Sooq Guuti taama kamagittarsimatigaa?
MEEQQAP kaannersuarmik eqqugaasimasup isai nukillaangasut qimerlooriakkit. Avatai saloqisut naavilu pullattut malugeriakkit. Meeraq inuussutissaminik pisariaqartitsilluinnarpoq, puugutaali imaqanngilaq. Immaqa anaanaa imillungasunik iseqarluni neriuutaarussimarpalulluni isiginnaarpoq. Aliasunneq qulliillu nunussallugit sapernaqaaq.
Nunap immikkoortuani, kvadratkilometerinik 6 millioninik isorartussuseqartumi, Sahelimik taaneqartumi, takusaq tamanna uteqattaartuarpoq. Nunap immikkoortua tamanna Senegalimiit Atlantikorsuarmiittumit Afrika aqqusaarlugu 4800 kilometerisut isorartutigaaq Etiopia Imaq Aappaluttumiittoq tikillugu. Nunanili allani aamma inunnut millionilikkuutaanut kaannersuaq aarlerinartorsiortitsivoq. WHO-p (FN-ip silarsuarmi peqqinnissamut immikkoortortaqarfiata) missiliuuppaa inuit 1,1 milliardit nunarsuaq tamakkerlugu sualuttumik nappaateqartut imaluunniit pisariaqartitatik inorlugit inuussutissaqartut.
Kaannerli inuiaat naalliuutaasa ilaannaraat. Inuit nunarsuaq mingutsippaat, tamannalu tamatsinnik attuivoq. Naapertuilluannginneq sorsunnerlu, inuppassuit annikilliortitaanerannik toqutaanerannillu kinguneqartut, naalakkersueriaatsit akuerisarpaat. Sooq Guutip tamanna ilaginnarpaa? Ilumut soqutiginerpaatigut?
Guutip ilumut soqutigaatigut!
Pinngortitsisup soqutigaatigut. Tamatumunnga sunillu tamanik iluaqutissatsinnut ingerlalluaqatigiissitsisinnaassusianut uppernarsaatissarpassuaqarpoq. Pinngortitarsui ataqatigiinnermik malunnaateqarput. Assersuutigalugu, isiginnaariaruk igutsammik orpiup paarnaqartartup naasuisa ilaanniittumik assiliaq una. Igutsaap orpiup sikkerneri, inuussutissartagaqarluartumik issillit, pinngitsoorsinnaanngilai. Akerlianillu orpiup naasui pujoralatserneqarsinnaanngillat inerititaqalersinnaanatillu igutsak orpimmit allamit assingusumit naasup pujoralaasa ilannik tikiussinngippat. Orpiit paarnaqartartut tamarmik sullinertigut pujoralatserneqartanngikkaluarput, tamatumanili Guutip suleqatigiinneq tupinnartoq pilersissimavaa. Taassumalu ajunngissusia pissutigalugu naatitamik peqqinnartumik mamaqisumillu nerisinnaanissatsinnik kinguneqartarpoq.
Igutsak nammineq igutsappassuarnut aaqqissuulluagaasunut 30.000-init amerlanerusunut ataatsimoortunut ilaavoq. Ilaasa iniliat paarisarpaat, allat eqqiartarpaat imaluunniit silaannarissartarlugu. Ilaasalu allat isseq naasullu pujoralaat toqqortertarpaat, qullugissat nerisittarlugit imaluunniit issermik nutaamik nassaarfissarsiortarlutik. Guutip isumagisimavaa igutsaap eqiasuitsup sulisarnerata uatsinnut iluaqutaanissaa. Tassami igutsaat mamaqisumik inuussutissartaqarluartumillu tungusunnitsuutiliortarput.
Igutsaat naasullu aamma sullinerit iluminni suleqatigiittarnerat tupinnartoq tamanna tassaannaavoq Pinngortitsisup uumassusilinnik suleqatigiissitsisinnaassusianut uppernarsaatit ilaat ataaseq. Soorlu allassimasoqartoq: ’Guuti ularussinermut Guutiunngimmat, eqqissinermulli.’ (1 Korintumiut 14:33) Soormitaava inuit sorsuunnerat saqitsaannerallu, taama naalliunnartigisumik kinguneqartoq, ilaginnarpaa? Guutip ilumut soqutigigunisigut, soormitaava akuliunnissani taama sivisutigisumik utaqqisiinnarsimava? Aap, sooq Guuti taama kamagittarsimatigiva?
Guutip oqaasiani, Bibelimi, apeqqutinut tamakkununnga akissutissaqarpoq. Atuakkap maluginiarnartup tamatuma oqaluttuaraa Jehova Guuti pissutissaqarluarluni kamagittarsimasoq. Sunami pillugu? Aamma qanoq sivisutigisumik suli kamagittassava? (wD 1/10 91)