Jehova ikiortigaara
„Isumalluarsinnaavugut oqarsinnaallutalu: ’Jehova ikiortigaara; sioorassanngilanga. Inuup qanoq iliorfigisinnaavaanga?’“ — EPRÎARIT 13:6, NV.
1, 2. (a) Tussiaasiortup Paulusillu Jehovamik isumalluarfiginninnertik qanoq ersersippaat? (b) Suut apeqqutaalerpat?
JEHOVA GUUTI kiffami ikiornissaannut piareersimajuaannartuuvoq. Tussiaasiortup misilittakkani tunngavigalugit tamanna nalunngilaa, taamaattumillu ima allassinnaasimalluni: „[Jehovap] najorpanga siooragisassaqanngilanga, inuit qanoq iliorfigisinnaammannga?“ (Tussiaat 118:6) Apustili Paulus kristumiunut hebræeriusunut allakkamini Guutimit isumassarsiarititaasuni misigissutsit tamatumunnga assingusut ersersippai.
2 Tussiaasiortup oqaasii nutsikkamit grækerisuumit Septuaginta-mit issuannguatsiarlugit Paulus uppeqatiminut ima allappoq: „Taamaattumik isumalluarsinnaavugut oqarsinnaallutalu: ’Jehova ikiortigaara; sioorassanngilanga. Inuup qanoq iliorfigisinnaavaanga?’“ (Eprîarit 13:6, NV) Sooq apustili taama allappa? Ataqatigisaalu naapertussagaanni qanoq paasisariaqarpa?
Jehovamit ikiortariaqarneq
3. (a) Pissutsit suut atuunneranni Jehovap uppernarsarpaa Paulusip ikiortigigaani? (b) Sooq kristumiut hebræeriusut Jehovamit ikiorneqarnissartik pisariaqartilluinnarsimavaat?
3 Paulus oqaluussisartuusimavoq imminut tunulliutittoq Jehovamillu ikiorteqarnerminik nammineq timimigut malugisimannittoq. Apustilip annikilliornerpassuini Guutip ikiortarsimavaa. Paulus parnaarunneqartarlunilu, unatarneqartarlunilu ujaqqanik milloorneqarsimavoq. Kristumiutut oqaatsimik kiffartuuteqartutut angalasarnermini umioqataasimavoq, allanillu navianartorpassuarnik nalaanneqartarsimalluni. Naalliunneq erloqinerlu, perlilerneq qilalernerlu, unnuakkut sininngitsoortarneq, allaallu tamaqannginneq misigisarsimavai. ’Massalu nalinginnarnik pineqaannarlunga, ullut tamaasa ornittaannarmannga, ilagiillu tamaasa ernumassutigisarakkit,’ allappoq. (2 Korintumiut 11:24-29) Kristumiut hebræeriusut Paulusip ernumassutigisimavai. Jerusalemip aserorneqarfissaa qanillisimavoq, apustilillu qatanngutai juutiusut angutit arnallu Judæamiittut uppernermikkut misilinneqangaartussaapput. (Dâniale 9:24-27; Lúkarse 21:5-24) Jehovamit ikiorneqarnissartik pisariaqartissimavaat.
4. Eqqarsaat suna Paulusip Eprîarinut agdlagkat-ni itisilerpaa?
4 Kristumiunut hebræeriusunut allakkami aallaqqaataanni Paulusip tikkuarpaa aatsaat Guutip erneranut, Jesus Kristusimut, naalakkunik Guutimit ikiorneqarnissartik ilimagisinnaassagaat. (Eprîarit 1:1, 2) Allakkami ilaanni eqqarsaat tamanna itinerusumik eqqartorpaa. Unnersuussummi pingaaruteqassusia ersersinniarlugu Israelikkut puilasuitsumi naalannginnerminni pillarneqartarsimanerat apustilip allakkaminik atuartussanut eqqaasitsissutigaa. Aammattaaq kristumiut hebræeriusut Jesus aqqutigalugu Guutip imminnut oqaasii akueriumanngikkunikkik aammalu Mosesip inatsisaanik, Kristusip pilliuteqarneratigut atortuujunnaarsinneqarsimasunik, tunaartarinnittuaannarnermikkut tunussisunngorunik pillanngitsoorneqarnissartik ilimagisinnaasimanngilaat. — Eprîarit 12:24-27.
