Inersimassummut siumukarnissannik aalajangernera
OQALUTTUARTOQ: CARL DOCHOW
„Inersimassummut siumukassavisi imaluunniit ajortimut nakkaannassavisi?“ Watchtower-imi 15. juuni 1948-moortumi ilanngutassiaq taamatut qulequtaqarpoq. (Qallunaatuua Vagttårnet-imi 15. septembari 1948-moortumi.) Ilanngutassiaq taamatut qulequtalik tamanna iluaqutigalugu USA-mi nunaannarmi anersaakkut navianartorsiornermit Amerikami kujallermi ukiuni 43-ni ajoqersuiartortitatut kiffartornermut ikaarsaarsimavunga.
MARSIP 31-ani, 1914-imi, Vegasimi Minnesotamiittumi illunnguatsinni quassuttuuinnarnik sanaajusumi nukappiaqqat sisamat pingajuattut inunngorsimavunga. Meeraanera nuannersimaqaaq. Ataatagalu aalisariartarnivut eqqaamalluarpakka. Anaanagali napparsimakulasuuvoq, allatullu ajornartumik klassit tallimaanni atuartuutillunga atuarunnaartariaqarsimavunga anaanaga illumi ikiorniassagakku. 13-inik ukioqartunga anaanaga paasitinneqarpoq puammigut kræftertoq.
Anaanama nalunnginnamiuk sivisuumik inuusussaajunnaarluni suliaminik tigusinissannut piareersalerpaanga. Igaffimmi ingilluni qanoq igasarnissannik iffiortarnissannillu ilitsersuuttarpaanga. Aamma errorsinissannik, naatsiivilerinissannik kukkukuunillu hundredenik paaqqutarinninnissannik ilinniartippaanga. Kajumissaarpaangalu ullut tamaasa Biibilimi kapitalimik ataatsimik atuartarnissannik, taamaaliortarpungalu naak atuffarlukkaluarlunga. Qaammatini qulini ilinniartereerlunga anaanaga januaarip 27-ni 1928-mi toquvoq.
Sorsunnerup inuunerput allanngortippaa
Sorsunnersuaq kingulleq aallartimmat Lutherikkutut oqaluffitsinni sakkutuut sapaatit tamaasa qinnunneqartarput. Angajuma Frankip toqutsinnginnissani aalajangiusimavaa, taamaattumik sakkutuujujumannginnini pissutigalugu tigusaavoq. Eqqartuussivimmi oqarsimavoq: „Inunnik pisuussuteqanngitsunik toqutsinissara pinnagu aallaaneqarnissara piumaneruara!“ Ukioq ataaseq McNeil Islandimi naalagaaffiup Washingtonip sineriaata avataaniittumi parnaarusimaneqartussatut eqqartuunneqarpoq.
Tamaani Frankip Jehovap nalunaajaasui 300-nit amerlanerusut sorsunnermut akuliukkumanngilluinnarnertik pissutigalugu parnaarussaasimasut naapippai. (Jesaja 2:4; Juánase 17:16) Sivitsunngitsoq peqatigilerpai parnaarussivimmilu kuisilluni. Pissuserissaarnera pissutigalugu parnaarussaaqqaffissaa qaammatinut qulingiluanut sivikillineqarpoq. 1942-mi Frank iperagaavoq, kinguninngualu Guutip naalagaaffia pillugu nutaarsiassamik nuannersumik oqaluttuuppaatigut. Tusarliussai biibilivut ikiortigalugit misissoqqissaareerlugit paasivarput Frankip oqaluttuaa sallusuissutaasoq.
Anersaakkut siumukarnissamut akornutit
1944-mi Maltamut Montanamiittumut nuuppunga, akkanni najugaqassallunga. Akkagalu marluulluta assigiimmik atugaqarsimavugut — tamatta nuliatta qaammatini arfinilinni katissimareerluta qimassimavaatigut. Nunalerinermi igaffimmilu ikiortigileraminga akkaga nuannaarpoq, sinneqartoorutivullu avittarpavut. Oqarfigaanga najuinnarunni nunaatini 260 hektariusoq kingornukkumaariga. Ukiuni tamakkunani nunalerineq ingerlalluaqaaq, uangalu nunaannarmiinneq nuannareqaara! Ukiut tamaasa inerititavut amerliartuinnarput, qajuusiassallu bushelimut (liiterit 32-t) 3 dollarinnassutigisarpavut.
