BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w26 maiu pp. 26-31
  • Ruspeta disizon di otus algen

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Ruspeta disizon di otus algen
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) —2026
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • KI SITUASON PODE PÔ-NU TA JULGA OTUS ALGEN?
  • PAMODI KI NU DEBE RUSPETA DISIZON DI OTUS ALGEN?
  • MODI KI NU PODE MOSTRA MA NU TA RUSPETA DISIZON DI OTUS ALGEN?
  • Toma disizons ki ta agrada Jeová
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Disizons ki ta mostra ma nu ta kunfia na Jeová
    Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason — 2023
  • Toma disizons ki ta onra Deus
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa — 2011
  • Modi ki nu pode toma bons disizon
    Vive filís pa tudu ténpu! — Un livru pa studa Bíblia
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) —2026
w26 maiu pp. 26-31

3 TI 9 DI AGOSTU DI 2026

KÁNTIKU 113 Nu ten pas di Deus

Ruspeta disizon di otus algen

“Ka nhos julga kes ki ten opinion diferenti di nhos.”— ROMANUS 14:1.

ASUNTU PRINSIPAL

Modi ki nu pode ruspeta disizon di nos irmons ku irmans óras ki es ta toma disizon ki nu ka ta konkorda ku es.

1-2. Pamodi ki alvês nos disizon é diferenti di disizon di nos irmons ku irmans?

ALGUN bês bu xinti ma un algen julga-u mariadu pamodi disizon ki bu toma? Dja bu julga un algen pamodi disizon ki el toma? Di serteza maioria di nos ta responde sin pa kes pergunta li.

2 Nu ka debe fika spantadu si alvês nos disizon é diferenti di disizon di nos irmons ku irmans. Pamodi? Pamodi kada un di nos é diferenti di kunpanheru. Kada un di nos ta pensa di un manera. Kel-li é pamodi nos é di kultura diferenti, nu kriadu di manera diferenti ô pamodi kuzas ki kontise na nos vida. Má nu ka debe dexa kes kuza li tra pas i union na kongregason. — Efé. 4:3.

3. Kuzê ki pode pô-nu ta julga disizon di un irmon?

3 Óras ki un sérvu di Jeová ta toma un disizon ki nu ka ta konkorda ku el, nu pode atxa ma el meste muda se manera di pensa ô nu pode ba fla otus algen ma nu ta atxa ma el toma un mau disizon. Alvês nu krê sô djuda kel algen. Nu ta ama nos irmons ku irmans i nu krê kel ki é midjór pa es. (Pro. 17:17) Pur isu, nu ka krê odja-s ta toma un disizon ki dipôs es ta rapende ô ki pode prujudika ses amizadi ku Jeová.

4-5. Kuzê ki nu debe faze si un sérvu di Jeová disidi faze algun kuza ki é diferenti di kel ki nu ta fazeba?

4 Si nos irmons toma un disizon ki nu ka ta konkorda ku el, nu debe fla-s ma nu ta atxa ma es ka toma un bon disizon? Ta dipende. Pur izénplu, si nu fika ta sabe ma un irmon sta ta pensa na faze un kuza ki ka sta di akordu ku Bíblia, pamodi amor ki nu ten pa el, nu debe tenta koriji se manera di pensa. (Pro. 27:5, 6) Má, kuzê ki nu debe faze si un irmon disidi faze un kuza ki é ka kóntra lei di Deus, má é diferenti di kel ki nu ta fazeba? Nu ta atxa respósta na kel testu ki tradu téma di kel studu li ki ta fla: “Ka nhos julga kes ki ten opinion diferenti di nhos.” — Rom. 14:1.

5 Má simé, nu pode atxa difísil ruspeta ses disizon. Na kel studu li, nu ta ben odja pamodi ki nu debe ruspeta disizon di otus algen i modi ki nu pode faze kel-li. Má primeru, nu ben odja alguns situason ki ta involve disizon pesoal ki pode pô-nu ta julga nos irmons ku irmans.

