BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w26 maiu pp. 2-7
  • Pamodi ki prinsípius di Bíblia é inportanti?

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Pamodi ki prinsípius di Bíblia é inportanti?
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) —2026
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • KUZÊ KI É PRINSÍPIUS DI BÍBLIA?
  • PAMODI KI PRINSÍPIUS DI BÍBLIA É INPORTANTI?
  • MODI KI NU PODE ATXA PRINSÍPIUS ÓRAS KI NU TA LÉ BÍBLIA?
  • STA DISIDIDU NA VIVE DI AKORDU KU PRINSÍPIUS DI BÍBLIA
  • Uza prinsípius di Bíblia pa trena bu konsénsia
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) —2026
  • Disizons ki ta mostra ma nu ta kunfia na Jeová
    Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason — 2023
  • Modi ki prinsípius di Bíblia ta djuda-nu?
    Notísias sábi di Deus pa bo!
  • Uza prinsípius di Bíblia pa djuda bus fidju ten bons rezultadu
    Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason — 2023
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) —2026
w26 maiu pp. 2-7

6 TI 12 DI JULHU DI 2026

KÁNTIKU 98 Bíblia ben di Deus

Pamodi ki prinsípius di Bíblia é inportanti?

“Nhos uza nhos kapasidadi di pensa pa sirbi [Deus].”— ROMANUS 12:1.

ASUNTU PRINSIPAL

Nu ta ben odja kuzê ki é prinsípius i modi ki nu pode atxa-s óras ki nu ta lé Bíblia.

1-2. (a) Dja ten kantu ténpu ki Bíblia skrebedu? (b) Pamodi ki Bíblia inda ta sirbi pa nos oji?

BÍBLIA é un livru antigu. El kumesa ta skrebedu dja ten uns 3.500 anu i el tirmina di skrebedu dja ten kuazi 2 mil anu. Má simé, “palavra di Deus” ki nu ta atxa na Bíblia é bibu i ti inda el ta sirbi pa nos. (Ebr. 4:12; 2 Tim. 3:16, 17) Milhons di algen oji sta ta sigi konsedjus di Bíblia i el sta ta djuda-s toma bons disizon i ser filís.

2 Má modi ki un livru antigu si pode djuda-nu oji? Pamodi dôs motivu. Primeru, kel mensajen ki sta na el ben di nos Kriador, ki é un “Deus bibu” i ki ten más sabedoria di ki kalker algen. (1 Tim. 4:10; Rom. 16:26, 27) Sugundu, kes prinsípiu ki sta na Bíblia ka ta muda sima ténpu ta ba ta pasa. É pur isu ki kes konsedju ta djuda-nu oji, sima es djuda kes algen na pasadu.

3. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

3 Kuzê ki é prinsípius di Bíblia? Pamodi ki es é txeu inportanti pa nos oji? Modi ki nu pode atxa prinsípius óras ki nu ta lé Bíblia? Na kel studu li, nu ta ben responde kes pergunta li. Tanbê nu ta ben odja modi ki kes kuza ki Jizus inxina ta mostra pamodi ki prinsípius é inportanti.

KUZÊ KI É PRINSÍPIUS DI BÍBLIA?

4. Kuzê ki é prinsípius di Bíblia?

4 Prinsípius é verdadis prinsipal di Palavra di Deus. Kes lei di Deus ten bazi na prinsípius. Alvês, un prinsípiu pode ser un lei. (Mat. 22:37) Má alvês, prinsípius pode involve mutu más kuza di ki un lei ki é dirétu. Leis pode aplika sô na un ténpu ô sô na un situason. Má prinsípius di Bíblia ta mostra kuzê ki Jeová ta pensa na txeu situason. É pamodi prinsípius ki Jeová kria leis. Es pode aplikadu na txeu situason i na ténpu diferenti. (Sal. 119:111) Leis pode muda, má prinsípius ka ta muda i es ka ta dexa di sirbi. — Iza. 40:8.