Maltamili Jehovap nalunaajaasuisa ilagiivisa ikittunnguanik ilaasortallit ataatsimiittarnerinut orniguttarnissara akkamma nuannarinngilaa. 1947-mi juunip 7-ani Jehovap Nalunaajaasuisa Wolf Pointimi ataatsimeersuarneranni akkamma nalusaanik kuisippunga. Tamaani qatanngutip angutip kristumiup pioneerinngornissannik kajumissaarpaanga. Naak inuunerma tamatumunnga atornissaa qamuuna kissaatigigaluarlugu nassuiaappara piffissama taama annertutigisup oqaluussinermut atornissaa akkamma akuerinavianngilluinnaraa.
Kinguninngua akkamma ikinngummit, piffissara tamaat oqaluussisartunngornissannik kajumissaarisumit, allagarsiakka ammarlugit atuarpai. Kamaqaluni qinigassippaanga — oqaluussisarunnaassasunga imaluunniit anissasunga. Qinigassiinera tamanna ajunngeqaaq, tassami nunalerineq taama nuannaritigalugu nammineerlunga qimannaviarunanngikkaluarakku. Taamaattumik ilaquttannut Minnesotamiittunut uterpunga. Tamarmik kuisereersimapput Detroit Lakesimilu ilagiinnut ilaallutik.
Ilaquttama pioneerinngornissannik aallaqqaammut kaammattorpaannga, 1948-mili anersaakkut sanngiilliartulerput. Tassalu taamanikkut ilanngutassiaq „Inersimassummut siumukassavisi imaluunniit ajortimut nakkaannassavisi?“ pisariaqartitarpiannik anersaakkut nakussatsissutigaara. ’Ilisimasaqarnikkut siumukarumannginnerup kingunipilugisartagaanik’ mianersoqqussuteqarpoq. Aamma ima allassimasoqarpoq: „Uninngaannarsinnaanngilagut kingumukarlutalu, naapertuilluassutsikkulli siumukartariaqarpugut. Siumukarneq, uningaannarnerunngitsoq, ajortimut nakkaannarnissamut illersuutissaavoq annerpaaq.“
Naak ilaquttakka allanik patsisissarsioraluartut uanga isumaqarpunga ajornartorsiutiviat tassaasoq pisuunngorusussuseq. Piffissartik nunalerinermut, oqaluussinermuunngitsoq, atornerugunikku aningaasatigut iluanaarutissatik takusinnaavaat. Uanga pisuunngorusussutsimit nakutitaananga pioneerinngornissara siunniusimavara. Nalunngilara tamanna ajornaatsuunavianngitsoq, allaallumi isumaqarlunga angusinnaanagu. Taamaattumik 1948-mi imminut misilillunga piaaralunga ukiup qaammataani silarlunnerpaasartumi — decembarimi — pioneeritut aallartippunga.
Pioneerinngorpunga
Ilungersornikka Jehovap pilluaqquai. Assersuutigalugu, ullut ilaanni 27-nik issittoq pisarnittut aqqusinermi nalunaajaavunga, assakka paarlakaajaatsillugit atuagassianik tigummisarlunga, aappaanik assaarsileruma kaasarfinnut mangullugu aappaanik atuagassiat tigusarlugit. Angutip ornippaanga, oqarfigalungalu sivisulaartumik maluginiarsimallunga, aperalunilu: „Sunaana atuagassiani taakkunani taama pingaartigisimasoq? Marluk taakku qaanniakkit atuarniassavakka.“
Piffissaq ingerlatillugu paasiartuinnarpara ilaquttannik najuinera anersaakkut navianartorsiutigalugu. Taamaattumik Napasuliaq Alapernaarsuiffiup Peqatigiiffianut qinnuteqarama oqaluussiffissannik nutaamik tunineqarpunga, tassa Miles City Montanamiittoq. Tamaani nakkutilliisutut siulittaasutut kiffartorpunga. Biilimi asiartaammi najugaqarlunga imminut pilersorpunga errorsisarfimmi ullup affaani sulisarlunga. Ilaannikkullu nuannarinerpaasannut sulisussarsiarineqartarpunga — narsaatini katersuinermut.