Qatanngutigiittut asaqatigiinneq suliartalik
5. (a) Hebræerinut allakkat unnersuummik allamik sumik imaqarpat? (b) Asanninneq pillugu Paulus qanoq allappa?
5 Naalagaaffimmik qilammiittumik kingornussisussat qanoq ilillutik maligassaminnik, Jesus Kristusimik, malinninnissaminni hebræerinut allakkani ’Guutimik-mianerinnillutik ataqqinnillutillu Guutimik iluartumik kiffartorfiginninnissaminnik’ aammalu Jehovamik ikiorteqarnissaminnik unnersuunneqarput. (Eprîarit 12:1-4, 28, 29, NV) Paulusip uppeqatini kajumissaarpai akuttunngitsunik naapeqatigiittaqqullugit aammalu ’asanninnermut ajunngitsuliornermullu kajumissaaqatigiittaqqullugit’. (Eprîarit 10:24, 25) Imalu unnersuuppai: ’Qatanngutigiissutut asaqatigiinneq soraarnaveerli.’ — Eprîarit 13:1.
6. Asanninneq pillugu Jesusip ajoqersukkaminut inassutaa qanoq ililluni tassaava ’inassut nutaaq’?
6 Jesusip ajoqersukkani taamatut asaqatigiinnissaannik piumaffigai, imami oqarami: ’Inassummik nutaamik tunivassi, asaqatigeeqqullusi; soorlu uanga asagissi, taamattaaq ilissi asaqatigiissaasi. Matumannga tamarmik ilisarissavaasi ajoqersugarigissi: asaqatigiikkussi.’ (Juánase 13:34, 35) Tamanna tassaammat ’inassut nutaaq’ ima paasisariaqarpoq Mosesip inatsisaanit matumannga: ’Tullit ilittut asassavat,’ sakkortunerusoq. (3 Môrsase 19:18) Inassut nutaaq tamanna tullimik immisut asanninnermit sakkortunerusumik asanninnissamik piumasaqarpoq. Imminut tunulliulluni asanninnissaq piumasarineqarpoq, asanninneq ima sakkortutigisoq allaat inuit allat pillugit toqunissamut piumassuseqassalluni. Inuunermini aammalu toqunermigut Jesus asanninnermik taama ittumik ersersitsisimavoq. Tertullianip atuakkiamini Forsvarsskrift-imi (Illersuilluni allagaqarneq) kristumiut pillugit inuinnaat oqaaserisartagaat issuarlugit kristumiut ilisarnaataat tamanna eqqartorpaa: „’Takuuk,’ oqartarput, ’ila asaqatigiingaassusiat . . . ilatillu pillugit toqunissaminnut piareersimangaassusiat.’“ — Apology, kapitali XXXIX, 7.
7. Ukiumi 33-mi piinsip ulluata kingorna kristumiut qatanngutigiittut asaqatigiinnerat qanoq ililluni erserpa?
7 Ukiumi 33-mi piinsip ulluata kingorna Jesusip ajoqersugaasa akornanni qatanngutigiittut asaqatigiinneq ersareqaaq. Kuiseqqammersorpassuit ungasissumit aggersimasut ilaat Jerusalemimiinnerat sivitsorsinnaaqqullugu Kristusikkullu annannissaq Guutip aaqqissuussaa pillugu ilinniarnerusinnaaqqullugit ’uppertut tamarmik ilagiiginnarput, suullu tamaasa pigeqatigiillugit, nunaatitillu pequtitillu akigisarlugit, tamanullu agguartarpaat nungullugit ajorsaataat missiliorlugit’. — apustilit suliait 2:43-47; 4:32-37.
