Met Fwusr Su Esam Met Su Orelosla
“Esam pa, Met Orekomla in len in fwusr lom.”—EKKLISIASTIS 12:1.
FUKA sie me insemwomwo fwin met fwusr elos sramsram a oru orekma ke sie inkanek su akkalemye la elos nunku Jeova oanu sie met na paye su elos ku in kaksakin a akinsemwomwoye! Sie tulik srisrik su 11 matwe el fwak: “In pal se Nga mukena muta a ngetnget nu ke windo, Nga liye la arulanu kato na paye ma orekla lun Jeova. Na Nga mutamwauk in mwemwe fuka lupan kato lun paredais ke pal fwasru a fuka Nga ku in kal kosro nu kemwa ke pal ingo.” (Isaia 11:6-9) El tafwela: “Fwin Nga mukena muta, Nga pre nu sin Jeova. Nga etu la el tia ku in mulat nu sik ke nga sramsram nu sel pal nu kemwa. Nga etu la el oasr we a liye yu.“ Ya Met Su Orekomla arulanu paye sum oanu tulik srisrik mokul se inge el pula?
Fuka Lupan Paye lun God Nu Sum?
2 Tu in paye Jeova a mwolela lal nu sum, kom enenu meet in etel a fwinsrak mwolanu su el akola in sang nu sum ke fwalu sasu oanu Baibel el fwak. (Fwakyuk 21:3, 4) Fwin papa a nine kiom elos luti kom ke ma se inge, na kom ku in sang kulo meyen ma inge kasru kom in porongo ke ma sap mutal inge: “Esam pa Met Orekomla.” (Ekklisiastis 12:1) Pa inge sie met fwusr el fwak ke akpa su tuku sin papa a nine kiel ke pal se ma el tulik srisrik: “Ma nu kemwa in moul pal nu kemwa folokla nu sin Jeova. Pa inge key paenang Nga esam pal nu kemwa Met su Oreyula.” Siepa mutan fwusr el fwak: “Nga sang kulo nu sin papa a nine kiuk ma patpat meyen elos luti yu kel Jeova oanu sie met na paye. Elos akkalemye nu sik fuka nga ku in lungse el a elos fwakak nu sik insemwomwo su tuku ke kulansap nu sel pal nu kemwa.
3 Tusruktu, met puspis srakna upa in lalalfongi la el sie met na paye a el nunkelos. Ya kom pula pa ou inge? Sie met fwusr el eis kasru in nunku ke God ke inkanek in sramsram inge ke The Watchtower: “Fwin ke lupan monin Jeova God, kut tia etu.” Paye, fulat a mwolanu lun God tia oakiyuki nu ke lupa a aten manol, oanu ma Watchtower el aketeye: “Mwolanu lal na paye oakiyuki nu ke oiyel oanu el kain in God fuka,” paye, els sie God oaru, pakoten, lungse, a akola in sang nunuk munas.a (Exodus 34:6; Duteronomi 32:4; Sam 86:5; Jemes 5:11) Ya kom nunku Jeova oanu kain in met se inge, sie kamwuk su kom ku in lalalfongi a futoto na paye? —Isaia 41:8; Jemes 2:23.
4 Jisus el kasru met tumal lutlut lal in pal meeta in engunkin sie moul futoto nu sin God. Ke ma inge, ke pal se ma met sap Jon el sim ke sifwil moulyuk lal in kosrao su el sano, Jon el fwak: “Kut fwa oanu el [God], tu kut fwa liyel oanu el sifwanu,” (1 Jon 3:2; 1 Korint 15:44) Met fwusr misinge ku in ouyepa eis kasru in nunku God oanu sie met na paye, elos ku in etel na paye fwinne elos tia ku in liyel. Sie mokul fwusr el fwak: “Papa a nine kiuk elos kasru yu in esam Jeova ke inkanek in kusensiyuk puspis, oanu, ‘Mea Jeova God el fwak? Fuka kom ku aketeye ma inge ke kas lom sifwanu? Mea kalmen ma inge?’ ” Ya kusensiyuk inge nu kemwa tia mokle kut in nunku ke futoto lasr nu sin God?
Mea Kalmen In Esam?