KI SITUASON PODE PÔ-NU TA JULGA OTUS ALGEN?

6-7. Da izénplu di alguns situason ki pode pô-nu ta julga disizon di nos irmons ku irmans.

6 Sima nu odja na komésu, nu pode ten opinions diferenti sobri algun asuntu pamodi manera ki nu kriadu ô pamodi kuzas ki kontise ku nos. Tanbê, nu pode atxa ma otus algen ta pensa di mésmu manera ki nos, má kel-li é ka verdadi. Odja alguns izénplu: Izénplu 1: Antis di prende verdadi, un irmon kria ku se pai ki ta bebeba dimás. Na un konvíviu, el ta odja irmons ta bebe bebida alkólika. El ta fika diziludidu i el ta fla-s ma es sta ta faze un kuza mariadu. Izénplu 2: Un irman ki tinha un duénsa gravi faze tratamentu i el konsigi midjora. Dipôs, el ta fika ta sabe ma un otu irman atxadu ku kel mésmu duénsa. El krê djuda kel irman, pur isu el ta insisti ku el pa el faze kel mésmu tratamentu ki el faze. Talvês el ta fla-l pa el kume sértus tipu di kumida, toma kes mésmu ramedi ki dotor pasa-l ô faze tratamentu natural. Izénplu 3: Antis di konxe Jeová, un irmon éra di otu relijion i el ka krê sabe más nada ki ten aver ku kel relijion. Má, kantu el fika ta sabe ma un irmon ba sisti funeral di un família, na un igreja, el fika ofendidu.a

7 Odja más alguns izénplu: Izénplu 4: Un irmon kria na un ténpu ki maioria di pesoas ta atxaba ma ómi ka debe kria barba i ma mudjer ka debe bisti kalsa sériu na runions formal. Kel irmon sabe ma di akordu ku kes novu orientason, ka ten nada di mariadu si irmons kria barba ô si irmans bisti kalsa sériu. Má el ta kontinua ta fla tudu algen ma irmons ka debe kria barba i ma irmans ka debe bisti kalsa na atividadis spritual. Izénplu 5: Un ansion konxe un irmon ki disidi faze un kursu ô formason, i dipôs el bandona verdadi. Gósi un irmon jóven di se kongregason ta disidi faze un kursu ô formason. Kel ansion ta fika preokupadu i el ta tenta konvense kel irmon ku se pai ku se mai pa es muda ses disizon.

8. (a) Kuzê ki pode poi un pai ô un mai ta julga otus pai ku mai? (b) Kuzê ki pode kontise si nu ta kritika kuzê ki nos irmons ku irmans ta faze?

8 Odja un izénplu ki pode afeta pai ku mai. Izénplu 6: Talvês bu sta ta sforsa pa kria bus fidju “di akordu ku disiplina i konsedju di Jeová.” (Efé. 6:4) Má otus pai ku mai ta dexa ses fidju faze kuzas ki bu ka ta dexa bus fidju faze. Pur izénplu, es ta dexa ses fidju txiga na kaza tardi, djuga jogus ki é ka violéntu ô ten un telemóvel, sikrê es é pikinoti. Pur isu, bus fidju pode atxa ma bu sta ta ser duru ku es. Es pode pergunta: “Pamodi ki bu ka ta ser sima pai ô mai di nhas amigu?” Na kel situason li, bu pode kumesa ta kritika kes otu pai ku mai. É verdadi ki óras ki otus sérvu di Jeová ta toma disizon na asuntus pesoal ki nu ka ta konkorda ku el, nu pode fika xatiadu i atxa ma es toma disizon mariadu. Pur izénplu, nu pode ka konkorda ku modi ki es ta uza ses dinheru, kantu bês ki es ta viaja, ô diverson ki es ta skodje. Má nunka nu ka debe dexa nos sentimentu bira más inportanti di ki union na kongregason.