5. Da un izénplu ki ta mostra diferénsa entri lei i prinsípiu? (Odja imajens.)

5 Pa djuda-nu intende midjór kal ki é diferénsa entri lei i prinsípiu, pensa na kel izénplu li. Un mai pode fla se fidju pikinoti: ‘Ka bu ingosta na fogon.’ Kel-li é un órdi ô un lei. Prinsípiu di kel lei li é: si nu toka na algun kuza ki sta kenti nu ta kema. Kel prinsípiu li ka ta aplika sô na fogon. Tanbê el ta aplika na féru di liza ô kalker otu kuza ki ta fika kenti i ki ta kema algen. Kel prinsípiu li ka ta aplika sô na kaza, má na kalker otu lugar tanbê. É klaru ki sima kel fidju ta ba ta kria, talvês el ta uza fogon. Má, inda el ta meste toma kuidadu pa el ka ingosta na el di manera ki el ta kema. Nton kel lei pode muda, má kel prinsípiu ta kontinua kel mê.

Imajens: Un mai ku se fidju sta kuzinha djuntu na un kuzinha. 1. El sta fla se fidju pa el ka toka na fogon ki sta kenti timenti el sta kuzinha. 2. Alguns anu dipôs, el sta ta pripara un kumida djuntu ku se fidju. Se fidju sta ta kuzinha na un fogon.

Un lei pode muda, má prinsípiu di kel lei ka ta muda. (Odja parágrafu 5.)


PAMODI KI PRINSÍPIUS DI BÍBLIA É INPORTANTI?

6. (a) Kuzê ki Jeová da-nu na se Palavra? (b) Modi ki Jeová mostra ma el ta kunfia na nos?

6 Pamodi Jeová ta ama-nu, el da-nu leis, asi pa nu pode ivita prubléma. (Tia. 2:11) Tanbê el ta djuda-nu intende kal ki é kes prinsípiu di kes lei. Através di se Palavra, el ta da-nu orientason na txeu ária di nos vida ki pode ka ten un lei klaru. Prinsípius di Bíblia ta djuda-nu toma bons disizon i faze kel ki é dretu. Dja ki Jeová ka da-nu un lei pa kada situason, kel-li ta mostra ma Jeová ta kunfia na nos. El da-nu liberdadi di toma disizons ki ta mostra ma nu ta ama-l i ma nu krê obi ku el. — Gál. 5:13.

7. Da un izénplu ki ta mostra modi ki prinsípius di Bíblia pode djuda-nu. (Odja imajen.)

7 Pa djuda-nu intende modi ki prinsípius di Bíblia pode djuda-nu, pensa na kel izénplu li. Na alguns lugar ten sinal di tránzitu na strada. Txeu di kes sinal ta mostra un lei. Si un kondutor ka sigi kes lei, el ta kastigadu. Kel sinal pode mostra kal ki é limiti di velosidadi ô mostra kondutor ma el ten ki para. Má txeu otus sinal ta aviza kondutor di prigu. Pur izénplu, alguns di kes sinal li pode mostra kondutor ma kel strada ten txeu kurva ô ma el pode inkontra ku animal na strada. Óras ki un bon kondutor odja kes tipu di sinal li, el ta pensa na modi ki el debe konduzi, asi pa el ivita prigu i el ta konduzi ku más kuidadu. Pur izénplu, si sta ku txuba ô ku nevi, kel kondutor ten ki konduzi más divagar. Di mésmu manera, sérvus di Jeová ta toma txeu kuidadu pa es ka faze nada ki Bíblia ta fla ma é mariadu. Má tanbê, es ta toma kuidadu pa es ka faze nada i nen pa es ka pensa na kuzas ki pode poba es ta dizagrada Jeová. Pa toma kel bon disizon li, es meste intende modi ki Jeová ta pensa sobri kel asuntu.

Un algen sta ta konduzi un karu di noti na un strada ku txeu kurva, na un montanha. Lus di kel karu sta ta límia kes sinal di tránzitu.

Txeu sinal di tránzitu ta aviza kondutor di prigus ki pode ten na strada. Prinsípius di Bíblia pode djuda-nu faze mésmu kuza. (Odja parágrafu 7.)