8. Ullumikkut Jehovap Nalunaajaasuisa akornanni qatanngutigiittut asaqatigiittoqarnera sunik uppernarsaatissaqarpa?
8 Nalitsinni Jehovap Nalunaajaasuisa akornanni taamatut qatanngutigiittut asaqatigiinneqarpoq. Assersuutigalugu, sorsunnersuup aappaata kingorna Guutip innuttai asanninnermit tamatumannga killinneqarlutik ukiut pingajussaata affaatut sivisutigisumik ikiuiniarnermik ingerlatsisimapput. Sverigemi, Schweizimi, Canadami, USA-mi nunanilu allani oqaluussisartut nunani sorsunnermik eqqorneqarsimasuni, Danmarkimi, Norgemi, Finlandimi, Tysklandimi, Hollandimi, Belgiami, Tuluit Nunaanni, Frankrigimi, Italiami, Grækenlandimi, Østrigimi, Ungarnimi, Polenimi, Bulgariami, Rumæniami, Tjekkoslovakiami, Kinami Filippinerinilu, uppeqatiminnut atisanik aningaasanillu nerisassanut atugassaannik nassiussuisimapput. Tamanna ikiuiniartarnerannut assersuutissaannaavoq ataasiinnaq. Ukiuni kingulliunerusuni Guutip innuttaasa kristumiut Perumi Mexicomilu nunap sajunnerini eqqorneqarsimasut, Jamaicami anorersuarnit perlussiortinneqarsimasut sumilu tamaani tamakkununnga assingusunik ajunaarnersuaqarnerni eqqorneqarsimasut asanninnermik ersersitsivigisarsimavaat. Taamatut allanillu iliuuseqarnermikkut Jehovap Nalunaajaasuisa ’qatanngutigiissutut asanninnertik soraarnaveersittarpaat’.
Inoroorsaartuugitsi
9. (a) Kristumiutut pissuseq suna Eprîarinut agdlagkat 13:2-mi eqqartorneqarpa? (b) Qanoq ilillutik ilaat sianiginagu ’inngilinik illusisitsisimappat’?
9 Taava Paulusip pissuseq alla Kristusimik malinnittut, ’iluartumik kiffartortut Guutimik-mianerinnillutik ataqqinnillutillu’ Jehovamillu ikiorteqartut pissuserisaat tikippaa. Ima oqaappai: ’Puioqinasi illusisitsisassagassi [inoroorsaartassagassi], taamaalillutik ilaasa inngilit sianiginagit illusisittarmatigik.’ (Eprîarit 13:2) Kikkut-uku ’inngilit sianiginagu illusisissimagaat’? Ataataanerpaaq Abraham inngilinik pingasunik pulaartoqarsimavoq. (1 Môrsase 18:1-22) Inngilit taakkua ilaat marluk Sodomamut, Abrahamip jornguata Lotip najugarisaanut, ingerlaqqissimapput. Lotillu takornartat taakku imminnut qaaqquai. Sulili innartinnagit illu inuppassuarnit ajoqusiinianit, ’inuusuttunit utoqqarnillu’, avatangerneqarpoq. Kanngunartuliornissamik siunertaqarlutik Lot piumaffigaat pulaartini anisissagai, Lotili taamaaliorumanngilluinnarpoq. Naak aallaqqaataani Lotip sianiginngikkaluaraa pulaartui inngiliupput, taakkunanngalu ikiorneqarlutik ’Jehova Sodomamut Gomorramullu siallersitsimmat ikuallassaammik innermillu’ paninilu toqu pinngitsoorpaat. — 1 Môrsase 19:1-26.