9. Ki obijetivu nos tudu ten i kuzê ki nu debe toma kuidadu pa nu ka faze? (Odja imajen.)

9 Un irmon pode toma un disizon diferenti di otu irmon, má nen sénpri kel-li krê fla ma un sta sértu i kel otu sta eradu. (Rom. 14:5) Óras ki Bíblia ta fla-nu pa nu “pensa di mésmu manera”, kel-li krê fla ma nos tudu ten ki sigi kes lei i prinsípiu di Jeová. Má kel-li ka krê fla ma nu debe pensa di mésmu manera sobri tudu kuza. (2 Kor. 13:11) Nu pode konpara kes disizon ki nu ta toma na asuntus pesoal ku kes kuza ki nu ta skodje faze óras ki nu ta viaja pa un lugar. Normalmenti, ten maneras diferenti pa nu txiga na mésmu lugar. Nu ta skodje kel manera ki nu ta prifiri i kel ki é midjór pa nos. Di mésmu manera, sérvus di Jeová pode toma disizons diferenti na asuntus pesoal. Má nos tudu ten mésmu obijetivu, ki é agrada Jeová. Pur isu, nu ka ta julga disizon ki otus algen ta toma na asuntus pesoal. — Mat. 7:1; 1 Tes. 4:11.

Un aplikativu di GPS na un telemóvel sta ta mostra txeu kaminhu i tipu di transpórti ki ta bai pa mésmu lugar.

Nu pode skodje maneras diferenti pa txiga na un sértu lugar. Di mésmu manera, kada sérvu di Jeová pode toma disizons diferenti na asuntus pesoal. (Odja parágrafu 9.)


PAMODI KI NU DEBE RUSPETA DISIZON DI OTUS ALGEN?

10. Di akordu ku Tiagu 4:12, nu ka ten autoridadi pa faze kuzê i pamodi?

10 Bíblia ta mostra klaru ma nu debe ruspetu disizon di otus algen. Odja alguns razon. Nu ka ten autoridadi di julga disizon di otus algen na asuntus pesoal. (Lé Tiagu 4:12.) Jeová é Juís i Kel ki ta faze lei justu. Sô el ki ten direitu di fla-nu kuzê ki nu debe faze i kuzê ki ka debe faze. Nton, nos irmons ku irmans ta presta kónta na Jeová, ka na nos. (Rom. 14:10) Nu ka ten direitu di julga ô kritika disizon ki otus algen ta toma sô pamodi nu ten opinion diferenti.b

11. Modi ki nu pode djuda pa tudu algen na kongregason sta unidu? (Odja imajen.)

11 Jeová krê pa ses sérvu ser unidu, ka igual. Jeová gosta di kuzas diferenti! Nu ta odja kel-li na kuzas ki el kria. Pur izénplu, ka ten dôs gran di areia ki é igual. Tanbê pensa na umanus. Ten más di 8 bilhon di algen na mundu, má ka ten dôs algen ki ten mésmu aparénsia i mésmu manera di ser. Jeová kria-nu pa nu ser diferenti. El ka krê pa nu ser igual ku kunpanheru. Má el krê pa nu ser unidu. Envês di dexa nos diferénsa dividi-nu, nu ta inpenha pa pas. Nu ta da más valor pa union na kongregason di ki nos própi opinion i kuzê ki nu krê. — Rom. 14:19.

Un grupu di irmon ku irmans di rasa i idadi diferenti sta kontenti ta kume djuntu. Alguns sta ta bebe bebida alkólika i otus nau. Tanbê, alguns irmon tene barba i otus nau.

Jeová kria-nu pa nu ser diferenti di kunpanheru, má el krê pa nu sta unidu. (Odja parágrafu 11.)


MODI KI NU PODE MOSTRA MA NU TA RUSPETA DISIZON DI OTUS ALGEN?

