Misla Na Paye—Tuku Ya Me?
“[Jeova] el aksafyela meun nu ke saflaiyen fwalu.”—SAM 46:9.
“OREKMA lun sumwosmwos fwa misla; a sripen sumwosmwos, misla a insese ma patpat. A met srak fwa muta in nien muta misla, a in loom su wangin fosrnga we, a in nien mongle fulpap.” (Isaia 32:17, 18) Mwolela kato na paye! Pa inge mwolela ke misla na paye su God el akola in wise.
2 Ke ma inge, mea kalmen misla na paye? Wangin meun? Ya pa inge lusen sie pal su wangin meun tusruktu mutanfwal puspis elos akola nu ke meun? Ya misla na paye mwemwe se na? Pa inge kutu kusensiyuk su kut enenu topuk sumwos a oaru. Ma se meet misla na paye tia mwemwe se na. Mwolela lun God ke misla alukela liki ma fwalu se inge el nunku. (Isaia 64:4) Tia pa inge misla ke lusen yiu ekasr na. A el onnu ma patpat! A misla se inge tia ma lun met ekasr na—misla se inge oasr in kosrao a fwalu, lipufon a met. El sun kain in met nu kemwa ke mutanfwalu nu kemwa, sruf nu kemwa, kas nu kemwa, a tun nu kemwa. Wangin masrol, wangin me kutong, on nu tok.—Sam 72:7, 8; Isaia 48:18.
3 Kalmen misla na paye pa misla ke len nu kemwa. Kalmen ma inge pa kom tukakek ke lututeng nu kemwa a tia nunku ke meun, tia fosrnga ke pal fwasru lom, pal fwasru lun tulik nutum, a pal fwasru lun tulik lun tulik nutum. Kalmen ma inge pa misla na paye lun nunuk. (Kolosse 3:15) Kalmen ma inge pa wanginla orekma silolel, wanginla sou su kitakatelik, wanginla met su wangin loom ku nien muta, wanginla met musrensral ku met su arulanu musresr ke sripen oyou, a wanginla me asor ku toasr. Mwo liki, kalmen misla lun God pa fwalu su wangila mas, ngal, tung, a mise. (Fwakyuk 21:4) Fuka yokiyen fwinsrak mwolanu su oasr yurosr pa inge in engunkin misla na paye ma patpat! Ya tia pa inge misla na paye a insemwomwo su kut nu kemwa suk? Ya tia pa inge kain in misla su kut enenu in siyuk ke pre a orekma ka?
Kaifweung lun Met Su Tia Kutangla
4 Ke lusen century puspis, metu a mutanfwal puspis elos sramsram ke misla, elos signeye pepu puspis su oasr papu ke misla su piselos foko foko. Mea fwokin ma inge? Ke lusen yiu 80 somla, wangin kutena pal su wangin meun ke kutu an ku kutu u. Arulanu kalem, misla el kaengla liki metu. Ke ma inge kusensiyuk pa, Efu kaifweung lun met in oakiye misla fwin fwalu nu fon tia kutangla, a efu ku wangin ku lun met in wise misla su ku in oan nu tok?
5 Topuk sumwos ke ma inge pa metu elos tia ngetuk nu ke sropon misla na paye. Ye koko lal Setan su Devil, metu elos orala u puspis su oakiyuki ke munas lalos sifwanu a orekma koluk—oiye rapku lalos, lungse ke ku a pengpeng. Elos som nu ke nien lutlut in eis lutlut fulat a oakiye foundeson puspis a inkanek fuka in orekmakin lalmetmet, su ma inge nu kemwa kol nu ke nunuk lalmetmet in akkeokye a kunausten. Ke sropun mea metu elos kolla nu we? Elos ngetuk nu ke mea?