10. Kristumiut inoroorsaartut sunik pilluaqqussutisisarpat?
10 Kristumiut inoroorsaartut amerlaqisunik pilluaqqussutisisarput. Pulaartitik nuannersunik misigisalikkersaartut tusarnaartarpaat anersaakkullu ineriartornartumik ataatsimooqatigiinneq nuannaarutigisarlugu. Ullumikkut Jehovap Nalunaajaasuisa angalallutik nakkutilliisuusunut angerlarsimaffimminnik ammatitsisarnerattut Gajusip uppeqatini, aammalu ’massa takornartaasut allaat’, inoroorsaarfigalugit ilassisaramigit nersualaarneqarsimavoq. (3 Juánase 1, 5-8) Pisinnaassutsinut utoqqaanertanngortussap naammassisinnaasariaqagaanut inoroorsaarneq ilaavoq. (1 Timûtiuse 3:2; Títuse 1:7, 8) Aammattaaq maluginiassallugu pingaartuuvoq Naalagaaffiup pilluaqqussutissartaanik Jesusip neriorsugai tassaammata savat assersuutaasut ’qatanngutiminut’ tanitaasunut inoroorsaarlutik ajunngitsuliorfiginnittut. — Matîuse 25:34-40.
Malersorneqartut eqqaamasigik
11. Sooq unnersuussut Eprîarinut agdlagkat 13:3-miittoq ullumikkumut naleqquppa?
11 Jehovamit ikiorneqarnissaminnik aammalu ’Guutimik-mianerinnillutik ataqqinnillutillu taassuminnga iluartumik kiffartorfiginninnissaminnik’ kissaateqartut uppeqatiminnik atugarliortinneqartunik eqqaamannittariaqarput. Kristumiut allat annikilliuutigisariaqagaasa qanoq ittuunerat Paulusip takorloorsinnaasimavaa. Tamatuma siorna ajoqersukkat malersorneqarnertik pissutigalugu siammartitaasimapput, Paulusillu suleqataa Timoteus parnaarussaajunnaaqqammerpoq. (Eprîarit 13:23; apustilit suliait 11:19-21) Kristumiut ajoqersuiartortitaasut angalasarsimapput ilagiinnillu nutaanik aallarniisarsimallutik imaluunniit ilagiinnik pioreersunik anersaakkut kajumissaarisarsimallutik. Qatanngutit angutit arnallu taamatut siammartitaallutik imaluunniit ajoqersuiartortitaallutik angalasartut ilarpassui hebræeriunngimmata, kristumiut hebræeriusut ilaannit immaqa naammanngitsumik isumassorneqartarsimapput. Taamaattumik Paulusip matumannga eqqaasippai: ’Qilersorsimasut eqqaaniarsigik qilersorsimaqataallusilusooq, naalliuttullu eqqaaniarsigik nammineq timeqarlusi inuugassi.’ — Eprîarit 13:3.
12. Uppeqatitsinnik atugarliortitaasunik eqqaamanninnissamik unnersuussut qanoq ililluta maleruarsinnaavarput?
12 Hebræerit ’parnaarussaaqqasut naakkigisarsimavaat’, uppeqatitilli aalajaatsut juutiugaluarpata juutiunngikkaluarpataluunniit puiortariaqanngilaat. (Eprîarit 10:34) Uagut ullumikkut qanoq ililluta kristumioqatitsinnik atugarliortitaasunik eqqaamanninnerput ersersissinnaavarput? Nunani Naalagaaffimmik oqaluussissutiginninnerup inerteqqutaaffigisaani uppeqativut uppernertik pissutigalugu parnaarussaaqqasut ikiorniarlugit ilaatigut nunani taakkunani naalakkersuisunut allagaqarsinnaavugut. Ingammillu qinunitsinni eqqaamasariaqarpavut, ajornanngippallu aqqisigut taasarlugit. Malersorneqarnerat aliasuutigingaarparput, ilungersorlutalu qinnukkutsigik Jehovap tusassavaatigut. (Tussiaat 65:3; Evfisumiut 6:17-20) Naak parnaarussaaffigisaanneeqatiginngikkaluarlugit soorlulimi tassa qilersugaaqatigiinnarivut qiimmassarsinnaallugit ikiorsinnaallugillu. Kristumiut anersaakkut kinguaassiarineqartut tanitaqatitik naalliutsinneqartut misiginneqatigisaqaat. (Takuuk Korintumiunut agdlagkat sujugdlît 12:19-26.) Aammalu taakkua uppeqatitik nunami inuunissamik neriuutillit malersortiminnit assigiinngitsorpassuartigut atugarliortinneqartut isumakuluutigaat. Misiginneqatiginninnermik ersersitsisariaqarpugut, ingammik suli timeqarluta inuunerput Jehovamillu pallorfiginnittutut naalliuutinit malersorneqarnermillu nalaanneqarsinnaanerput eqqarsaatigalugit. — 1 Pîtruse 5:6-11.