8. Sima sta na Romanus 12:1, 2, modi ki djobe prinsípius di Bíblia pode djuda-nu?

8 Óras ki nu ta djobe prinsípius di Bíblia i nu ta vive di akordu ku es, kel-li ta djuda-nu di otus manera. Pur izénplu, nu ta prende intende modi ki Jeová ta pensa. Óras ki nu ta lé stórias na Bíblia, nu ta prende lisons inportanti. Tanbê, nu debe pergunta pamodi ki Jeová poi kes lison na Bíblia i modi ki es pode djuda-nu. Di kel manera li, nu ta prende modi ki nu ta uza nos “kapasidadi di pensa” pa nu sirbi Jeová. Asi, nu ta konxe dretu “vontadi di Deus, ki é bon, ki é perfeitu i ki el ta seta.” — Lé Romanus 12:1, 2.a

9. Di ki otu manera vive di akordu ku prinsípius di Bíblia ta djuda-nu? (Ebreus 5:13, 14)

9 Prende vive di akordu ku prinsípius di Bíblia ta djuda-nu bira sérvus di Jeová maduru. Óras ki nu ta vive di akordu ku prinsípius di Bíblia, nos amizadi ku Jeová ta fika más fórti. (Lé Ebreus 5:13, 14.) Mininus pikinoti meste txeu régra, asi pa es sabe kuzê ki es ta faze na kada situason. Es pode obi ku kes régra sô pamodi medu di ser kastigadu. Má Jeová ka ta trata-nu sima mininu, el ta trata-nu sima adultu. El ta kunfia ma nu ta toma disizon di akordu ku se vontadi i óras ki nu ta faze si nu ta poi se korason ta fika kontenti. — Sal. 147:11; Pro. 23:15, 26; 27:11.

MODI KI NU PODE ATXA PRINSÍPIUS ÓRAS KI NU TA LÉ BÍBLIA?

10. Modi ki nu pode atxa prinsípius di Bíblia?

10 Un manera di atxa prinsípius é lé Bíblia i djobe lisons ki ta djuda-nu intende modi ki Jeová ta pensa. Tanbê, nu ta pode atxa prinsípius óras ki nu ta tenta intende pamodi ki Jeová da un lei. Kantu más nu intende pamodi ki Jeová da un lei, más nu ta konxe Jeová. Má pa nu intende modi ki Deus ta pensa, nu meste ora ta pidi-l ajuda i nu meste dizenvolve nos kapasidadi di pensa. (Pro. 2:10-12) Nu pode faze kes pergunta li: ‘Pamodi ki Deus da kel lei li? Si Jeová ka gosta di kel tipu di konportamentu li, modi ki el ta xinti si N faze otus kuza sima kel-li? Ki lisons N ta prende ku kel stória di Bíblia li i modi ki N pode aplika-l na nha vida?’ Óras ki nu intende pamodi ki Jeová da un lei i kes lison di un stória di Bíblia, nu ta pode toma bons disizon ki ta dexa Jeová kontenti.

11. Na kel Diskursu na Monti, modi ki Jizus inxina-nu djobe prinsípius di Bíblia? (Odja imajen.)

11 Na kel Diskursu na Monti, Jizus mostra modi ki nu pode atxa prinsípius di Bíblia. Nu ben odja três izénplu. Na kada situason, primeru Jizus splika kuzê ki lei ta flaba. Dipôs el splika kel prinsípiu ki staba na kel lei. Sima nu ta ba ta midita na kuzê ki Jizus fla, nu ta ben odja modi ki nu pode aplika kes prinsípiu oji. Tanbê, nu ta ben odja modi ki kes prinsípiu pode djuda-nu toma bons disizon oji.

Jizus sta xintadu dibaxu di un arvi ta inxina un grupu di ses disiplu.

Na kel Diskursu na Monti, Jizus mostra modi ki nu pode atxa prinsípius di Bíblia na kes lei di Deus. (Odja parágrafu 11.)