12-13. Na kuzê ki nu debe pensa si nu ta atxa ma un algen sta ta bai pa “un kaminhu mariadu”? (Gálatas 6:1; odja kuadru “Óras ki bu ka ta konkorda”.)

12 Óras ki otus algen ta toma disizon na asuntus pesoal. Faze kel pergunta li: ‘Kel algen sta ta “bai pa un kaminhu mariadu” ô sô el skodje un kaminhu diferenti?’ Si kel algen sta ta bai pa un kaminhu mariadu, faze kel pergunta li: ‘N sta kualifikadu pa djuda-l ô é midjór otu algen, talvês un ansion pâpia ku el?’ Si bu sta kualifikadu pa djuda kel algen, tenta faze-l ku un spritu di brandura. (Lé Gálatas 6:1.) Má txeu bês, bu pode da kónta ma kel algen ka sta ta faze nada mariadu, sô el skodje un kaminhu diferenti di kel ki bu ta skodjeba. Na kel situason li, ka bu duvida di se motivason ô se amizadi ku Jeová, nen ka bu fla kuzas mariadu sobri se disizon. Ruspeta direitu ki el ten di toma se disizon i ka bu julga-l. — Rom. 14:2-4.

13 Pur izénplu, si bu bai un restoranti ku un amigu, bu ta insistiba pa el kume kel mésmu kumida ki bo? Klaru ki nau. Bu ta ruspetaba se direitu di skodje kuzê ki el krê kume. Mésmu si kel algen skodje kume un kuza diferenti di bo, kel-la é ka inportanti pa bo. I si éra bo, bu ta fikaba kontenti si bu amigu obriga-u kume un kuza sô pamodi el gosta di el? Di mésmu manera, nu pode mostra ruspetu pa otus algen óras ki nu ta dexa-s toma ses disizon, sen insisti ku es pa es faze kuzê ki nu krê.

Óras ki bu ka ta konkorda

Si bu ka ta konkorda ku un disizon ki un sérvu di Jeová toma, tenta faze kes pergunta ki sta dibaxu. Si bu faze kel-li, talvês bu pode ivita preokupa ku kuzas ki bu ka meste preokupa ku el. — Gál. 6:5.

  • El sta ta faze algun kuza ki Bíblia ta fla ma é mariadu?

  • Kel disizon ki el sta ta toma é diferenti di meu pamodi manera ki el kriadu?

  • Kel disizon ki el toma é mariadu ô sô N sta ta izajera?

  • Ki bons rezultadu el ta ten pamodi kel disizon ki el toma?

  • El sta ta ba pa “un kaminhu mariadu” ô sô el skodje un kaminhu diferenti di kel ki N ta skodjeba?

  • Si el sta ta bai pa un kaminhu mariadu, N sta kualifikadu pa djuda-l muda se manera di pensa?

14. Óras ki nu ta toma disizon na asuntus pesoal, modi ki nu pode sforsa pa mante pas na kongregason? (1 Koríntius 8:12, 13)

14 Óras ki bu ta toma disizon na asuntus pesoal. Bu ta djuda pa ten pas óras ki bu ta faze bu midjór pa bu ka ofende otus algen. (Lé 1 Koríntius 8:12, 13.) Pur izénplu, bu pode sabe ma ka ten nada di mariadu na kel disizon ki bu sta ta toma. Má si kel disizon ta ba ofende bus irmon ku irmans, el ta ba “djuda” na algun kuza?c (1 Kor. 10:23, 24) Envês di pensa: “N pode faze kel ki N krê,” é midjór bu pensa na modi ki kel-la ta poi otus algen ta xinti. (Rom. 15:1) Má nu ka kaba di fla ma otus algen debe ruspeta nos disizon na asuntus pesoal? Sin. Es debe ruspeta nos disizon, sima nu ta ruspeta di ses. Má tanbê nu debe lenbra di kel konsedju ki sta na Romanus 12:18, ki ta fla: “Si ta da, na kel ki ta dipende di nhos, nhos vive na pas ku tudu algen.” Nton, nos tudu nu ta mante pas si nu ivita faze kuzas ki ta xatia otus algen.