Aappariinneq ataqqinartuutinneqassaaq
13. Eprîarinut agdlagkat 13:4-mi Paulusip allagaa qanoq paasisariaqarpa?
13 Kristusip maligassiaa malikkutsigu ’Guutimillu-mianerinnilluta ataqqinnillutalu Guuti iluartumik kiffartuukkutsigu’ inunnut allanut sorpassuartigut isumassuisariaqarpugut. Ima allareerluni: ’Timeqarlusi inuugassi,’ Paulusip pissuseq timimut tunngassuteqartoq inunnik allanik eqqortumik isumassuinissamut periarfissiisoq eqqartorpaa. (Eprîarit 13:3) Kristumiut hebræeriusut ima oqaappai: ’Nuliariinneq tamani kanngunaakkili, nuliariillu innarfiat minguikkili; uersaasulli arnaanillillu Guutip eqqartuukkumaarpai.’ (Eprîarit 13:4) Naalagaaffissuarmi Romami taamanikkut kinguaassiuutitigut kanngunartuliornerup qanoq atugaatiginera eqqarsaatigigaanni unnersuussut tamanna atorfissaqartittorujussuusimavaat. Aammattaaq ullumikkut oqaatsit tamakku kristumiunit naalanneqarnissaat pisariaqartorujussuuvoq, silarsuup ileqqussatigut najoqqutassiai appaseqimmata ukiullu tamarluinnaasa inuit arlalinnik tuusintillit kinguaassiuutitigut kanngunartuliorneq pissutigalugu kristumiut ilagiissaannut ilaasortaajunnaarsinneqartarmata.
14. Sooq aappariinneq ataqqinartuutinneqartariaqarpa?
14 Paulusip nalaani aappariinnermik nikaginnittunut Essæerit ilaasimapput. Taakkua amerlanersaat upperisaminnut atatillugu aappaqaratik inuusimapput, soorluttaaq ullumikkut palasit ilaat, aappaqarani inuunermik aappaqarnermit iluarnerusutut kukkullutik isiginnittut, taama inuusut. Paulusilli kristumiunut hebræeriusunut allakkamini ersarissumik ersersippaa aappariinneq ataqqinartuusoq. No’omip ukussaminut, Rutimut Orpamullu uillarninngorsimasunut, oqaaserisimasai aappariinnermut ataqqinnippalulluinnartuupput. Taanna ima oqarsimavoq: „Jehovap tunilisi qasuerfissarseqqullusi tamassi immikkut uissassi illuini.“ (Rúte 1:9, NV) Allami Paulusip tikkuarpaa ’ullussani kingullerni ilaat uppernermik tunussiumaartut aappaneqqusinatik’. — 1 Timûtiuse 4:1-5.
15. Uersaasut arnaanillillu Eprîarinut agdlagkat 13:4-mi eqqartorneqarmata kikkut pineqarpat, qanorlu ililluni Guutip taakku eqqartuunniarpai?
15 Hebræerit, siornatigut Mosesip inatsisaanik maleruaasussaasimagaluartut maannali angerusisaamik maleruaasussanngorsimasut, inatsit manna ilisimavaat: ’Arnaaneqassanngilatit [allasiussanngilatit].’ (2 Môrsase 20:14) Silarsuarmili kanngunartuliorfioqisumi inuugamik ima mianersoqquneqarnissartik pisariaqartippaat: ’Nuliariit innarfiat kanngunaakkili; uersaasulli arnaanillillu Guutip eqqartuukkumaarpai.’ Uersaasut, imaluunniit tiinganikkut kanngunartuliortut, ilaat tassaapput katissimanngitsut kinguaassiuutitigut atoqateqartut. Arnaanillit, imaluunniit allasiortut, tassaapput katissimasut katissimanngisaminnik inooqateqartut, taamaalillutillu aappariit innarfiannik mingutsitsisut. Kanngunartuliornertik allasiornertillu peqqissimissutiginagu taamaaliortuaannartut Guutimit sukannersumik eqqartuunneqartussaagamik Jerusalemimut nutaamut qilammiittumut isersinnaatitaanaviaratillu Naalagaaffiup aqutsinerata ataani nunarsuarmi naassaanngitsumik inuusinnaatitaanavianngillat. (sarĸúmersitat 21:1, 2, 8; 1 Korintumiut 6:9, 10) Aappariit innarfiata mingutsinnginnissaanut mianersoqqussut aappariit kristumiut aapparminnik kinguaassiuutitigut minguttuumik atoqateqannginnissaannik eqqaasitsisuusariaqarpoq. Aappariilli atoqatigiittarnerat nalinginnaasoq minguttuunngilaq. — Takuuk Ilaqutariilluni inuuneq pilluarnartoq qanoq anguneqarsinnaasoq, qupperneq 31-33, 63-65, Vagttårnip Peqatigiiffianit naqitertitaq.
Pigisat naammagalugit
16, 17. Eprîarinut agdlagkat 13:5-imi Paulus qanoq allappa, hebræerillu taamatut unnersuunneqarnissartik sooq pisariaqartissimavaat?
16 Maligassarput malikkutsigu ’Guutimik-mianerinnillutalu ataqqinnilluta iluartumik Guuti kiffartuukkutsigu’, Jehova ikiortitut isumalluarfigalugu, nalerisimaarneq misigissavarput. Pigisanik noqqaassutiginnilernissaq ussernartorsiornartorujussuusinnaavoq. Ussernartorli tamanna kristumiunit nakkaannarfigineqassanngilaq. Paulus hebræerinut ima allassimavoq: ’Inuugitsi aningaaserituunasi pigisasi naammagalugit, nammineq oqarmat: „Iperassanngilakkit qimassanatillu.“’ (Eprîarit 13:5) Sooq taamatut unnersuunneqarnissartik hebræerit pisariaqartissimavaat?
17 Kaasarip Claudiusip naalakkersuinerata nalaani (41-54 u.n.a.k.) ’kaannersuaqarnera’ eqqaamagamikku immaqa hebræerit aningaasanik pingaartitsivallaalersoorsimapput. Kaannersuaq tamanna ima ingasatsigisimavoq allaat kristumiut Judæami najugaqartut qatanngutiminnit allani najugaqartunit pisariaqartitaminnik nassinneqartariaqarsimallutik. (apustilit suliait 11:28, 29) Oqaluttuarisaanermik allattartup juutiusup Josefusip atuakkiamini Jødernes Oldtidshistorie-mi (Juutit itsarsuaq oqaluttuarisaanerat) paasissutissiissutai naapertussagaanni kaannersuaq tamanna minnerpaamik ukiunik pingasunik sivisussuseqarsimavoq, Judæamilu Jerusalemimilu piitsunngornersuarmik kinguneqarsimalluni.
18. Eprîarinut agdlagkat 13:5-imi unnersuussutigineqartoq sumik ilinniarfigisinnaavarput?
18 Tamanna ilinniarfigisinnaavarput? Aap, qanorluunniit piitsuutigigaluarutta aningaaserituujusariaqanngilagut imaluunniit pigisanik pingaartitsivallaartuunata. Pigisat tungaasigut toqqissisimanissatta isumakuluutiginissaraluanut aammalu piumatuunngornissaagaluamut taarsiullugu ’pigisavut naammagisariaqarpavut’. Jesus ima oqarsimavoq: „Naalagaaffik naapertuilluassuserlu taassuma [Guutip] pia salliutittuaannarsigik, taava tamakku tamaasa ilanngullugit piumaarpasi.“ (Matîuse 6:25-34, NV) Aammattaaq ersersippaa ’Guutimi pisuujunissarput’ tamaviaarutigisariaqaripput ’pigisavummi inuussutigisinnaannginnatsigik’. (Lúkarse 12:13-21) Anersaakkut peqqissuserput aningaaserituunermit navianartorsiortinneqarpat Paulusip hebræerinut unnersuussutaa maleruartariaqarparput eqqaamallugulu ’Guutimut-tunniusimaneq pinillu naammaginninneq iluanaarnaqimmata’. — 1 Timûtiuse 6:6-8.
Jehova tatigisiuk
19. Guutip Josua qanoq neriorsoqqissaarpaa, tamatumalu uagut qanoq ililluni sunnertariaqarpaatigut?
19 Jesusip ajoqersugaasut ’Guutimik-mianerinnillutik ataqqinnillutillu iluartumik Guutimut kiffartortutut’ aningaasat tatigissanngilavut, Ataatarpulli qilammiusoq, ikiortiginngitsoorsinnaanngilluinnagarput, tatigissavarput. Ajornartorsiutit suulluunniit atussagaluarutsigik taassuma neriorsueqqissaarnera eqqaamasariaqarparput: „Iperassanngilluinnarpakkit qimassanngilluinnarlutillu.“ (Eprîarit 13:5, NV) Guutip Josuamut oqaaserisimasai uku tassani Paulusip issuatsiarpai: ’Iperassanngilakkit qimassanatillu.’ (Jôrsua 1:5; aammattaaq takuuk Môrsasip agdlagaisa tatdlimait 31:6, 8.) Jehovap Josua qimanngisaannarsimavaa, uagullu tatigigutsinni qimannavianngilaatigut.
20. (a) Allassimaffik 1990-imi najoqqutassaq sunaava? (b) Siooranata qanoq iliortuartariaqarpugut?
20 Qaammatini aggersuni Jehovap Nalunaajaasui Guutip ikiuineranik tatiginartumik eqqaasinneqartassapput, tassami allassimaffik ukiumi 1990-imi najoqqutassaat imaappoq: ’Isumalluaritsi oqarlusilu: „Jehova ikiortigaara.“’ Oqaatsit tamakku Eprîarit 13:6-iminngaanneersuupput, tassani Paulus tussiaasiortoq issuarlugu hebræerinut ima oqarpoq: „Taamaattumik isumalluarsinnaavugut oqarsinnaallutalu: ’Jehova ikiortigaara; sioorassanngilanga. Inuup qanoq iliorfigisinnaavaanga?’“ (Tussiaat 118:6) Naak malersorneqaraluarluta siooraneq ajorpugut, Guutip akuerisaa sinnerlugu inuit iliuuseqarsinnaanngimmata. (Tussiaat 27:1) Assuarnaassutsittalu aalajangiusimajuaannarumanera pissutigalugu toqussagaluarutta makititaanissamik neriuuteqarpugut. (apustilit suliait 24:15) Taamaattumik maligassarput malinniartigu ’Guutimillu-mianerinnilluta ataqqinnillutalu iluartumik Guuti kiffartuullugu’, Jehova ikiuinissaanik isumalluarfigalugu. (wD 15/12 89)
Qanoq akissavit?
□ Sooq kristumiut hebræeriusut Jehovamit ikiorneqarnissartik pisariaqartilluinnarsimavaat?
□ Qanoq ilillutik Jehovap innuttaasa ’qatanngutigiissutut asaqatigiinnertik soraarnaveersippaat’?
□ Sooq inoroorsaartuusariaqarpugut?
□ Uppeqatitta atugarliortitaasut puiorsimannginnerat ersersinniarlugu qanoq iliorsinnaavugut?
□ Sooq aappariinneq ataqqinartuutinneqartariaqarpa?