5 Akos nu ke ma sap inge, “Esam, inge, Met Su Orekomla,” tia kalme la kut in nunku na Jeova. Ma inge el siyuk nu sesr in oru orekma, sie orekma su akinsemwomwoyel. Ke pal se ma met koluk se el kaifwe nu sel Jisus, “Esam yu ke kom tuku nu in togusrai lom,” el tia lungse Jisus in esam na enel. El lungse Jisus in oru sie orekma kel, in akmoulyelak. (Luk 23:42) In oupanu ou inge, Joseph su muta in nien kapur el siyuk ke sie orekma kel ke pal se ma el siyuk nu sin met liaung ke cup lal Fero in esamul ye mutul Fero. A ke pal se ma Job el siyuk nu sin God, “esam yu,” Job el siyuk nu sin God ke pal fwasru, in akmoulyelak el.—Job 14:13; Genesis 40:14, 23.
6 Sie met lulap el fwak la kas Hibru inge su langasyukla “esam” pal nu kemwa el akkalemye “tingtingi in nunuk a orekma wikin esmakin.” Futoto lun kas inge “tingtingi in nunuk” ke kas inge “esam” ku in liyeyuk ke kas lun “un metsa” ke yen mesis: “Kut esam ik, su kut kang in Ijipt!” Oanu Job su siyuk nu sin God in esamel, oupanu Hezekiah, Niemaia, Devid, a kutu met sim lun Sam su tia eteyuk elos siyuk pa nu sin God in akilen oaru lalos.—Oekyuk 11:4, 5; 2 Togusra 20:3; Niemaia 5:19; 13:31; Sam 25:7; 106:4.
7 Ke ma inge kut ku in siyuk, ‘Ya kut esam Met Su Orekutla ke nunkesr kemwa a kut fwasr liki kutena orekma su ku in akasoryel ku akngalyel?’ Sie met fwusr el fwak: “Nine el kasru yu in akilen la oasr pulakin lun Jeova, a fwinne Nga srakna fwusr, Nga arulanu etu la kutena ma Nga oru arulanu yok sripe nu sel.” (Sam 78:40-42) Sie pa mutan fwusr el fwak: “Nga etu la kutena orekma luk ma inge ku in sang kasru ku lain kas in lain lal Setan nu sin Jeova. Nga lungse insien Jeova in engun, ma inge kasru yu nu misinge.”—Soakas 27:11.
8 Aok kut etu, la ke fwalu koluk se inge, tia fwusesr pal nu kemwa in esam Jeova ke inkanek in oru orekma su akinsemwomwoyel. Tusruktu arulanu mwo na paye kom fwin ku in etawi met fwusr inge Timote ke century se meet—wekunang tausen puspis sin met fwusr misinge su sangeng sin God—ke elos kaifweung ke orekma lun met Kristian oanu sie pioneer! (Orekma 16:1-3; 1 Tessalonika 3:2) Fwinne ou inge, saap sie kusensiyuk sikyuk, Ya kom ku in sifwanu kurungin moul lom ke orekma lun pioneer? A kom fwin payuk, ya oasr orekma su kom etu in kasru sou lom? (1 Timote 5:8) Kusensiyuk puspis inge arulanu yok sripe, a arulanu mwo kom fwin nunku yok ma inge.
Lutlut In Loom Lutlut Su Oasr Nien Sun
9 Ke sripen yokelik ma upa ke akmwuk lun met fwin fwalu, paenang lutlut yok saap eneneyuk tu in oasr orekma lom su ku in kasru kom ke orekma lun pioneer. Saap kom ku in konaok la fwinne elos su wi tari lutlut ke university elos sifwil enenu in eis lutlut sasu meyen Leum lun orekma eneneyuk ma inge ke len lasr. Ke ma inge mea lupan lutlut komwos nu kemwa su met fwusr su lungse in akinsemwomwoye Jeova eneneyuk? Sulela su komwos oru enenu in fwal nu ke ma sap inge su tuku sin God: “Esam, ingenu, Met Su Orekomla.”
10 Paye, kom lungse in suk kain in lutlut se ma met kol puspis lun fwalu se inge pangonyuk lutlut mwo emeet—el su paye a tuku ke lutlut mwo ke Baibel. Sie met sim German pangpang Johann Wolfgang von Goethe el simusla: “Ke pal se ma yokyokelik etauk [lun met], na arulanu ku in akilen la Baibel pa foudeson a kofwen orekma ke lutlut.” Aok, sie lutlut ke Baibel ku in kasru kom na paye ke moul lom liki kutena me lutlut!—Soakas 2:6-17; 2 Timote 3:14-17.
11 Ke sripen etauk lun God ku in molela met, paenang orekma saok emeet su kom ku in oru misinge pa in epeis etauk se inge nu sin kutu met. (Soakas 3:13-18; Jon 4:34; 17:3) Tusruktu, in oru ou inge ke inkanek mwo, kom enenu in eis lutlut ke ma eneneyuk. Kom enenu in etu fuka in orekmakin nunuk lom ke inkanek kalem, in sramsram ke lalmetmet, rid a sim mwo—pa inge me lutlut su kom ku in eis ke loom lutlut. Ke ma inge kom in moniyuk ke lutlut lom ke loom lutlut, oanu Tracy el oru, sie met fwusr fwin an Florida, U.S.A., su graduate tari ke high school a eis opi pukanten. El akkalemye fwinsrak lal: “Nga nunuk pal nu kemwa ke nien sun luk pa inge in kulansap nu sin Jeova God luk pal nu kemwa, a nga fwinsrak la lutlut luk ku in kasru yu in oru ma inge.”
12 Ya kom nunku tari efu kom som nu ke loom lutlut? Ya sripen ma inge pa meyen kom lungse in ekla met orekma usrnguk lun Jeova? Fwin aok, na kom enenu in loang akmwoye fuka lutlut lom ku in kasru kom in oru ou inge. Tukun kom sramsram nu sin papa a nine kiom, saap komwos insese in akyokye kutu etauk loom ke loom lutlut in alukela kutu srisrik ke ma nunkeyuk mu fwal. Kain in lutlut inge saap ku in kasru kom in eis orekma su ku in akkeye moul lom sifwanu a sang pal mwo lom a ku su kom ku in orekmakin ke orekma lun Togusrai.—Mattu 6:33.
13 Met puspis su akyokye etauk lalos ke loom lutlut elos sroang nu ke orekma lun pioneer fwinne elos srakna lutlut. Tuni met luo inge pangpang Nadia a Marina, mutan fwusr luo fwin an Moscow, Russia. Elos kemwanu baptais ke April 1994 a mutamwauk in oru orekma lun auxiliary pioneer. Tia pat tuko elos srola liki high school a sroang nu ke sie lutlut ke accounting ke lusen yiu luo. In May 1995 elos mutamwauk ke regular pioneer, fwinne ou inge elos srukye na teng inge A su fulat emeet ke lutlut lalos ke accounting. Sayen ma inge, elos ku in luti Baibel study 14 inmaslolosr ke kais sie wik fwinne elos som nu ke loom lutlut. Mutan fwusr luo inge lalalfongi la lutlut lalos ke accounting ku in kasrelos in suk sie orekma fwal, tu elos in ku in kasrelos sifwanu ke orekma lun forfor pal nu kemwa.
14 Kom fwin suk sie lutlut fulat su alukela liki me enenu, kom enenu in tuni sripe lom ke lalmetmet efu kom oru ou inge. Ya kom oru ou inge meyen kom lungse in akpengpengye em a in eis me kasrup lun fwalu? (Jeremaia 45:5; 1 Timote 6:17) Ku kom akyokye lutlut lom meyen kom lungse in akyokye ip lom ke orekma lun Jeova? Lydia, sie met fwusr su sulela in akyokye lutlut lal, el akkalemye nien sun mwo lal ke ma lun ngun. El fwak: “Kutu met su tia Met Lo elos suk lutlut fulat a lela ma lun fwalu in kosroela inkanek lalos, a ke saflaiye elos mulkunla God. Nu sik sifwanu, futoto luk nu sin God pa yok emeet.” Fuka sie oiye mwo na paye su kut nu kemwa ku in etawi!
15 Sie me lut meyen, met Kristian puspis ke century se meet tia oanu sie lutlut su elos sun. Ke sie me pupulyuk, met sap Piter a Jon elos inge akilenyuk la “tia lutlut a met silalkung” meyen elos tia wi lutlut a akpa ke nien lutlut lun met rabbai (Orekma 4:13) Tusruktu, met sap Poul, el sun kain in lutlut fulat su misinge ku in srikeye nu ke lutlut ke university. Aok. Poul el tianu orekmakin lutlut lal inge tu in eis mwolanu lal sifwanu; a ma inge sie kofwen orekma lal ke pal se ma el luti nu sin kain in met nu kemwa. (Orekma 22:3; 1 Korint 9:19-23; Filippai 1:7) In oiye sena, Manaen, su “kapek oanu ma lel Herod tetrak,” el sie selos su kol ke congregation fwin an Antioch.—Orekma 13:1.
Efu Kom Enenu In Kurunganang Mani Lom ke Inkanek Lalmetmet?
16 Kom fwin kofla in kurunganang mani lom ke lalmetmet, saap arulanu upa nu sum in esam Met Su Orekomla ke kom oru ma se su akinsemwomwoyel. Meyen fwin yok sowemol lom, kut ku in fwak la oasr leum saye lom. Baibel el fwak: “A met mise met kulansap nu sin met sungwun.” (Soakas 22:7, Today’s English Version) Sie nu ke me pupulyuk lal Jisus el akkalemye ma saok su tuku ke muta a nunku meet liki kom orekmakin mani lom. “Tu su sumwos,” Jisus el fwak, “su kena in musai imwen san, el tia muta meet a oekla me mol in orek, fwin oasr yurol ma in aksaflayela, ku tia? Saap, ke el filiye tari pelung a el tia ku in aksafyela, elos nu kemwa su liye fwa mutamwauk in aksruksrukel.”—Luk 14:28, 29.
17 Ke ma inge, sie inkanek lalmetmet, kom fwin moul fwal nu ke akmwuk lun Ma Simusla inge ‘komwos in tia sumwe mol nu sin sie met ke kutena ma, a ke lungse sie sin sie.’ (Rom 13:8) Tusruktu ma inge tia fwusesr in oru, yokna fwin kut liye ma puspis ke ma sasu lun fwalu se inge su met kuka el akkalemye la kut enenu na paye. Sie nine, su kaifweung in kasru tulik nutul in orekmakin leyaten, el fwak: “Kut orekmakin pal puspis in sramsram ke mea ma kut enenu na paye a mea ma kut lungse.” Loom lutlut el tianu luti ke ma se inge, saap el oru na lutlut srisrik fuka in kurunganang mani ke oiye sumwos. Kut srola liki high school a etu yok ke aten triangle inge pangpang isosceles liki in kurunganang mani lasr,” sie met orekma pangpang social worker el fwak. Ke ma inge, mea ma inge su ku in kasru kom in orekmakin mani lom ke lalmetmet?
18 In porongo nu ke kas in kaifwe se inge, “Esam, inge, Met Su Orekomla,” pa key ke lalmetmet in orekmakin mani lom. Meyen kom fwin akos ma sap inge, ma yok emeet nu sum pa in akinsmwomwoye Jeova, a futoto lom nu sel sie me kasru yok fuka kom ku in orekmakin mani lom. Sayen ma inge, kom tia lela lungse lom ke ma puspis in kosroila orekma lom nu sin God. (Mattu 16:24-26) Kom kaifweung in oasr sie “muta mwo” kalmen ma inge, mutom el loang pal nu kemwa ke Togusrai lun God a oru ma lungse lal. (Mattu 6:22-24) Ke ma inge kom ku in nunku la ma sap mutal inge “akfulatye Jeova ke ma lom,” oanu sie me sang nu sum.—Soakas 3:9.
Met Fwusr Su Fwal nu Sesr in Etawi
19 Sie me insemwomwo, met fwusr puspis in pal meeta a in pal lasr, elos esam Met Su Orelosla. Tulik srisrik inge pangpang Samuel el oaru ke orekma lal in loom sin God fwinne met ma wilul orekma elos oru orekma koluk. (1 Samuel 2:12-26) Mutan kiel Potiphar, su arulanu kato, tia kutangla in srifwel Joseph tu lan orek kosro nu sel. (Genesis 39:1-12) Fwinne “el sie tulik na,” Jeremaia el luti ke pulaik ye me lain upa. (Jeremaia 1:6-8) Sie tulik mutan Israel su tia sangeng in purakak nunuk lun met kol fukoko lun met solse lun an Syria in som nu Israel a siyuk kasru, an se ma el ku in etu Jeova. (2 Togusra 5:1-4) Met fwusr inge Daniel a met ma wilul elos kaifweung in srukye lalalfongi lalos ke pal se ma elos inge srikeyuk ke me mongo su tia fwal nu ke ma sap. A met fwusr inge Shadrach, Meshach, a Abednego elos sulela in sisila nu in fwanyu liki na in kunausla oaru lalos nu sin God ke inkanek in alu nu ke me srulela.—Daniel 1:8, 17; 3:16-18; Exodus 20:5.
