INTERNETIKKUT ATUAGAATEQARFIK Watchtower
INTERNETIKKUT ATUAGAATEQARFIK
Watchtower
Kalaallisut
  • BIIBILI
  • BIIBILILERSAARUTIT
  • ATAATSIMIINNERIT
  • w90 1/9 qupp. 13-15
  • Romamiut tusagassat nuannernersaat tusarpaat

Immikkoortumi matumani isiginnaagassiaqanngilaq.

Ajoraluartumik isiginnaagassiap aanerani ajutoortoqarpoq.

  • Romamiut tusagassat nuannernersaat tusarpaat
  • Napasuliaq Alapernaarsuiffik — 1990
  • Qulequtaaqqat
  • Tamatumunnga assingusut
  • PAULUS ROMAMIULLU
  • UPPERNEQ INATSISILLU
  • UPPERNIKKUT ILUARNEQ
  • AKERLILIISSUTIT PAULUSIP AKERLILERPAI
  • ILUARNEQ UINIKKULLU JUUTIT
  • NAJOQQUTASSAT ILUARTUT
  • TANITANUT TAAVALU SAVANUT ALLANUT
  • ‘Anersaap kajungernera inuussutaallunilu eqqississutaavoq’
    Napasuliaq Alapernaarsuiffik (Atuaqqissaarutissaq) – 2016
  • Jehovap naapertuilluassusia nuannaarutigiuk
    Napasuliaq Alapernaarsuiffik — 2002
  • Nutaarsiassaq nuannersoq kikkut tamarmik pisariaqartitaat
    Napasuliaq Alapernaarsuiffik — 2011
  • Upperlutalu iliuuseqarutta naapertuilluartutut isigineqarsinnaavugut
    Napasuliaq Alapernaarsuiffik (Atuaqqissaarutissaq) – 2023
Amerlanerusut takukkit
Napasuliaq Alapernaarsuiffik — 1990
w90 1/9 qupp. 13-15

Romamiut tusagassat nuannernersaat tusarpaat

QANOQ ILILLUNI inuk ajortilik Guutip isaani iluartuutitaasinnaava inuunermillu naassaanngitsumik angusilluni? Apeqqut tamanna ukiuni hundredelinni siullerni ukiunik naatsorsuisarnitta aallartinnerata kingorna oqallinnernut sakkortuunut pissutaavoq. Apeqqummut tamatumunnga akissutissa nalunngiliuk? Apustili Paulusip tamanna pillugu allagai pitsaalluartut Bibelimi Rûmamiunut agdlagkat-niittut atuartariaqarpatit. Taamaalioruit uppernerup, suliat, iluarnerup inuunerullu imminnut atassuteqarnerat paasisinnaanerulissavat.

PAULUS ROMAMIULLU

Rûmamiunut agdlagkat ukiup 56-ip missaani kristumiunut Romamiittunut Paulusip allagarai. Sooq allaffigai? Ukiumi 56-imi Paulus suli Romamiissimanngikkaluarluni qularnanngitsumik illoqarfimmi tassani kristumiunik amerlasuunik ilisarisimasaqarpoq, tassami allakkamini amerlasuut aqqisigut eqqaasarpai. Paulusip sakkortuumik kissaatigaattaaq kristumiutut qatanngutiminik Romamiittunik qiimmassaajartorluni illoqarfimmut tassunngarnissani, aammami Spaniami ajoqersuiartortitatut angalanissamini pilersaarutigisamini Romap akunniffigisarnissaa pilersaarutiginnguatsiarpaa. — Rûmamiut 1:11, 12; 15:22-24.

Allakkalli Paulusip allappai apeqqutip pingaaruteqartup akinissaa pingaarnerpaatillugu: Iluarneq inuunermut sammisoq qanoq ililluni anguneqarsinnaava? Paasinarsivoq akissutissaa tusagassanit tamanit nuannernerpaasoq. Uppernerup kingunerisaanik iluartuutitaaneq pisarpoq. Paulusip tamanna oqaatsinik tulliuttunik, ammattaaq allakkat imarisaata pingaarnersaanik ersersitsisunik, erseqqissarpaa: ’Iivangkiiliumi ittoorutiginngilara Guutimit pissaataammat uppertut tamarmik annassutissaat, juutit peqqaarlutik aammattaaq grækerit; tamatumuunami saqqummersitaavoq iluarneq Guutip pia uppernikkut uppernermut, soorlu allassimasoq: iluartoq uppernikkut inuussavoq.’ — Rûmamiut 1:16, 17.

UPPERNEQ INATSISILLU

Ukiuni hundredelinni siullerni inuit tamakkeratik isumaqarput uppernerup kingunerisaanik iluartuutitaaneq pisartoq. Ikinnerussuteqartut nipitusaarniartuusut oqaatiginiartarpaat suli aamma allamik pisariaqartoq. Mosesip inatsisai Jehovap pilersissimannginnerpai? Inatsisinut isumassarsiarititaasunut taakkununnga naalanngitsut qanoq ilillutik iluartuutitaasinnaassagamik? (Takuuk Galâsiamiunut agdlagkat 4:9-11, 21; 5:2.) Mosesip inatsisai malinneqartussaanersut malinneqartussaannginnersulluunniit apeqqut ukiumi 49-mi Jerusalemimi siulersuisoqatigiinnit oqaloqatigiissutigineqarpoq, isummiunneqarporlu juutiunngitsut tusagassamik nuannersumik ilassinnittut kipineqarnissaat juutinullu inassutaasunik maleruaanissaat pisariaqanngitsoq. — apustilit suliáinik agdlagkat 15:1, 2, 28, 29.

Ukiut arfineq-marluk tamatuma kingorna Paulusip Romamiunut allakkamini aalajangiussaq tamanna pingaartoq taperserpaa. Aap, pingaartorli alla aamma eqqaavaa. Kristumiut juutiunngitsut Mosesip inatsisaanik maleruaanissaat peqqussutigineqanngilaq, aammali juutit Mosesip inatsisaanik tunaartarinnittut inuunermik kingunilimmik iluartuutitaanavianngillat.

UPPERNIKKUT ILUARNEQ

Rûmamiunut agdlagkat atuaraanni malugineqarsinnaavoq qanoq tunngaveqarluartigisunik Paulus eqqartuisoq, tassami oqaaseqaatini Allakkat Epriiarisuut-nit issuaalluni tunngavilersortaramigit. Juutinut, immaqa ajoqersuinerminik isumassarsiarititaasumik akuersiuminaatsitsisunut, oqalukkaangami asanninnermik paasinninnermillu annertuumik ersersitsisarpoq. (Rûmamiut 3:1, 2; 9:1-3) Aammattaarlu isummani ersarilluinnartumik silaqassutsimullu naapertuulluinnartumik saqqummiuttarpai.

Rûmamiunut agdlagkat-ni, kapitali 1-mit 4 ilanngullugu, Paulusip eqqartugaasa kikkut tamarmik ajortiliunerat aallaavigaat. Taamaattumik inuit iluartuutitaasinnaanerat aatsaat upperneq tunngavigalugu pisinnaavoq. Juutit Mosesip inatsisaanik maleruaanikkut iluartuutitaaniarsimagaluarput. Tamannali saperpaat. Taamaattumik Paulusip toqqaannartumik oqaatigaa ’juutillu grækerillu tamarmik ajortip ataaniittut’. Ilumoortoq tamanna nuannarisaanngitsoq Allakkat Hebræerisuut arlaleriarluni issuaaffiginerisigut tunngavissaqartippaa. — Rûmamiut 3:9.

Taavami ’inatsisit suliareqqusaasigut uinilimmik iluartuutinneqartoqarsinnaanngippat’ suna neriuutissaava? Aap, Jesusip pilliutaa utertitsissutaasoq tunngavigalugu Guutip inuit tunissutitut iluartuutissavai. (Rûmamiut 3:20, 24) Tamanna pissagunikku pilliut tamanna upperisariaqarpaat. Uppernerup kingunerisaanik inuit iluartuutitaanissaannik ajoqersuut tamanna nutaajua? Naagga. Mosesip inatsisaasa atuutilernissaat sioqqulluguli Abraham nammineq uppernermi kingunerisaanik iluartuutitaasimavoq. — Rûmamiut 4:3.

Uppernerup pingaaruteqassusia erseqqissareeramiuk Paulusip kapitali 5-imi kristumiut upperisaannut tunngaviusoq eqqartorpaa. Tunngavik tamanna tassaavoq Jesus. Tassuma inuunerata iluartup, imaluunniit naapertuilluartup, Taassumunnga uppertunut Adamip ajortuliaata sunniutai ajortut piissavai. ’Ataatsip iluarneranit,’ tassa Mosesip inatsisaanik maleruaanikkut pinnani, ’iluartuutitaanissaq inuussutaasoq inunnut tamanut pivoq’. — Rûmamiut 5:18.

AKERLILIISSUTIT PAULUSIP AKERLILERPAI

Kristumiulli Mosesip inatsisaanik maleruaasussaanngikkunik ajortuliuinnarsinnaannginnerlutik, qanorluunniit pisoqaraluarpat Guutip ajunngissusia pisassarinngisaraluarput iluaqutigalugu iluartuutitaanissartik naatsorsuutigalugu? Rûmamiunut agdlagkat, kapitali 6-imi, Paulusip tamanna akerlilerpaa. Kristumiut ajortilittut inooriaaserisimasartik eqqarsaatigalugu toqungapput. Kristusimi inooriaasertaavata uinikkut saanngiissutsiminnut akiuunnissaannik pisussaatippai. ’Taava timissinni toqujasuni ajorti naalagaatinnaveersiuk.’ — Rûmamiut 6:12.

Juutimmi Mosesip inatsisaanik maleruaaginnartussaappat? Naamik, tamannalu kapitali 7-mi Paulusip nassuiaqqissaarpaa. Soorlu arnaq uimi toquneragut taassuma inatsisaanut atajunnaartartoq, taamattaaq juutit uppertunngorsimasut Jesusip toquneragut Mosesip inatsisaanut atajunnaarput. Paulus oqarpoq: ’Taamattaaq ilissi, qatanngutikka, inatsisinut toqusunngorpusi Kristusip timaagut.’ — Rûmamiut 7:4.

Mosesip inatsisai pitsaavallaannginnamik? Naamerluinnaq. Mosesip inatsisai naammalluinnartuupput. Ajornartorsiut tassaavoq inuit naammaalluinnanngitsut taakkuninnga naammassinnissinnaannginnerat. ’Ilisimavugut inatsisit anersaap pigigai,’ Paulus allappoq, ’uangali uinngup pigaanga, ajortip kiffarsiaraanga.’ Inuup naammalluinnanngitsup Guutip inatsisai naammalluinnartut naammassisinnaanngilai, taamaattumillu taakkunannga eqqartuunneqarpoq. Taamaattumik assut nuannerpoq ’Kristus Jesusimiittut pillagassaatitassaajunnaarmata’! Kristumiut tanitaasut anersaakkut Guutimut ernerititaalersimapput, uinikkullu naammalluinnanngissutsiminnut akiuunneranni Jehovap anersaavata ikiorpai. ’Guutip qinigai kia pasillissavai? Guuti tassaavoq iluartuutitsisoq.’ (Rûmamiut 7:14; 8:1, 33) Taakku Guutip asanninneranit sumilluunniit avissaartinneqarsinnaanngillat.

ILUARNEQ UINIKKULLU JUUTIT

Mosesip inatsisai pisariaarussimappata, taava Israelip innuttai pissutsini suni ippat? Allassimaffippassuillumi Israelip atuutileqqissitaanissaanik neriorsuisut? Rûmamiunut agdlagkat-ni, kapitali 9-mit 11 ilanngullugu, apeqqutit taakku akineqarput. Allakkat Hebræerisuut-ni siulittuutigineqarpoq israelikkuusut ikittuinnaat annaanneqarumaartut Guutillu inuiaat allat saaffigiumaarai. Tamatumunnga naapertuuttumik Israelip annaanneqarnissaanik siulittuutit uinikkut Israelimut eqquutinngillat ilagiinnulli kristumiunut, uinikkut juutiusunik uppertunik juutiunngitsunik uppertunik naammaaserneqarumaartunik ilaasortaqartunut, eqquullutik. — Rûmamiut 10:19-21; 11:1, 5, 17-24.

