PERGUNTAS KI LEITORIS TA FAZE
Kal ki éra kes dôs kontratu ki apóstlu Paulu staba ta pâpia di es na Gálatas 4:24?
Dipôs di pâpia di relasionamentu di Abraon ku Sara i ku Agar, apóstlu Paulu fla: “Kes kuza li ten un otu siginifikadu. Pamodi kes mudjer li ta reprizenta dôs kontratu”. (Gál. 4:22-24) Na pasadu, nu ta intendeba ma kes dôs kontratu éra kontratu di Lei i novu kontratu. Má dipôs di studa kes versiklu li más dretu, nu intende ma nu meste muda nos manera di intende-s. Ta parse ma Paulu ka staba ta pâpia di kel novu kontratu, má di kel kontratu ku Abraon. Nu ben odja pamodi ki Paulu fla kel-li.a
Paulu fla ma kontratu di Lei ki fazedu na monti Sinai na anu di 1513 A.K. éra sima Agar ki éra skrava. (Ézu. 19:5, 6; Gál. 4:25) Ninhun umanu inperfeitu ka ta pode sigiba kel Lei di manera perfeitu. Pur isu, kel-li ta lenbraba kes judeu ma es éra skravu di pekadu. Tanbê, kontratu di Lei pode djudaba nason di Israel sabeba ken ki éra Misías, ki éra kel úniku umanu ki ta pode obideseba kel Lei di manera perfeitu. Kantu Misías sakrifika se vida perfeitu, el da umanus inperfeitu oportunidadi di ser libertadu di pekadu i di mórti. (Gál. 3:19, 24, 25) Dipôs di kel-li, ningen ka meste sigi Lei di Muizés más. — Rom. 10:4.
Paulu mostra diferénsa entri Agar ku Sara ki éra kel mudjer “livri” i ki tevi fidju “através di un promésa.” (Gál. 4:23) Kel promésa éra kel kontratu ki Jeová faze ku Abraon. (Gál. 3:29; 4:28, 30) Na Jénezis 22:18 Jeová splika kel kontratu li i el fla: “I tudu nason na téra ta ben resebe un benson pa es através di bu disendenti, [disendenti di Abraon] pamodi bu obi ku nha vós.”
Kel kontratu ki Jeová faze ku Abraon da más informason sobri kel promésa ki Jeová faze na jardin di Éden. (Jén. 3:15) El mostra ma kel “disendenti” ki Jeová dja prometeba ta binha di família di Abraon. Paulu splika ma kel párti prinsipal di es “disendenti” é Jizus Kristu. Má kes ki “é di Kristu,” ki é kes 144 mil skodjedu ki ta ba governa ku Jizus na se Reinu tanbê ta faze párti di es disendenti. (Gál. 3:16, 29; Apo. 14:1-3) Pamodi kel promésa ki Jeová faze Abraon, kes ki seta i obidese Jizus ta ben resebe txeu benson.
Kal ki é lison ki apóstlu Paulu krê inxinaba? El staba ta mostra ma kes judeu di se ténpu ta kontinuaba ta ser skravu sima Agar si es insistiba na kontinua ta obidese Lei di Muizés. Má, si es setaba kel “disendenti” prinsipal di Abraon, ki é Jizus Kristu, es pode sérba livri sima Sara. Es pode sérba livri di pekadu i di mórti. (Juan 8:32-34) Si es ka setaba Jizus, kel-li ta mostra ma es ka intendeba kel obijetivu prinsipal di kel kontratu di Lei, ki é lebaba es pa Kristu.
Paulu staba ta skrebe pa kes kriston na Galásia. Txeu di es ka éra judeu i nunka es ka tevi ki obidese Lei di Muizés. Alguns di kes kriston falsu staba ta insisti ma kes ki ka éra judeu debe sigiba Lei di Muizés, i ti mésmu fazeba sirkunsizon. Má, Paulu splika-s ma kel-li ka ta fazeba sentidu. Es ka meste sérba skravu di Lei. Dja es éra livri pamodi dja es setaba Kristu. — Gál. 5:1, 10-14.
a Kel-li é un koreson di kuzê ki publikadu na Sentinéla di 15 di marsu di 2006, pájinas 10-12.