20 Ke len lasr misinge pus liki 2,000 met fwusr 19 nu ke 25 matwe elos kulansap nu ke ofus lulap lun Met Lo lun Jeova fwin an New York State, U.S.A. Elos inge sie ipen un met fwusr puspis fwin fwalu nu fon su piselos oasr ke tausen puspis su esam Met Su Orelosla. Oanu Joseph in pal meeta, elos srunga in kunausla oiyen moul nasnas lalos. Pus selos akos God yok liki metu fwin elos inge sapkinyuk in oru sulela lalos ke ma se su elos enenu in kulansapu. (Orekma 5:29) Ke 1946 in an Poland, sie mutan fwusr 15-matwe pangpang Henryka Zur el eis keok upa ke manol ke pal se ma el srunga in alu nu ke me srulela. “Kom ku in lalalfongi ke kutena ma kom lungse in lalalfongi,” tusruktu kom enenu na in oru akul ke sakseng oanu Catholic el oru.” Meyen el srunga, paenang elos amakunal nu ke insak a likisikel, fwinsrak paye lal ke moul ma patpat tia wanginla!b
21 Fuka insien Jeova arulanu akinsemomwoyeyuk ke sripen met fwusr puspis inge elos esamul ke lusen century puspis! Ya kom topuk nu ke me solsol lal inge, “Esam, inge Met Su Orekomla”? Paye el arulanu fwal ke esmakin lom! Nunku ke len nu kemwa ma el oru tari nu sum a ke ma el akola in oru ke pal fwasru, a eis me solsol inge: “Mwen nutik, kom in lalmetmet, a akengunye insiuk, tu Nga fwa ku in topkol su angon yu.”—Soakas 27:11.
[Footnotes]
a The Watchtower, December 15, 1953, sra 750.
b Srike liye 1994 Yearbook of Jehovah’s Witnesses, sra 217-18, orekla sin Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
Ya Kom Esam?
◻ Fuka met fwusr puspis elos ku in eis kasru tu elos in nunku God oanu sie met na paye?
◻ Mea kalmen esam Met Su Orekomla?
◻ Nien sun fuka lutlut lasr el akkeye?
◻ Efu arulanu yok sripe in kurunganang mani lasr ke lalmetmet?
◻ Su met fwusr inge su fwal nu ke etawi lom?
[Study Questions]
1. Me sramsram fuka lun tulik se su 11 matwe akkalemye la Met Su Orekutla arulanu paye sel?
2. (a) Fuka Met Su Orekomla ku in arulanu paye sum? (b) Kunokon fuka oasr yurin papa a nine su ku in kasru tulik nutulos in engunkin la God el sie met na paye
3, 4. Mea ma inge su ku in kasru kom in nunku la Jeova el sie met na paye?
5. Mea me srikasrak in Baibel su akkalemye la tia e mukena lun sie met pa kut nunku kut fwin esamul?
6. Fuka kas Hibru ke kas inge “esam” akkalemye esam ke insiesr kemwa ke ma se ku ke met se su kut esam?
7. Kut fwin esam God ke isiesr kemwa, fuka ma inge el orekma nu ke oiyesr?
8. (a) Kain in nien sun fuka ke moul lasr akkalemye la kut esam Jeova ke insiesr kemwa? (b) Kain in kusensiyuk fuka met fwusr elos tuni ke lalmetmet?
9. Kain in sulela fuka oasr ye mutun met fwusr fwin ke lutlut fwin fwalu?
10. Mea me lutlut mwo emeet su kut ku in eis?
11. (a) Mea orekma yok emeet su kut ku in oru? (b) Efu sie met fwusr el sulela in akyokye etauk lal ke lutlut?
12. Fwin akyokye ke lutlut pa suleyukla, kain in nien sun fuka ma inge enenu in akpayeye?
13. Fuka met Kristian Russia luo su sulela in akyokye etauk lalos ke loom lutlut elos akkalemye nien sun lalos ke moul?
14. Ke kutena lutlut su kut sun a sulela, mea ma inge su yok emeet ke moul lasr?
15. Kain in lutlut nu kemwa fuka oasr yurin met Kristian ke century se meet?
16. (a) Efu arulanu upa in esam Met Su Orekutla fwin kut sremla ke sowemol? (b) Fuka sie me pupulyuk lal Jisus akkalemye ma enenu nu sin sie met in muta nunku meet liki el orekmakin mani lal?
17. Efu ku pal nu kemwa arulanu upa in kutongye kena lasr in moli ma puspis?
18. Mea key fwin ke lalmetmet in orekmakin mani, a efu?
19. Fuka met fwusr puspis in pal meeta elos esam Met Su Orelosla?
20. Fuka met fwusr puspis ke len lasr elos esam Met Su Orelosla?
21. Kain in me solsol fuka sie lalmetmet in eis, a mea fwokin ma inge?
[Picture on page 17]
Ya kom nunku tari efu kom enenu in som nu ke lom lutlut?
[Picture on page 18]
Ya kom lutlut fuka in kurunganang mani lom ke lalmetmet?