6 Kut fwin folokla nu ke 1919 mutanfwal puspis elos filiye lalalfongi lalos ke u se inge League of Nations oanu sropon misla ma patpat. Lalafongi lalos inge kunausyukla ke pal se ma Mussolini el srukye an Ethiopia ke meun ke 1935 a ke pal se ma meun inge pangpang civil mutamwauk fwin an Spain ke 1936. U se inge pangpang League of Nations el tari ke orekma lal ke pal se ma Meun Lulap II mutamwauk ke 1939. Misla su elos nunku meet tia sun yiu 20.
7 Na fuka u se inge pangpang United Nations? Ya el sang kutena fwinsrak ke misla ma patpat fwin fwalu nu fon? Mo na mo, Pus liki meun 150 a meun srisrik puspis sikyuk tukun ma inge oakiyuki ke 1945! Tia me lut ke pal se ma Gwynne Dyer, sie tulik lutlut ke meun a ke mutamweyen ma inge lun an Canada, el akkalemye UN oanu “sie un met su oanu met akmas a met pusrapasr lun kosro su ekla met liaung lun kosro, elos inge tia un met mutal,” a “elos inge sie un met sramsram su wangin ku.”—Srike liye Jeremaia 6:14; 8:15.
8 Fwinne elos sramsram ke misla, mutanfwal puspis elos tafwela in orala kofwen me meun. Mutanfwal puspis su kutupal oakiye sramsram ke misla pal nu kemwa elos pa orala kofwen me meun yok. Ma lane yok su tuku ke business ke kofwen me meun lun mutanfwal puspis inge oswela kofwen me meun su ku in uniye met puspis, wikin ma inge pa bakudang su elos pakpuki a okanla pangpang mines su uniye 26,000 met matu a tulik srisrik su tia wi ke meun. Rapku a pusrapasr pa me purakak yok. Me eyense a kutasrik ke mani pa ipen business ke kofwen me meun fwin fwalu nu fon. Kutu sin met kol lun politic akkasrupyelos sifwanu ke oiye se inge.
9 In December 1995, sie met physicist lun an Poland su eis opi lun Nobel Prize ke misla pangpang Joseph Rotblat el siyuk nu sin mutanfwal nu kemwa in aksafyela akutun lalos ke kofwen me meun. El fwak: “Inkanek siefwunnu in aksafyela [akutun sasu ke kofwen me meun pa] in aksafyela meun nu fon.” Kom nunku mu ma inge ku in sikyuk? Mutamwauk 1928 oasr mutanfwal 62 su insese a akkeye Kellogg-Briand Pact, su akkalemye srunga lalos ke meun oanu sie inkanek in aksumwosye ma upa inmaslon mutanfwal. Meun Lulap II akkalemye la insese se inge lun mutanfwal puspis su elos simusyukla ke pepu wangin sripe.
10 Wangin alollo, meun pa me tukulkul ke inkanek lun me sramsram lun metu. Oanu Gwynne Dyer el simusla, “meun el sie orekma pengpeng ke moul lun met, a lusen me sramsram lal oanu me sramsram lun metu. Aok, apkurun mutanfwal nu kemwa oasr met solse lalos su elos arulanu akfulatye, met solse su arulanu pukanten, akfulat ke kutangla lalos ke meun, loom lutlut lun met solse su elos arulanu akfulatye. Aok, century lasr arulanu nenela ke meun pus liki kutena pal, yok liki ke ma musalla a moul lun met su tula.
11 Arulanu kalem la met kol lun fwalu elos pilesru lalmetmet su oasr in Jeremiah 10:23: “O Jeova Nga etu tu inkanek lun met tia on in el sifwanu, tia ma lun met su fwasr in aksumwosye fwalkel. Fwin God el pilesreyuk sin met, na wangin misla na paye. Ya kalmen ma inge pa, kut tia ku in akwanginye na paye meun ke pal lasr misinge? Ya kalmen ma inge pa—misla na paye—oanu sie mwemwe su tia ku in sikyuk na paye?
Loang Nu Ke Sropon Ma Inge
12 In topuk nu ke kusensiyuk inge, kut enenu meet in kalem ke mutamweyen meun. Baibel el akkalemye la lipufon koluk inge pangpang Setan el “met akmas” ke mutamwauk me a el “met kikiap” a “fwalu nu fon on in ma koluk.” (Jon 8:44; 1 Jon 5:19) Mea el oru in akkeye akmwuk kutusrik lal? Kut ku in rid in 2 Korint 4:3, 4: “A fwin mwukla mwosasu lasr, el mwukla nu selos su tula, in elos su god lun fwal se inge el akkunye nunuk lun met silalalfongi, tu kalem lun mwosasu lun mwolanu lun Kraist, su luman God, tia tulolosyuk.” Setan el oru ma nu kemwa tu lan ku in furokla nunuk lun met a tia loang nu ke Togusrai lun God oanu topuk siefwunnu ke ma upa lun fwalu. El akkunye a oru nunuk lun met in nunku ke me sramsram ke kitakatelik lun an, politic, a alu, tu elos in loang nu ka oanu ma inge saok liki kolyuk lun God. Tufwanu kapkapek ke lungse ke an pa me srikasrak ke ma se inge.
13 Setan su Devil el purakak lungse ke an a lungse ke sruf, sie lalalfongi su akkalemye la sie mutanfwal, sruf, ku tun, el fokoko liki kutu. Srunga sie sin sie su luman mwukla ke lusen yiu puspis sifwil mokleyuk in purakak meun puspis. Federico Mayor, director-general lun u se inge UNESCO, el sang kas in sensen ke oiye se inge: “Fwinne ke an se ma met we elos tia loang sie sin sie, sie ekla lulap sikyuk a srunga nu sin met saye ku in akilenyuk, a oiye a kas su akkalemye la sie met el fulat liki sie su luman mulkunyukla tari ku in sifwil longyuk pal puspis misinge.” Mea fwokin ma inge? Akmas upa ke an inge su pangonyuk meet Yugoslavia a aksurorye sra inmaslon sruf fwin an Rwanda pa ma luo su orala news lulap fwin fwalu.
14 Baibel el akkalemye la ke len safla, kosro soko srasra, su aoliyen meun, el kasrusr fwin fwalu. Kut ku in rid in Fwakyuk 6:4: “A soko pa ors srusra sikme; etukyung nu sel su muta fwe tu el fwa eis misla liki fwalu, a tu elos in uni sie sin sie; a etukyung nu sel sie kutlas lulap.” Mutamwauk 1914 kut ku in liye la met kasrusr inge ke ors srusra su pupulyukin nu ke meun el “eis misla liki fwalu,” a mutanfwal elos som nu ke meun.
15 Lela kut in tia pilesru orekma lun alu ke meun a akmas puspis inge. Me sramsram lun metu su pengpeng ke aksurorye sra sikyuk ke sripen me purakak lulap lun alu kikiap. Met luti lun Catholic pangpang Hans Küng el simusla: “Wangin alollo nu ke ma se inge, kutena ma koluk a kunausten su sikyuk meet a ma orek nu misinge oasr ip lulap lal [alu] ke ma se inge. Amei lulap, aksurorye sran met, ‘meun in en alu’ paye oasr kunokon lun alu ke ma inge nu kemwa; . . . wikin ma inge pa meun lulap luo.”
16 Mea Jeova God el nunku ke kunokon lun alu kikiap ke akmas a meun? Nununku lun God lain alu kikiap, simusyukla in Fwakyuk 18:5, el fwak: “Tu ma koluk lal sun in kosrao, a God el esam ma koluk lal.” Asrouki lun alu kikiap ke met kol lun fwalu kol nu ke akmas upa inge, kain in ma koluk yok inge, God el tia ku in pilesru. Kitin pal lula el akola in kunausla me tukulkul inge ke inkanek lun misla paye.—Fwakyuk 18:21.
Inkanek Nu Ke Misla
17 Fwin met, ke inkanek lun u puspis oanu United Nation, el tia ku in wise misla na paye ma patpat, na misla na paye ku in tuku ya me, a fuka? Ya mwemwe se na in lalalfongi la misla ma patpat ku in tuku na paye. Mo tia mwemwe se na kut fwin ngetuk nu sin met su sropon misla na paye. A su met inge? Sam 46:9 el akkalemye nu sesr la Jeova el “aksafyela meun nu ke saflaiyen fwalu. El kotelik me pus, a el pakelik mwusra in meun; el esukak sariot ke e.” A Jeova el mutamwauk tari in aksafyela meun a oakiye misla. Fuka? Ke el filiye Jisus Kraist ke tron lal oanu sie su oasr sumwos ke Togusrai lal ke 1914 a ke el akkeye me lutlut yok emeet ke misla ke me sramsram lun metu. Kas palu lun Isaia 54:13 akkeye kut: “A tulik nutum nu kemwa fwa lutiyuk sin Jeova a misla lun tulik nutum fwa yok.”
18 Kas palu inge akkalemye sropon ma se a fwako ka—kalmen ma inge pa kutena ma sikyuk oasr mutamwauk ka. Ke ma inge, luti lun Jeova—mutamwauk—el ekulla oiyen met puspis su lungse meun nu ke kain in met su lungse misla su oasr misla yurin God. Fwokin ma inge pa ekla lun inse su orala met in lungse misla. Kain in luti se inge su ekulla inse a nunuk lun met fwasrelik tari ke pal inge fwin fwalu nu fon meyen kut ku in liye la million sin met elos fwasr tukun me srikasrak lun “Fwisrak in Misla,” Jisus Kraist.—Isaia 9:6.
19 A mea Jisus el luti ke misla na paye? El sramsram tia ke misla mukena inmaslon mutanfwal a el sramsram pa ke misla inmaslon met ke futoto lalos sie sin sie a ke misla na paye su tuku ke ella mwo. In Jon 14:27, kut ku in rid kas lal Jisus nu sin met tumal lutlut lal: “Nga filiye misla yuromwos; misla luk Nga sot nu sumwos, tia oanu fwalu sot. Nikmet lela insiomwos in toasr, a nikmet lela in sangeng.” Fuka kut ku in fwak la misla lal Jisus siena liki misla lun fwalu?
20 Ma se meet, misla lal Jisus kapsreni nu ke me sramsram lal ke Togusrai. El etu la guferment sumwosmwos in kosrao, Jisus a 144,000 su wilul togusra, elos akola in aksafyela meun a met nu kemwa su lungse meun. (Fwakyuk 14:1, 3) El etu la ke ma inge sie paredais in misla su el mwolela nu sin met koluk su mise siskel e fwa tuku. Jisus el tia mwolela nu sel sie an ke Togusrai in kosrao, a el fwak nu sel: “Payenu Nga fwak nu sum misinge, kom fwa muta yurok in paredais.”—Luk 23:43.
21 Jisus el ouyepa etu la Togusrai lal el sang me insemwomwo nu selos nu kemwa su asor su akkalemye lalalfongi nu sel. Wikin misla lal pa fwinsrak mwolanu ke sifwil moulyuk. Esam kas in akkeye lal su ku in konoiyukyuk in Jon 5:28, 29: “Nik komwos lut ke ma se inge, tu aur se e fwa tuku, ke elos nu kemwa su muta inkulyuku fwa long pusral, a fwa tuku liki, elos su orek ma mwo, nu ke sifwil moulyuk lun moul, a elos su orekma koluk, nu ke sifwil moulyuk lun nununku.”
22 Ya kom ngetuk nu ke pal inge? Ya kom tula sie met su kom lungse ke sripen mise? Ya kom lungse in sifwil liyelos? Fwin aok, na eis misla su Jisus el ase nu sesr. Akkalemye lalalfongi oanu lalalfongi lal Martha, ma wiel Lazarus, su fwak kas inge nu sel Jisus: “Nga etu tu el fwa sifwil moulyuk in pal in sifwil moulyuk in len se safla.” Tusruktu lela kom in tuni topuk su akinsemwomwoye nu sel Martha: “Nga sifwil moulyuk, a me moul. El su lalalfongi yu, el fwinne mise, el fwa sifwil moul; a el su moul a lalalfongi yu fwa tianu mise. Ya kom lalalfongi ma se inge?”—Jon 11:24-26.
23 Kom ku in lalalfongi pa ka a eis me insemwomwo su tuku ka. Ke inkanek fuka? Kom fwin eis etauk sumwos su tuku ke Kas lun God. Liye fuka met sap Poul el akkalemye ma yok ke etauk sumwos: “Kut . . . tia tela pre lasr keyumwos, tu komwos in tingtinginu ke etu ma lungse lal in lalmetmet lun ngun nu kemwa a etauk, tu komwos in fwafwasyesr fwal nu sin Leum, nu ke akinsemwomwo nu kemwa, a isus fwako in orekma mwo nu kemwa, a kapek in etu God.” (Kolosse 1:9, 10) Etauk sumwos inge ku in kasru kom in lalalfongi la Jeova God pa sropon misla na paye. El ku in ouyepa fwakak nu sum ma kom enenu in oru tu kom in ku in akesrui nu sin met sim lun sam in fwak: “Nga fwa onnu a mutol in misla, tu kom mukena, O Jeova, ore yu in muta in moul.”—Sam 4:8.
Ya Kom Ku In Aketeye?
◻ Efu kaifweung lun met in suk misla tia kutangla pal nu kemwa?
◻ Mea mutamweyen meun?
◻ Efu ku misla ma patpat tia mwemwe se na?
◻ Mea sropon misla na paye?
[Study Questions]
1. Kain in mwolela sakuruk in misla fuka kut ku in konaok ke kas palu lal Isaia?
2, 3. Aketeye misla na paye.
4. Kain in kaifweung fuka ke misla mutanfwal puspis elos oru, a mea fwokin ma inge?
5. Efu kaifweung lun met in suk misla pal nu kemwa tia kutangla?
6, 7. (a) Kain in record fuka u se inge League of Nations el sifwanu orala? (b) Mea record lun u se inge United Nations?
8. Fwinne elos sramsram yok ke misla, tusruktu mea mutanfwal puspis elos oru? (Isaia 59:8)
9, 10. Mea met lalmetmet lun fwalu elos tuni fwin ke meun a ke kaifweung lun met?
11. Mea ma yok sripe su met kol lun fwalu elos pilesru ke pal se ma elos suk misla?
12, 13. (a) Mea Baibel el akkalemye fwin ke sropon meun su tia ku in liyeyuk? (b) Fuka Setan el forokla nunuk lun met tu elos in tia loang nu ke topuk na paye ke ma upa lun fwalu?
14. Fuka Fwakyuk 6:4 el akkalemye meun a fwokin ma inge ke len lasr?
15, 16. (a) Mea ip lun alu ke meun a akmas upa su orek? (b) Mea Jeova el nunku ke ma alu el orala?
17, 18. (a) Efu ku tia mwemwe se na in lalalfongi la misla ma patpat ku in tuku na paye? (b) Mea Jeova God el orala tari in akkalemye la misla na paye ku in tuku na paye?
19. Mea Jisus el luti fwin ke misla na paye?
20. Ke inkanek fuka Jisus el sang misla na paye?
21, 22. (a) Mea fwinsrak mwolanu su kapsreni nu ke misla na paye? (b) Mea kut enenu in oru tu kut in liye me insemwomwo se inge?
23. Efu ku etauk sumwos su tuku ke Kas lun God arulanu yok sripe tu kut in eis misla na paye?
[Picture on page 5]
Misla na paye tia mwemwe se na. Mwolela lun God pa inge
[Picture on page 8]
Ya alu a UN ku in wise misla?
[Credit Line]
Pitse lun UN