NAJOQQUTASSAT ILUARTUT

Rûmamiunut agdlagkat-ni, kapitali 12-mit 15 ilanngullugu, Paulusip nassuiarpaa kristumiut tanitaasut iluartuutitaanertik naapertorlugu qanoq inooriaaseqarsinnaasut. Assersuutigalugu, ima oqarpoq: ’Taamaattumik oqaaqqissaarpassi, qatanngutikka, Guutip nallittuissusia pillugu timisi tunniuteqqullusigik pilliutitut uumasutut iluartutut Guutip iluarisassaasut, tassaassammat siuneqartutut Guutimut kiffartuutersi. Silallu matuma inui ileqqoqatigeqinasigik, allanngoritsili isumassigut nutaanngorlusi.’ (Rûmamiut 12:1, 2) Ajunngitsup pissaanera upperisariaqarparput ajortorlu ajortumik akiortarnagu. ’Ajortoq ilinnut ajugaatinnaveeruk,’ apustili allappoq, ’kisianni ajortumut ajunngitsoq sakkugalugu ajugaaniarit.’ — Rûmamiut 12:21.

Paulusip nalaani Roma politikkikkut pissaaneqarnermut qitiuvoq. Taamaattumik kristumiut silatuumik ima siunnersorpai: „Tarnit tamarmik oqartussaasunut qulliunerusunut naalattaalit, oqartussaassuseqanngimmat Guutimit pinngitsumik.“ (Rûmamiut 13:1, NV) Kristumiut imminnut iliorfigeqatigiinnerat takussutissaavortaaq iluarneq naapertorlugu inuunersut. „Sumilluunniit akiitsugaqarfiginninnaveeritsi,“ Paulus oqarpoq, „asaqatigiinnermik kisianni; inoqamminimmi asannittup inatsisit naammassivai.“ — Rûmamiut 13:8, (NV).

Aammattaaq kristumiut kristumioqatimik tarnip nalunngeqatiginnissutaat sianigisussaavaat avoqqaarlerpallaartuunatillu. Paulus kajumissaarivoq: ’Taamaammat eqqissinartut piniartigik ineriartorteqatigiinniarlutalu.’ (Rûmamiut 14:19) Kristumiut inuuneranni sutigut tamatigut siunnersuut pitsak! Kapitali 16-imi Paulusip allakkani inuulluaqqussutinik naggaserpai, naggataarutaasumillu unnersuussillunilu qiimmassaalluni.

TANITANUT TAAVALU SAVANUT ALLANUT

Rûmamiunut agdlagkat-ni eqqartorneqartoq ullumikkut uagutsinnut pingaaruteqarneratulli ukiuni hundredelinni siullerni kristumiunut pingaaruteqarsimatigaaq. Iluarnermut inuunermullu naassaanngitsumut tunngasut Jehovap kiffaasa soqutigilluinnartuartariaqarpaat. Rûmamiunut agdlagkat ilagiinnut kristumiunik tanitaasunik ilaasortalinnut allagaagaluarput, ullumikkullu Jehovap Nalunaajaasuisa amerlanersaat ’amerlangaartunut’ ilaallutik nunamilu inuunissaminnik neriugisaqarlutik. (sarĸúmersitat 7:9) Aammattarli kristumiunut taakkununnga pingaaruteqartumik allakkat oqariartuuteqarput. Sumik?

Rûmamiunut agdlagkat-ni ersersinneqarpoq kristumiut iluartuutitaasartut uppernermik kingunerisaanik. Tamatuma tanitanut kinguneraa naalagaaffimmi qilammiittumi Jesusimik naalakkersueqateqarnissamik neriugisaq. Aammattaaq ’amerlangaartunut’ ilaasut iluartuutitaassapput, taakkuli ’Guutimut ikinngutaasutut’ iluartuutitaassapput, soorlu upperluartoq Abraham taama pineqarsimasoq. (Jâko 2:21-23) Iluartuutitaassapput annikilliornartumi angisuumi aniguinissamik neriugisaqarlutik, tanitallu assigalugit, iluarnerat Jesusip aavanut uppernermik tunngaveqarpoq. (Tussiaat 37:11; Juánase 10:16; sarĸúmersitat 7:9, 14) Taamaattumik Rûmamiunut agdlagkat-ni Paulusip tunngavilimmik eqqartugai savanut allanut tanitanullu naligiimmik pingaaruteqarpoq. Iluartuutitaaneq naapertorlugu inooriaaseqarnissamik siunnersuutaa kristumiunut tamanut pingaaruteqarpoq.

Atuakkami The Book of Life-imi, Doktor Newton Marshall Hallimit doktor Irving Francis Woodimillu aaqqissorneqartumi, ima allassimasoqarpoq: „Paulusip isumassarsisitaalluni ajoqersuinera [Rûmamiunut agdlagkat-ni] tunngavilersorluagaanerpaallunilu ajoqersuutiginnerpaavoq. Allakkat inussiarnersumik pissuserissumillu aammali oqartussaassusilimmik allagaapput . . . Allakkanik taakkuninnga atuaqqissaarneq iluaqutissarsiffiulluassaaq.“ Aap, allakkat nammineq atuarniakkit ’tusagassarlu nuannersoq’ imarisaa ’Guutimillu pissaataasoq annassutaasorlu’ nuannaarutigalugu. — Rûmamiut 1:16. (wD 1/8 90)

[Qupp. 14-mi ungalusaq/assiliartaq]

’Guutimit pisitaanngitsunik [silamiunik] naalakkersuisoqanngilaq.’ Tassa imaanngilaq, inuit naalakkersuisut ataasiakkaat tamarmik immikkut atorfimminnut Guutimit ivertinneqarsimasut, imaapporli, silamiut naalakkersuisui Guutip akuersineratigut aatsaat atuuttut. Amerlasuutigut Guutip siumut ilisimareertarsimavaa siulittuutigisimallugulu naalakkersuinikkut pissaaneq kia tigujumaaraa, taamaalillunilu oqartoqarsinnaavoq ’oqartussaasut piusut atorfimminnut annerusumik minnerusumillunniit oqartussaassuseqarfiusunut Guutimit ivertitaasut’. — Rûmamiut 13:1, (NV).

[Suminngaanneernera]

Museo della Civiltà, Romana, Roma

[Qupp. 15-mi ungalusaq/assiliartaq]

Kristumiut ima inanneqarput: ’Naalagaq Jesus Kristus atiniarsiuk.’ Imaappoq, Jesusip tumai malilluinnassagaat pissusiilu malillugit. Timikkuunngitsoq anersaakkulli soqutigisat salliutittariaqarpaat ’uinillu isumaginaveerlugu pilerissuseqaleqqunagu’. — Rûmamiut 13:14.

[Qupp. 15-mi ungalusaq/assiliartaq]

Paulusip Romamiut oqarfigai ’kunimmik iluartumik inuulluaqqoqatigiissasut’. Imaanngilaq tamatumuuna kristumiutut ileqqumik nutaamik imaluunniit upperisarsiornikkut pissusilersuummik nutaamik pilersitsisoq. Paulusip nalaani qaakkut, qarlukkut imaluunniit assakkut kunissineq ilassinnissutitut atorneqartarpoq, asanninnermik ataqqinninnermillu ersersitsinerulluni. Tassa nalimini ileqqulersuut nalinginnaasoq Paulusip innersuussutigiinnarpaa. — Rûmamiut 16:16.

    Kalaallisut (1985-2026)
    Aniffissaq
    Iserfissaq
    • Kalaallisut
    • Ingerlateqqiguk
    • Inissiissutit
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Atuinermut piumasaqaatit
    • Paasissutissanik atueriaaseq
    • Nammineq inissitassat
    • JW.ORG
    • Iserfissaq
    Ingerlateqqiguk