Silarsuaq qimerloorparput
„Nersussuit perlerornerat“
◼ Tuluit-Nunaanni ’nersussuit perlerornerata’ nersutaateqarnermut atatillugu pissutsit piviusut qangaaniilli ilisimaneqartut oqallisaalerseqqippai. Uumasut naasortortuujunnaarsitaallutik neqituumasunngortinneqarsimapput, uumasut allat pisataasa ilaannik nerukkarneqartarlutik. Aak panertitaq, saarngit neqillu sequtserlugit qajuusaasaliat, imaluunniit nerukkaatissat qajuusaasanngortitat erlavinnik, qiteqqamik, qaratsamik imaluunniit ilumiunik allanik soorlu aqajaqqup sanilequtaanik, torlunnik tartunillu akullit atorneqartarput atortussat allat sipaarniarlugit, iluanaarutit annerulersinniarlugit uumasullu alliartornerat siuarsarniarlugu. Assersuutigalugu, nersuteeraq arfinilinnik qaammatilik uumasut allat sinnikuinik nerukkaatissianik 12 kiilunik nerukkarneqartarpoq, taama oqarpoq dr. Harash Narang, immikkut ilisimasallit nappaammik paasinneqqaartut ilaat. „Tupigusoqaanga,“ taanna toqoraavimmut pulaarnini pillugu oqarpoq. „Iluamik oqaatigalugu, nersutaatit nersutaatinut atoqqittarpavut. Uanga isinnit isigalugu ’inuttuumasuuneq’ assigiinnarpaa.“
◼ Tamatuma quianartortaatut oqaluttuarineqarpoq tuluk nunaatilik qanoq isumassarsisimasoq „nersussuit perlerornerat“ pissutigalugu nersussuaatini aningaasarsiutigisinnaajunnaaramigit. Newsweek-imi oqaluttuarineqarpoq nersussuit ussassaarutinut ’nivinngaavittut’ atortalersimagai. Nersussuaatini aqqusinersuup angallaffiulluartup eqqaani ivigartortut ussassaarutinut ’nivinngaavittut’ suliffeqarfinnut attartortittalersimavai, sapaatip-akunneranut nersussuaq ataaseq 40 dollarsinik akissarsiutigalugu. „Aningaasarsioriaatsinimmi allanik nassaarsiortariaqarpugut,“ oqarpoq. „Tamanna nersussuit nerisuutaaginnaratik iluaqutaanerannik kinguneqarpoq.“
Pilattaasartoq, oqqat paariuk
Hollandimi Erasmus-universitetimi ilisimatusartut paasisimavaat napparsimasut pilattarneqartut ilisimajunnaaqqagaluarlutik „tusaasaqarsinnaasut“. Napparsimasut 240-t pilattarneqareerneranni oqaatsip pilattaanerup nalaani oqaatigineqartup utertariarneranik siullermik saqqummiivigineqarsimapput, taavalu qinnuigineqarlutik oqaatsip sinnera taaqqullugu oqaaseq eqqaasinnaasartik siulleq oqaatigalugu. Allaat ullup unnuallu ataatsip qaangiunnerani amerlanersaasa oqaaseq ataasiaannarluni atorneqartoq eqqaamasinnaasarsimavaat. Tamatumagooq takutippaa, ilisimatusartut oqarput, napparsimasut ilisimajunnaaqqasut pilattarneqarnerminni „tusarnaarsinnaasut“ immaqalu oqaatsinit nuanninngitsunit ajuallannartunillu sunnerneqarsinnaallutik. Research Reports From the Netherlands, Hollandip Ilisimatusarnermut Institutianit saqqummersinneqartoq, ima inerniliivoq: „Taamaattumik nakorsat pilattaanerminni oqaatsitik sianigisariaqarpaat.“
AIDS-ertut amerliartuinnartut
„Virusi AIDS-eqalissutaasartoq nunarsuup ilarujussuani, ingammik Asiami Afrika-Kujallermilu, suli tassa siaruaakkaluttuinnarpoq, AIDS-imittaaq nappaatillit amerliartuinnarput,“ The New York Times-imi allassimavoq. Paasissutissat United Nations Joint Program on H.I.V.-AIDS-ip katersugaasa takutippaat 1995-imi inuit 1,3 millionit AIDS-ip malunniutaanik malussarfigineqarsimasut, ukiup tamatuma siulianut naleqqiullugit 25 procentimik amerleriarsimallutik. Missiliuunneqarpoq massakkut nunarsuaq tamakkerlugu inersimasut 21 millionit HIV-imik tunillatsissimasut, taakkunanngalu 42 procentit missaat arnaallutik. Ullut tamaasa suli 7500-t tunillatsittarput. Meeqqallugooq arlalinnik millionillit tunillatsissimapput. Tunillatsinnermit ukiut qulit missaanniittut qaangiukkaangata napparsimarululertoqartarpoq. FN-ip nalunaarusiaani missiliuunneqarpoq 1995-imi inuit 980.000-it nappaatinik AIDS-imut attuumassuteqartunik toqquteqarsimasut, kisitsillu taanna 1996-imi 1.120.000-inngorumaartoq. Kingullertigut virusi taanna Afrikap kujataata tungaani Indiamilu sumi tamaani siaruaassimavoq, ilimagineqarporlu Kina Vietnamilu ungasinngitsukkut eqqorneqarumaartut. Nunani Afrikamiittuni tunillatsissimasut amerlassusiata 16-18 procenti angoreersimavaa. Isumakulunnartumik arnat inuusuttut tunillaasinnaasut nunarsuaq tamakkerlugu amerliartupallapput. Arnat taakkua meeraasa aggornerisa pingajui aamma virusimik tunillatsissapput.
Qiimasuugit, taava peqqinnerulissaatit!
„Inuit qiimasut akaarinninnerusarput, isumakuluutinik aniguilluaasinnaanerullutik kiisalu isumakkut timikkullu peqqissuusarlutik,“ São Paolomi universitetimi professori Sueli Damergian oqarpoq. Brasiliami aviisimi O Estado de S. Paolo-mi allassimavoq qiimaneq ilinniarneqarsinnaasoq, soorlu atuarneq allannerlu ilinniarneqarsinnaasut. Soorunami inuk isumaluttoq taamaaliussaguni eqqarsartaatsiminik allanngortitsisariaqarpoq. Psykologiimi professori Raquel Rodrigues Kerbauy nassuiaavoq: „Inuk eqqarsaruni aatsaat naapertuilluartumik pineqaraangami qungujuttassalluni, taava isumaluttuaannassaaq. Tassami sumi tamaani naapertuilluannginneqarpoq.“ Inuit isumagissut qanorluunniit ulapputissaqartigigaluaraangamik allanik peqateqartarnertik nuannaarutigisarpaat, nalunaarusiami allassimavoq. Inuit taamaattut sumininnguit nuannaarutigisarpaat, soorlu „oqaloqateqalaarneq, sukkulittulaarneq minuttiniluunniit tallimani nipilersukkanik tusarnaalaarneq“. Damergianili ima mianersoqqusivoq: „Isumagissaarneq piitaanniakujuinnarnermut taraajarnermullu paarlaanneqassanngilaq.“
Naartunermi imigassartorneq
„Misissuinerup nutaap takutippaa naartunermi imigassartortarneq naalungiarsuillu aammikkut kræfteqalersinnaanerannut aarlerinaat alliartuinnartoq imminnut atassuteqartut,“ Canadami aviisi The Medical Post taama ilisimatitsivoq. Misissorneqartunut ilaapput naalungiarsuit 302-t 18-inik qaammateqartillutik mikinerutillutilluunniit aammikkut kræftertutut paasineqarsimasut, kiisalu naalungiarsuit allat misissugarineqartut 558-it. Anaanat naartunermik qiteqqunnerani naggataataluunniit tungaani imigassartortarsimasut meeraat qiteqqamikkut kræfteqalernissamut anaanat naartunerminni imigassartortanngitsut meeraannit quleriaatingajammik aarlerinartorsiornerusarput. Misissuineq nutaaq tamanna anaananut naartusunut imigassartortartunut meerartaavisalu aammikkut kræfteqaleriaannaanerannut atatillugu misissuisimanernut allanut naapertuunnerarneqarpoq.
Mattuttut arnat karatertalersut
Arnat nakuuserfigineqaraluttuinnarnerat alliartuinnarnera aarleqqutigalugu Madhavaramimi, Tamil Nadu Statemi, Indiap kujataaniittumi St. Anne’s Provinciatemi mattuttorpaaluit arnat karatemik ilinnialersimapput. Shihan Hussaini, All India Isshinryu Karate Associationimi siulittaasuusoq, oqarpoq mattuttut arnanit allanit ukiuni 24-ni karatemik sungiusaasuunermini sungiusartarsimasaminit pikkorinnerujussuusut. ’Ilimagaara tamanna ilukkut nukissaqarnerannik imminnullu piumaffigillaqqinnerannik pissuteqartoq,’ taanna oqarpoq. Imminut illersoriaatsit mattuttut ilinniagaasa ilagaat sei ko-mik taaguutilik. Taanna sanningasulittut iluseqarpoq, „taannalu atorlugu allaat saassussisoq toqunneqarsinnaavoq,“ Hussaini unnerpoq.
Sinnerutitaqartoqartanngilaq
Nersussuup neqaa 270 kiilut missaanniittoq peerneqareeraangat sinneruttoq suneqartarpa? Pisataasa ilorliit ilaat, soorlu qinerseq toqqusaap torluullu akornanniittoq, aqajaqqup sanilequtaa, puaat, massak, tartut sanilequtaat, mannissaqarfiit, hypofyse (qinerseq qaratsami qitiusoq) tinguup sungaa sungarlu nakorsaasiornermi atorneqartarput. Saanernit, kukiffannit amermillu collagen, amermut tarnutini atorneqartartoq, pissarsiarineqartarpoq. Nataqqoq orsorlu akuutissani soorlu bustylstearatimi, PEG-150 distearatimi glykolstearatimi, kiinnamut kusassaatit nutsanullu atortussiat ilarpassuini atorneqartartuni, akugineqartarput. Qaqorsaatit amerlanersaat uumasut orsuinit sananeqartarput. Aammattaaq saarngit kukiffaallu sequtserlugit gelatineliarineqartarput, taannalu nerisassani assigiinngitsorpassuarni akugineqartarpoq, soorlu sikuni, mamakujuttut ilaanni nerisassiallu „orsoqanngitsut“ ilarpassuini. Pisataasa ilarpassui aamma allanut atorneqartarput, soorlu aqerluusanut qalipaatinut, ikitsisinut, natermut qillersaatinut, linoleumimut, nillarsaatinut imerpalasunut, cementimut, naasupiluiaatinut, cellofanimut, pappialanut assiliinermi atortunut, timersornermi atortunut, pequtiliassanut atisanullu. Sunngap ujarattaa akigissaarnerpaavoq, tassa grammimut 120 koruunisissutaasarami. Niuertut kangianeersut taakku ’asanninniutissiatut’ pisiarisarpaat.