15. Kuzê ki ansions pode faze pa djuda kongregason kontinua unidu? (1 Koríntius 4:6)

15 Ansions ta ruspeta disizon di otus algen. Ansions ta djuda pa kongregason kontinua unidu óras ki es ka ta kria régra na asuntus pesoal i nen es ka ta “pasa di kes kuza ki sta skrebedu” na Bíblia. (Lé 1 Koríntius 4:6.) Tanbê, es ka ta pasa di kes konsedju di Bíblia ki sta na nos publikason. I óras ki un sérvu di Jeová sta meste di ajuda, ansions ka ta fla-l kuzê ki es ta atxa ma é midjór pa el faze. Envês di kel-li, es ta uza Palavra di Deus pa da-l konsedju. — Iza. 48:17, 18.

16. Modi ki un ansion pode mostra ruspetu pa disizon ki grupu di ansion toma?

16 Un ansion tanbê ta mostra ruspetu pa disizon ki grupu di ansions ta toma. Pur izénplu, dipôs ki ansions ora ta pidi spritu santu i es analiza ku kuidadu kuzê ki Bíblia ta fla, es ta toma disizon djuntu. Un ansion debe ruspeta disizon ki grupu di ansion toma, sikrê el ten opinion diferenti. (Efé. 5:17) Tanbê, ansions ta sforsa pa sigi kes orientason ki sta na Bíblia i na nos publikason, i es ka ta izajera na kes orientason sô pa apoia ses opinion. Pur izénplu, un ansion ka debe uza un frazi di nos publikason fóra di kontestu, pa tenta apoia se opinion.

17. Modi ki kongregason ta ser óras ki nu ta ruspeta disizon di otus algen?

17 Sima dja nu odja, nos tudu é diferenti. Kada un di nos ten nos opinion. Má kel-li é un kuza bon! Pamodi nos tudu é di lugar diferenti i nu ten kualidadis diferenti, kel-li ta djuda pa kongregason ser bunitu i nu ta xinti sábi. Nton, envês di dexa nos diferénsa dividi-nu, nu ta sforsa pa mante pas. Nu ta sforsa pa nu ka ofende otus algen. Nu ta ruspeta disizon ki kada algen ta toma na asuntus pesoal. Óras ki nu ta faze si, nos sforsu ta ser rekonpensadu. Nu ta ser filís i nu ta djuda pa kongregason kontinua unidu. — Sal. 133:1; Mat. 5:9.

MODI KI KES TESTU LI TA DJUDA-NU RUSPETA OPINION I DISIZON DI OTUS ALGEN?

  • Tiagu 4:12

  • Gálatas 6:1

  • 1 Koríntius 4:6; 8:12, 13

KÁNTIKU 89 Obi ku Jeová i el ta abensua-u

a Antis di un sérvu di Jeová disidi si el ta sisti un funeral ô un serimónia di kazamentu na un igreja, el meste pensa ku kuidadu na alguns kuza. Odja kuadru “N debe sisti un kazamentu ô un funeral di un família ki é ka Tistimunha di Jeová?”, na Sentinéla di febreru di 2026.

b Alvês, ansions meste julga kes algen ki faze algun kuza ki Bíblia ta fla ma é mariadu. Má ansions debe lenbra ma Jeová da-s responsabilidadi di julga ku bazi na kel ki sta na Bíblia, ka na ses própi opinion. — Konpara ku 2 Krónikas 19:6.

c Pa bu odja alguns izénplu, odja lison 35, pontu 5 di livru Vive filís pa tudu ténpu!.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2026)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Konfigurasons di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen