13 TI 19 DI JULHU DI 2026
KÁNTIKU 127 Ki tipu di algen ki N debe ser?
Uza prinsípius di Bíblia pa trena bu konsénsia
“Kada un ta leba se própi karga di responsabilidadi.”— GÁLATAS 6:5.
ASUNTU PRINSIPAL
Nu ta ben prende modi ki prinsípius di Bíblia pode djuda-nu trena nos konsénsia i toma bons disizon.
1-2. (a) Ki prezenti Jeová da Adon ku Eva? (b) Modi ki es debe mostraba gratidon pa kel prezenti li?
ANIMAL ta faze kuza sen pensa. Mákinas ta trabadja di un sértu manera pamodi es prugramadu si. Má umanus é diferenti. Kantu nu kriadu, Jeová da-nu un prezenti spesial i nos ki ta sirbi Jeová, nu ta da-l txeu valor. Kel prezenti é liberdadi di skodje, kel-li krê fla, kapasidadi di toma nos própi disizon. Bíblia ta fla-nu ma kel primeru ómi, Adon, kriadu sima Deus. (Jén. 1:26, 27) Adon ku Eva éra kriaturas intilijenti, pur isu es pode tomaba ses própi disizon.
2 Jeová ka da Adon ku Eva un lista grandi di régra. Sô el fla-s pa es kuida di téra, pa es ten fidju i pa es intxi téra. Tanbê el fla-s pa es ruspetaba direitu ki el ten di poi limiti na kuzê ki es pode fazeba. (Jén. 1:28; 2:16, 17) Modi ki Adon ku Eva debe mostraba ma es ta daba valor pa kel Algen ki da-s liberdadi di skodje? Dja ki Jeová dja daba es txeu kuza, es debe xintiba motivadu na obidese kes órdi sinplis ki Jeová daba es. Di kel manera li, es ta mostraba ma es ta amaba Jeová i ma es krê dexaba el kontenti. — Pro. 23:15.
3. Modi ki Adon ku Eva uza ses liberdadi di skodje?
3 Bíblia ta mostra ma Adon ku Eva ka uza ses liberdadi di skodje ku sabedoria. Envês di kel-li, es disidi ka obi ku Jeová. Es toma kel disizon li pamodi es ta pensaba sô na ses kabésa. Es ka ta amaba Jeová i nen es ka tinha gratidon pa el. (Jén. 3:1-7) Ti oji nu ta sufri pamodi ses mau disizon. — Rom. 5:12.
4. (a) Di akordu ku Gálatas 6:5, kuzê ki nos tudu nu meste faze? (b) Ki otu prezenti nu ta ben pâpia di el na kel studu li?
4 Oji nos vida sta difísil dimás. Tudu dia nu meste toma txeu disizon. (Lé Gálatas 6:5.) Alguns disizon é fásil di toma, má otus é difísil. Modi ki nu pode toma disizons ki ta dexa Jeová kontenti? Primeru, nu meste rekonhese ma nu meste di ajuda di Jeová. (Pro. 16:3; Jer. 10:23) Ti mésmu Jizus, ki éra un ómi perfeitu, sabia ma el mesteba di ajuda di Deus. (Ebr. 5:7) Dja ki nos é inperfeitu, nu meste di orientason di Jeová más inda pa nu pode toma bons disizon. Pa djuda-nu faze kel-li, Jeová da-nu otu prezenti ki é nos konsénsia. É sobri kel-li ki nu sta ben pâpia gósi.
KUZÊ KI É KONSÉNSIA?
5. (a) Kuzê ki é konsénsia? (b) Modi ki konsénsia ta djuda-nu? (Romanus 2:14, 15)
5 Konsénsia é kapasidadi ki nu ten di sabe si un kuza é dretu ô mariadu. Ti mésmu un algen ki ka sabe nada sobri leis di Deus ten un konsénsia. (2 Kor. 4:2) Nos konsénsia é sima un juís ki nu ten déntu di nos ki pode fla-nu si kuzê ki nu pensa ô ki nu faze é dretu ô mariadu. (Lé Romanus 2:14, 15.) Nos konsénsia pode aviza-nu pa nu ka faze kel ki nu sabe ma é mariadu. (1 Sam. 26:8-11) Ô el pode insentiva-nu pa nu faze kel ki é dretu. Má sô pamodi Jeová da-nu liberdadi di skodje, kel-li ka krê fla ma tudu disizon ki nu ta toma ta agrada Jeová. Nos konsénsia pode djuda-nu sabe si un disizon ki nu sta ta toma é dretu ô mariadu.
6. Pamodi ki nos konsénsia nen sénpri ka ta djuda-nu toma bons disizon?
6 Má infilismenti nos konsénsia nen sénpri ka ta funsiona dretu. Sima nos é inperfeitu, el é inperfeitu tanbê. Manera ki nu kriadu, nos kultura ô ti mésmu nos dizeju mariadu pode afeta nos konsénsia di un manera negativu. Bíblia ta fla ma un konsénsia pode bira “fraku”, “kontaminadu”, “markadu sima ki es marka-l ku féru kenti”, ô ti mésmu el pode bira “mau”. (1 Kor. 8:12; Titu 1:15; 1 Tim. 4:2; Ebr. 10:22) Un konsénsia ki sta di kel manera li ka ta djuda-nu toma bons disizon. El é sima un balansa ki sta stragadu i ki meste konpodu. Pur isu, nu meste trena nos konsénsia pa el pode funsiona dretu. (1 Ped. 3:16) Modi ki nu pode faze kel-li?
MODI KI NU PODE TRENA NOS KONSÉNSIA?
7-8. (a) Kuzê ki ta djuda-nu trena nos konsénsia? (b) Modi ki prinsípius di Bíblia ta djuda-nu? Da un izénplu. (Odja imajen.)
7 Modi ki nu pode trena nos konsénsia? Nu meste lé Bíblia sénpri i prende kuzê ki Jeová ta atxa ma é dretu ô mariadu. Studa leis di Deus ta djuda-nu intende modi ki el ta pensa. Má sima nu odjaba na kel otu studu, lei pode aplika sô na alguns situason. Pur isu, nu meste djobe prinsípius, pamodi es ta djuda-nu intende kuzê ki Jeová ta pensa i ta xinti. — Iza. 55:9.
8 Nu pode konpara nos vida ku anda na dizértu ki ka ten nen strada, nen sinal pa orienta-nu. É verdadi ki puzison di sol i di strélas pode mostra-nu kal ki é kaminhu ki nu debe toma pa nu txiga undi ki nu krê bai. Má ta sérba más midjór ten un mapa ki ta mostra alguns kuza ki ten na kaminhu ki é fásil di odja, sima montanhas. Un mapa si, ta daba nos serteza ma nu sta ta anda na kel kaminhu sértu ô el pode djudaba nos odja si nu sta ta disvia di kaminhu. Nos obijetivu na vida é agrada Jeová. Bíblia é sima un mapa ki ta da-nu orientason klaru ki ta djuda-nu faze kel-li. Prinsípius di Bíblia é sima kes kuza ki nu ta atxa na kaminhu. Es ta djuda-nu txiga na nos obijetivu ki é sénpri dexa Jeová kontenti.
Prinsípius di Bíblia é sima kuzas ki nu ta atxa na kaminhu, ki ta djuda-nu ten serteza ma nu sta na direson sértu. (Odja parágrafu 8.)
9. Kuzê más ki pode djuda-nu trena nos konsénsia? (Romanus 9:1)
9 Pa trena nos konsénsia dretu, nu meste di ajuda di spritu santu di Deus. (Lé Romanus 9:1.) Spritu santu ta djuda-nu intende modi ki Deus ta pensa. Tanbê, el pode motiva-nu i da-nu forsa pa nu faze kuzas di akordu ku vontadi di Jeová. (Flp. 2:13) Má modi ki nu pode resebe ajuda di spritu santu di Jeová?
10. Modi ki nu pode resebe ajuda di spritu santu? (Lukas 11:10, 13)
10 Pidi spritu santu na orason. (Lé Lukas 11:10, 13.) Nu pode ten serteza ma Jeová krê da-nu se spritu santu. (Juan 3:34) Sénpri el ta da se spritu santu avontádi pa kes algen ki ta sigi se orientason. (Pro. 1:23; Tia. 1:5) Má kuzê más ki pode djuda-nu trena nos konsénsia?
11. (a) Kal ki debe ser nos obijetivu prinsipal na vida? (b) Pamodi ki é inportanti ten un konsénsia trenadu i ki sta ta funsiona dretu?
11 Tenta agrada Jeová sénpri. (Pro. 8:34, 35) Kel-li debe ser nos obijetivu prinsipal na vida. Si nu lenbra di kel obijetivu li na tudu situason na nos vida, el pode djuda-nu trena nos konsénsia. Nu ta ten un konsénsia ben trenadu, si nu pensa sima Jeová ta pensa i si nu preokupa ku modi ki el ta xinti. Óras ki nu pensa na modi ki vida sta difísil oji, nu ta odja ma é inportanti nu ten un konsénsia ben trenadu. Txeu bês, nu ten ki toma disizon sobri kuzas ki Bíblia ka ta pâpia klaru sobri es. Pur izénplu, nu meste disidi kuzê ki nu ta odja ô obi pa divirti, ki tipu di trabadju, kursu ô formason ki nu ta skodje, ô ki tipu di algen ki nu ta skodje pa pasa ténpu ku el. Nton, modi ki nu pode ten serteza ma Jeová ta fika kontenti ku disizon ki nu ta toma na kes asuntu li? — 2 Kor. 1:12.
12. Kuzê ki ta djuda-nu sabe si nos konsénsia sta ta djuda-nu toma bons disizon? (Efézius 5:10)
12 Midita na kuzê ki bu ta lé na Palavra di Deus. (Sal. 49:3) Óras ki bu ta lé Bíblia, djobe prinsípius ki ta djuda-u intende modi ki Jeová ta pensa. (Lé Efézius 5:10.) Óras ki nu sta ta tenta rezolve algun prubléma difísil, kes prinsípiu ta djuda-nu sabe si nos konsénsia sta ta orienta-nu pa nu toma bons disizon. (Pro. 2:4-9, 11-13) Tanbê, es pode djuda-nu koriji i trena nos konsénsia óras ki nu meste, asi pa nu pode faze kuzê ki Jeová krê pa nu faze. — Ebr. 5:14.
13. Kuzê ki nu ka debe faze? Da un izénplu.
13 Ka bu djobe prinsípius sô dipôs ki bu toma un disizon. Nu ka krê ser sima kes israelita ki kontinua ta vive na téra di Judá dipôs ki Jiruzalen distruídu na anu 607 A.K. Es fla Jeremias: “Pa Jeová, bu Deus, fla-nu ki kaminhu ki nu debe sigi i kuzê ki nu debe faze.” (Jer. 42:3-6) Dja es disidiba kuzê ki es krê fazeba. Má, dja ki es ka gosta di kuzê ki Jeová fla-s pa es faze, es ka obi ku el i es faze kuzê ki es kreba. Pamodi kel-li, kontise txeu kuza mariadu ku es. (Jer. 42:19-22; 43:1, 2, 4) Pur isu, antis di nu toma un disizon, nu meste djobe prinsípius di Bíblia ki ta mostra modi ki Jeová ta pensa i dipôs aji di akordu ku es.
14. Pamodi ki nu meste aplika prinsípius di Bíblia óras ki nu ta toma disizon?
14 Toma disizon ku bazi na prinsípius di Bíblia. (Mat. 7:24-29; Tia. 1:23-25) Óras ki nu ta toma disizon ku bazi na prinsípius di Bíblia, nu sta ta dexa spritu santu orienta-nu. Asi Jeová ta kontinua ta da-nu se spritu. (Atus 5:32) Má, si nu ka dexa spritu di Jeová orienta-nu, nu pode sta ta dexa spritu santu fika “tristi,” ô nu sta ta aji kóntra el. (Efé. 4:30; Iza. 63:10; Atus 7:51) Jeová pode ti tra se spritu di nos. (Sal. 51:11; 1 Tes. 5:19) Kel-li ta trazeba nos txeu prubléma, pamodi nu meste forsa i puder ki ta ben di spritu santu. — Efé. 3:16.
MODI KI NU PODE ATXA PRINSÍPIUS DI BÍBLIA KI TA DJUDA-NU?
15-16. (a) Modi ki nu pode atxa prinsípius di Bíblia ki nu pode aplika? (b) Ki prinsípius di Bíblia pode djuda un studanti ganha forsa pa para di fuma?
15 Uza kes feraménta di studu. Antis di nu aplika prinsípius di Bíblia, nu meste sabe modi ki nu ta atxa-s na Bíblia. Pur izénplu, bu studanti di Bíblia pode ka sta ta intende pamodi ki fuma é mariadu. El pode pensa: ‘Bíblia ka ta fla nada sobri fuma. Nton, modi ki nu sabe ma é mariadu fuma?’ Modi ki bu pode djuda-l atxa prinsípius di Bíblia ki ta aplika na kel situason li, i modi ki bu pode rasusina ku el? Un bon feraménta é BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia. Bu pode mostra bu studanti el, i si el piskiza “fuma” el ta atxa un artigu ki ten kel téma li: “Fuma é pekadu?”. Sima bu studanti ta ba ta lé kel artigu li, ki prinsípius di Bíblia el ta ba atxa?
16 Odja três prinsípiu ki sta na kel artigu: (1) Nu krê mostra ruspetu pa vida pamodi el é un prezenti ki Deus da-nu. (Atus 17:24, 25) (2) Nu ka debe prujudika otus algen pamodi kuzas ki nu ta faze. (Mat. 22:39) (3) Nu debe ivita kalker kuza ki pode prujudika nos korpu ô pô-nu ta fika inpuru. (Rom. 12:1; 2 Kor. 7:1) Enbóra Bíblia ka ta pâpia klaru sobri fuma, el ten prinsípius ki pode djuda bu studanti odja kuzê ki Jeová ta pensa.
17. Modi ki un kazal ki ta sirbi Jeová ki sta ta faze planu pa kaza pode atxa prinsípius di Bíblia ki pode djuda-s?
17 Modi ki un kazal ki ta sirbi Jeová ki sta ta faze planu pa kaza, pode atxa bons prinsípiu di Bíblia ki pode djuda-s toma bons disizon? Más un bês, BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia pode djuda-s. Si es piskiza “Fésta di kazamentu”, es ta atxa alguns artigu ki ten prinsípius di Bíblia ki pode djuda-s. Odja 6 prinsípiu ki pode djuda un kazal. (1) Tudu kuza ki ta fazedu na dia di kazamentu debe da Jeová ónra. (1 Kor. 10:31, 32) (2) Nu debe ivita ropa ki é indisenti, ki ta ofende otus algen ô ki ta pô-s ta tropesa. (1 Tim. 2:9; 1 Ped. 3:3, 4) (3) Nu debe ivita izibi, sima pesoas di mundu ta faze. (Juan 17:14; Tia. 1:27; 1 Juan 2:15, 16) (4) Tudu kuza debe kontise di manera organizadu. (1 Kor. 14:40) (5) Kel fésta ka debe fika diskontroladu i ningen ka debe bebe dimás. (Gál. 5:21) (6) Debe ten un algen responsável pa garanti ma tudu kuza ta kóre di akordu ku planu. — Juan 2:8, 9.
18-19. (a) Ki otu feraménta pode djuda-nu? (b) Modi ki nu pode uza kel feraménta li pa nu atxa prinsípius ki ta djuda-nu disidi si nu debe partisipa na algun komemorason? (Odja kuadru “Bu ta konsigi atxa prinsípius?”.)
18 Otu feraménta ki pode djuda-nu txeu é livru Testus di Bíblia ki ta djuda-nu faze vontadi di Jeová. Kel publikason li ten un lista di testus di Bíblia sobri txeu asuntu. Bu pode skodje un asuntu i bu ta atxa un lista di perguntas i testus di Bíblia ki pode djuda-u atxa prinsípius. Pur izénplu, un sérvu di Jeová pode pergunta si el pode partisipa na un komemorason ô feriadu. Si el bai na asuntu “Komemorason”, el ta atxa un subtéma ki é “Komemorason ki kristons ta ivita”.
19 Na kel subtéma, bu ta atxa kel pergunta li: “Pamodi ki é mariadu partisipa na komemorason ki sta ligadu ku relijion falsu? (1Ko 10:21; 2Ko 6:14-18; Ef 5:10, 11)”. Kel párti li ten izénplu di alguns komemorason ki é mariadu. Dibaxu di subtéma “Komemorason di un data inportanti di un país”, ten un lista di prinsípius di Bíblia ki pode djuda-nu disidi si nu debe komemora kuzas ki un govérnu ô un nason faze, partisipa na kes komemorason ki ten aver ku géra ki nasons ta faze, ô partisipa na un serimónia ki ta da pesoas ónra. Nos é gratu pamodi organizason di Jeová ta da-nu feraméntas sima kes-li ki ta djuda-nu trena nos konsénsia!
PROVA MA BU KONSÉNSIA STA BEN TRENADU
20. Modi ki nu pode sabe si nos konsénsia sta ben trenadu?
20 Nu ta da txeu valor pa es prezenti ki Jeová da-nu, ki é liberdadi di skodje. Má tanbê nu ta rekonhese ma nu meste trena nos konsénsia, asi pa nu pode uza kel prezenti li dretu. Un konsénsia ben trenadu ta djuda-nu toma disizon ki ta da ónra pa Jeová i ki sta di akordu ku se vontadi. Pa faze kel-li, nu meste di ajuda di spritu santu di Jeová. Pur isu, nu meste kontinua ta pidi i ta aji di akordu ku spritu santu. Prinsípius di Bíblia tanbê ta djuda-nu trena nos konsénsia. Si nu uza kes prezenti li dretu, nu ta odja puder di Palavra di Deus na nos vida. — 2 Tim. 3:16, 17; Ebr. 4:12.
KÁNTIKU 135 Jeová ta pidi-u: ‘Aji ku sabedoria nha fidju’