Tamatuma nalaani tusartarpara ilaquttakka anersaakkut ingerlanerlioraluttuinnartut. Naggataatigullu Detroit Lakesimi ilagiinniittut arlallit peqatigalugit Jehovap peqatigiissortaanik tunussipput. Ilagiinni taakkunani 17-inik oqaluussisartulinni arfineq-marluinnaat aalajaattuaannarput. Aamma uanga Jehovap peqatigiissortaanit ilaquttama qimagutsinniarsaraannga, taamaattumik paasivara ataasiinnarmik aaqqiissutissaqartoq, suli siumukarnerunissannik. Qanorli ilillunga?
Ajoqersuiartortitanngorusuppunga
1950-imi New York Citymi nunanit tamalaanit peqataaffigineqartumik ataatsimeersuartoqarnerani Napasuliaq Alapernaarsuiffiup Biibilimik atuarfiani Gileadimi klassit 15-anni atuarsimasut soraarummeersinneqarnerannut najuuppunga. Eqqarsarpunga: ’Aa, nunani takornartani Jehova kiffartuunniarlugu aallartunut ilaassagaluarama.’
Qinnuteqarpunga, Gileadimilu klassit 17-issaannut, 1951-imi februaarimi aallartittussanut, ilaanissannik akuerisaallunga. Atuarfiup inissisimaffia naalagaaffiup New Yorkip nunaatinik avatangiisilik alianaalluinnartuuvoq. Atuareernerup kingorna nunaammi sulisarnissara neriuutigeqaara, nersussuit akornanni immaqaluunniit silami narsaammi! Kisianni John Boorthip, taamanikkut Kingdom Farmimi nakkutilliisuusup, nassuiaappaanga kisima ’panertumik errorsinermi’ misilittagaqartuusunga. Taamaattumik tamatuminnga suliassinneqarpunga.
Gileadimi atuarneq meeqqat atuarfianni klassit tallimaannaanni anisimasumut oqitsuunngilaq. Naak unnukkut aqqarnup qeqqa qulliit qaminneqartaraluartut unnuap qeqqata tungaanut amerlasuutigut atuaqqissaartarpunga. Ullut ilaanni ilinniartitsisut ilaata allaffimminut qaaqquaanga. „Carl,“ oqarfigaanga, „Takusinnaavara karakteritit pitsaavallaanngitsut.“
’Ajja,’ eqqarsarpunga, ’atuarunnaarsinnialerpaannga.’
Ilinniartitsisulli asannittumik siunnersorpaanga qanoq ilillunga piffissara pitsaanerpaamik atorsinnaagiga taama unnutsigisumi atuaqqissaartanngikkaluarlunga. Annilaangallunga aperaara: „Gileadimiiginnarnissannut naammattumik piginnaaneqarpunga?“
„Aap, aap,“ akivaanga. „Kisianni naluara allagartartaarsinnaassanersutit.“
Atuarfiup presidentiata, Nathan H. Knorrip, oqaasii tuppallersaatigisarpakka. Siusinnerusukkut taassuma atuartut oqarfigisimavai karakterigissaarneq ajoqersuiartortitat suliassaminnut tunniusimalluassusiattulli maluginiartigisarnagu.
Spaniamiutoorneq nalunarnerpaatippara, naatsorsuutigaarali Alaskamut, sungiusimasattut issittumut, aallartitaanissara. Aammami tamaani tuluttut oqaluussisinnaassagama. Taamaattumik takorloorsinnaassavat qanoq tupaallatsigisunga atuarnerput qiteqquttoq paasigakku Ecuadorimi Amerikami kujallermiittumi kiffartortussanngorlunga. Aap, Spaniamiutut oqaluttariaqartussanngorpunga, ækvatorip nalaani kiaqisumi!
Ullut ilaanni FBI-meersumit Atuarfimmut Gileadimut pulaarneqarpunga. Nalunaajaasut ilaata ernera Detroit Lakesimi peqatigiiffitsinnit qimagussimasoq apeqqutigaa. Koreami sorsunneq ingerlavoq, angullu inuusuttoq taanna Jehovamut nalunaajaasuunerarsimavoq taamaalillunilu sakkutuujunnginnissaminut akuerisaasimalluni. Nassuiaappara Jehovamut nalunaajaasuujunnaarsimasoq. Angutip inuulluaqquutigalunga oqarfigaanga: „Qanortoq suliat Guutivit pilluaqquliuk.“
Kingorna paasivara inuusuttoq taanna Koreami akersuuteqataaqqaarnermi ilaanni toqutaasimasoq. Guutip peqatigiissortaani inersimassummut siumukarsinnaasimagaluartup toqunera avaanngunartoq!
Kiisami ulloq pingaartoq soraarummeerfissarput, juulip 22-a 1951, nalliuppoq. Soorunami ilaquttannik najuuttoqanngilaq, nuannaarnerali killissaqanngilaq siumukarsimanerma kingunerisaanik allagartartaara tigugakku.
Oqaluussiffissamik nutaamik sungiussiniarpunga
Oqaluussiffissanni nutaamiilerama anaanama ilinniartitsisimanera iluaqutigillualerpara. Nerisassiorneq, assammik errorsineq kuuinnartumillu imeqannginneq uannut nutaajunngillat. Spaniamiutulli oqaluussineq uannut nutaajuvoq! Spaniamiutut oqaluutsit naqitat sivisuumik atorpakka, aatsaallu ukiut pingasut qaangiummata Spaniamiutut oqalugiarsinnaalerpunga, kisianni allassimasunik najoqqutaqarlunga aatsaat.
1951-imi Ecuadorimut tikikkama Naalagaaffimmik oqaluussissutiginnittartut 200-nit ikinnerupput. Ajoqersuganngortitsiortorneq ukiuni 25-ni siullerni ingerlaqqartutut isikkoqarpoq. Ajoqersuutivut Biibilimeersut katuullit ileqquinit Biibilimut naapertuutinngitsunit allaanerulluinnarput; aapparmullu ataatsimut ilumoorfiginninnissamik Biibilip unnersuussutaanik aalajangiusimanninnerput ingammik iluarineqanngilaq. — Eprîarit 13:4.
Taamaakkaluartorli atuagassiarpassuit Biibililersaarutit siaruartertarpavut. Machalami, nunaatinik bananinik naatitsiviusunik avatangerneqarsimasumi, oqaluussinerput tamatumunnga assersuutissaalluarpoq. Nicholas Wesley uangalu 1956-imi tikikkatta kisitta tamaani nalunaajaasuuvugut. Biilinut usisaatilinnut aqqusinniornermi atorneqartunut ilaalluta ullaaralaannguakkut oqaluussiartorluta aallartarpugut. Ingerlangaatsiareerluta niusarpugut utimullu aqqutaani naapitavut oqaluussiffigisarlugit.
Ullut ilaanni Nickilu atuagassiat siaruartikkavut amerlaneqqusaappavut. Eqqaamavara ualeq tamanna uanga amerlanernik siaruarterisimallunga, unnukkulli naligiilluta tamatta immikkut 114-inik siaruarterisimavugut. Atuagassianik pajuttakkatsinnut qaammatit tamaasa atuagassiat hundredelikkuutaat agguaattarpavut. Arfinileriarlunga qaammammut atuagassiat tusindinit amerlanerusut siaruarternikuuakka. Atuagassiat tamakku atorlugit sallusuissummik Biibilimiittumik ilikkarnissaminnut periarfissallit amerlagaluaqaat!
Aamma immikkut pisinnaatitaaffittut isigaarput naalagaaffilersaartarfiit ilagiinnit pigineqartut Ecuadorimi siullersaat Machalami sanagatsigu. Tamanna ukiut 35-t matuma siorna pisimavoq, tassa 1960-imi. Taamanikkut 15-it missaannaat ataatsimiinnitsinnut najuuttarput. Ullumikut Machalami 11-nik alliartortunik ilageeqarpoq!
USA-mut tikeraarpunga
1970-imi kingusissukkut USA-mut feeriarninni qatanngutiga Frank nalunaaquttap-akunnialunni ilagaara. Biilianik qaqqajunnamut pigatta Red River Valley avungarsuaq takusinnaalerparput. Isigisaq alianaaqaaq, karrit anorrimit aalataarput, qajuusiassat inerilluarsimasut soorlumi tassa imarsuaq. Ungasiarluni takussaavoq kuussuaq Sheyenne River orpinnit sinaakkuserneqarsimasoq. Aliannaarnera kipitinneqarpoq qatanngutima taannarisani eqqartulermagu.
