwe lumeyuk nu ke “moul” lun sie met, ku sie kofwen orekma in sang ma enenu lun moul. In eis fwinne sie ke ma luo inge ku in sang ma upa nu sin sou fon se in tia eis me kasru lun mongo nelos ke len nu len.
25:9—Mea ma yok sripe ke tulala fwaluk liki nien sie met a aniye mutun sie met su pilesru in oru sie akwuk in payuk pangpang brother-in-law marriage? Fwal nu ke “fasin in pal omeet in Israel ke molela a ke aolla . . . , sie met fwala fwaluk lal a sang nu sin met tulan lal.” (Rut 4:7) In tulala fwaluk liki nien sie met su pilesru in oru brother-in-law marriage lal pa me akpayeye la el sisla ku lal a pal mwo lal in musai loom sin met lel su mise tari. Pa inge sie me akmwekin. (Duteronomi 25:10) Aniye muta el sie pa orekma in akmwekin.—Oekyuk 12:14.
Me Lutlut nu Sesr:
6:6-9. In oana met Israel su sapkinyuk in etu ku lutlut ke Masap, kut oayepa enenu in etu masap lun God, esamye ma inge pal nukemwa, a luti ma inge nu sin tulik nutusr. Kut enenu in ‘kapriye ma inge nu fwin paosr tu in sie akul’ kalme pa orekma lasr—su paosr lumeyuk nu ke—fwa akkalemye la kut akos Jeova. A oana ‘sie me kapriye in masrlon muta,’ akos lasr enenu in liyeyuk sin met nukemwa.
6:16. Lela kut in tia srike Jeova oana met Israel su wangin lalalfongi lalos su elos oru in an Massah, in an se inge elos torkaskas ke sripen wangin kof.—Exodus 17:1-7.
8:11-18. Lungse ke me kasrup ku in oru kut in mwulkunla Jeova.
9:4-6. Kut enenu in taran kut liki in suk sumwosmwos nu se sifwana.
13:6. Kut tia lela kutena met in oru kut in forla liki alu nu sin Jeova.
14:1. Orekma se inge in sifwana-lusekomwos el akkalemye la wangin akfulat nu ke mano lun met, ku pa in kupasr nu ke alu kikiap, a enenu in fwasr liki. (1 Tokusra 18:25-28) Fwinsrak lasr nu ke sifwil moulyuk akkalemye la asor ku tung memelil nusin met mise wangin sripe.
20:5-7; 24:5. Oiya kulang enenu in akkalemyeyuk nu sin met oasr kutena ma upa sikyuk nu se, fwinne orekma su sie met el oru yok sripe.
22:23-27. Sie orekma mwo emeet nu sin sie mutan in oru in lain sie mokul su lungse in akkolukyel pa in wowoyuk.
“KOM FWA SULELA MOUL”
(Duteronomy 27:1–34:12)
Ke me sramsram aktolu lal, Moses el fwak la toki elos sasla Jordan, Met Israel elos enenu in simusla Masap fwin eot saok a el oayepa fwak ke me selngawi fwin seakos a me insemwomwo fwin akos. Me sramsram ak akosr el mutamwauk ke aksasuye lun mwuleang inmasrlon Jeova a met Israel. Moses el sifwilpa sang kas in sensen in lain seakos a el kaifwe metu in “sulela moul.”—Deuteronomy 30:19.
In wekunang me sramsram akosr, Moses el aketeye ekla lun akwuk in kol a luti met Israel soko on kato su kaksakin Jeova a sang me sensen ke ma koluk puspus su tuku ke seoaru. Tokin el akinsemwomwoye sruf nukemwa, Moses el mise ke el yea 120 a pukpuki. Met Israel elos memelil ke lusen len 30, su apkuran in nekla tafwun me sramsram lun Duteronomi.
Kisensiyuk Puspus ke Ma simusla su Eis Top Ka:
32:13, 14—Ke sripen met Israel elos tia lela in kang fat nukemwa, mea kalmen elos kang “fat lun sip fwusr’u”? Kas inge fat ke fus inge orekmakinyuk oana me pupulyuk a lumeyuk nu ke ma wmo emeet ke kalkal lun sip. Kain in kas in pupulyuk inge arulanu kalem in fus sepana inge meyen el sramsram pa ke “fat in kidney lun wheat” a “sran grep’u.” (NWT)
33:1-29—In pal se Moses el akinsemwomwoye tulik puspus nutin Israel efu ku el tia fwak me insemwomwo lal Simeon? Sripen ma inge pa Simeon a oayepa Livai elos oru orekma “silolel,” a mulat lalos arulanu “upa.” (Genesis 34:13-31; 49:5-7) Me usru lalos tia oana sie nu ke me usru lun sruf saye. Livai el eis siti 48, a me usru lal Simeon oasr luen an Juda. (Josua 19:9; 21:41, 42) Paenang, Moses el tia na akinsemwomwoyel Simeon oana el akinsemwomwoye met lel. Tusruktu, me insemwomwo lal Simeon weang pa na ke me insemwomwo nukemwa nu sin met Israel.
Me Lutlut nu Sesr:
31:12. Met fwusr elos enenu in muta yurin met matou ke meeting nu kemwa lun congregation a kampare in long a lutlut ka.
32:4. Orekma nukemwa lun Jeova sumwos ke el akkalemye oiya mwo lal ke nununku sumwos, lalmetmet, lungse, a ku arulanu mwo ke inkanek nukemwa.
Kalme Yok Nu Sesr
Duteronomi el akkalemye Jeova oana “Jeova sefwanna.” (Duteronomi 6:4) Pa inge sie buk su akkalemye ke sie met su oasr futoto paye lal yurin God. Buk lun Duteronomi el oayepa sang me sensen in lain alu nu ke me srulela a akkalemye ke ma eneneyuk in orek ke alu in orek nu sin God paye sefwana.
Paye, Duteronomi el sang me kasru a kalme yok nu sesr! Fwinne kut tilla enenu in akos masap lal Moses, tusruktu kut ku in lotela ma puspus ke buk inge su ku in kasre kut in ‘lungse Jeova God lasr ke insiesr kemwa, nunuk lasr kemwa, a ku lasr kemwa.’—Duteronomy 6:5.
[Footnote]
a Sapta safla, su sramsramkin ke mise lal Moses, simusyukla sel Josua ku sin Met tol fulat Eleazar.
[Map on page 28]
(For fully formatted text, see publication)
SEIR
Kadesh-barnea
Eol Sinai (Horeb)
Mwea Srusra
[Credit Line]
Fwal nu ke map puspus su copyrighted lun Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. a Survey lun Israel
[Picture on page 28]
Me sramsram puspus lal Moses orala ip yok lun Duteronomi
[Picture on page 30]
Me lutlut fuka Jeova el lutiyuk ke me sang lun manna?
[Picture on page 30]
In eis nien ilil ku eot fwin ilil oana me akpayeye el pupulyukin nu ke orekma in eis “sie moul”