„Sianiippallaarsimanngitsuuguit Amerikamilu kujallermi tarfiinnanngitsuuguit tamassa aamma illit nunaatissaraluit!“
„Frank,“ ingerlaannaq kipitippara. „Massakkorluinnaq nipangiinnarit.“
Oqaqqinngilaq. Ukiualuit qaangiuttut qaratsamigut aanaartoorluni toquvoq, nunaassuit pingasut kusanaqisut North Dakotamiittut ataatsimut 400 hektarinik annertussusillit Montanamiittorlu akkannit kingornussimasani 260 hektarisut atsigisoq qimataralugit.
Maannakkut ilaquttakka tamarmik toqoreersimalerput. Iluanaarpungali Detroit Lakesimi, ukiorpassuit matuma siorna Jehovamut nalunaajaasunngorfitsinni, anersaakkut ilaqutaqarama kristumiutut qatanngutinnik angutinik arnanillu 90-init amerlanerusunik.
Inersimassummut siumukartuarpunga
Ukiuni kingullerni 15-ini Ecuadorimi anersaakkut katersuineq iluatsitsiffiulluartarsimaqaaq. Naalagaaffimmik oqaluussissutiginnittartut 1980-imi 5000-it missaanniissimapput, ullumikkulli 26.000-init amerlanerulersimallutik. Taakkua ilaat hundredenit amerlanerusut uanga katersorsimasakka kuisissimapput.
Ullumikkut 80-inik ukioqarlunga qaammammut nalunaaquttap-akunneri 30-t oqaluussinermi anguniarlugit 1951-imi nalunaaquttap-akunnerinik 150-inik angusiniartarninnit ilungersornerullunga pisarpunga. 1989-imi paasivara prostatakræfterlunga, peqqisseqqinneralu atuarnermut atorluartarpara. Taamanimiilli Biibili tamaat 19-eriarlugu atuarsimavara, atuagarlu Jehovas Vidner — Forkyndere af Guds Rige (Jehovap Nalunaajasui — Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginnittut) arfinileriarlugu atuarsimallugu. Taamaaliorlunga anersaakkut siumukarpunga.
Aap, USA-mi nunaateqarnikkut pisuunngornissannut periarfissaqarsimagaluarpunga. Pisuussutitigulli angusaqarneq nuannaarnermut anersaakkut katersuinikkut misigisannut naleqqiullugu suunngilaq. Maani Ecuadorimi immikkoortortaqarfimmit paasitinneqarpunga ajoqersuiartortitatut kiffartorninni atuagassiat 147.000-it atuakkallu 18.000-it siaruartersimagikka. Tamakku anersaakkut naatsiiassatut isigaakka, ilarpassuilu puttutereersimapput; sulilu allat inuit uummataanni naalersinnaapput Naalagaaffik pillugu atuarnikkut.
Anersaakkut meerarpassuakka allallu Guutitsinnik, Jehovamik, kiffartuussinissaminnik qinersisimasut millionilikkuutaat ilagalugit Guutip silarsuassaata nutaap tungaanut ingerlalluni siumukarnermit allamik pitsaanerusumik eqqaasassaqanngilanga. Silarsuup ajortup matuma naggaserneqarnerani aningaasat annassutigisinnaanavianngilavut. (Ussatit 11:4; Hesekiel 7:19) Anersaakkulli suliarput atajuassaaq — tamatta immikkut inersimassummut siumukartuaannarutta. (wE 1/4 95)
[Qupp. 31-mi assiliartaq]
Miles Citymi Montanamiittumi 1949-mi pioneerinngornissannut piareerpunga
[Qupp. 31-mi assiliartaq]
Ajoqersuiartortitatut angerlarsimaffitsinnut imersiniartarpugut, 1952-imi
[Qupp. 32-mi assiliartaq]
Machalami oqaluussineq, 1957-imi
[Qupp. 32-mi assiliartaq]
1989-imi napparsimaleramali Biibili tamaat 19-eriarlugu atuarpara