12. Kal ki é prinsípiu di kel lei ki sta na Mateus 5:21, 22? (Odja imajen.)

12 Lé Mateus 5:21, 22. “Bu ka debe mata.” Kal ki é prinsípiu di kel lei li? Jeová ka krê pa nu ôdia otus algen na kuzas ki nu ta faze, ki nu ta fla i nen mésmu na pensamentu. Jizus mostra ma sikrê un algen ka mata otu algen, el pode sta ta viola prinsípiu di kel lei li si el ôdia se irmon. Si un algen “kontinua xatiadu ku se irmon” ô el fla-l kuzas pa ofende-l, kel algen ki sta xatiadu ten ki presta kónta. Kel-li é pamodi kes tipu di kuza li pode poi un algen ta mata otu algen. — 1 Juan 3:15.

13. Modi ki nu pode aplika kel prinsípiu di Mateus 5:21, 22 na nos vida? (Odja imajen.)

13 Modi ki nu pode aplika kel prinsípiu ki sta na Mateus 5:21, 22? Nu debe ivita guarda mágua ô rankor. (Lev. 19:18; Jó 36:13) Pamodi? Pamodi kes kuza li pode poi un algen ta kria ódiu na korason i pô-l ta fla ô faze kuzas ki ta mágua otus algen. (Pro. 10:12) Pur izénplu, si nu sta xatiadu ku un algen, nu pode fla kuzas mariadu sobri el pa otus algen i ti nu pode konta mintira sobri el. Kel-li pode poi otus algen ka ta gosta más di el ô ti trata-l mariadu tanbê. (Pro. 20:19; 25:23) Na ténpu di Jizus, ka ta izistiba kuzas sima internet, redi sosial ô aplikativus di mensajen. Má kel prinsípiu ki Jizus da-nu ta mostra ma nu meste toma kuidadu óras ki nu ta uza kes kuza li. Na tudu situason, nu debe ivita fla kuzas ki ta mostra ódiu i ki pode straga reputason di un algen.

Imajen: 1. Sta kel lei di Bíblia li: “Bu ka debe mata.” 2. Dôs irman sta ta pâpia na vida di algen timenti otu irman ka sta ta gosta di kuzê ki es sta fla.

(Odja parágrafus 12 i 13.)


14. Kal ki é prinsípiu di kel lei ki sta na Mateus 5:27, 28? (Odja imajen.)

14 Lé Mateus 5:27, 28. “Bu ka debe faze adultériu.” Kal ki é prinsípiu di kel lei li? Jeová ka ta ôdia sô konportamentu seksual mariadu, má tanbê kes pensamentu ki ta poi un algen ta faze konportamentu seksual mariadu. Jizus splika ma si un ómi kazadu kontinua ta djobe pa un mudjer (ki é ka se mudjer) ti ki el xinti paxon pa el, el sta ta peka. Nton, un algen debe faze tudu kel ki el ta pode pa el ivita pensa na kuzas ki pode pô-l ta faze konportamentu seksual mariadu, sikrê kel-li ta iziji txeu sforsu. (Mat. 5:29, 30) Kel prinsípiu li tanbê ta aplika na kes sérvu di Jeová ki é solteru.

15. Modi ki nu pode aplika kel prinsípiu ki sta na Mateus 5:27, 28? (Odja imajen.)

15 Modi ki nu pode aplika kel prinsípiu ki sta na Mateus 5:27, 28? Nu debe ivita pensa na kuzas ki pode pô-nu ta ten dizeju mariadu. (2 Sam. 11:2-4; Jó 31:1-3) Nton, é klaru ki nu debe ivita kalker tipu di pornografia. Nu ka debe atxa ma ka ten prubléma odja kuzas mariadu, désdi ki nu ka faze-s. Tanbê, nu ka debe ser sima pesoas di mundu ki ta atxa ma alguns tipu di pornografia é ka mariadu. Na ténpu di Jizus, ka tinha aparelhus iletróniku, filmi ô fotus. Má simé, Jizus da-nu un prinsípiu ki ta inxina-nu modi ki Jeová ta pensa sobri fotus ku vídius ki ta poi algen ta ten pensamentus mariadu. Kel prinsípiu li ta djuda-nu intende ma Jeová ta fika tristi si nu manda fotus, vídiu ô mensajen ô si nu pâpia sobri kuzas ki pode poi algen ku vontadi di faze séksu. Kel prinsípiu li tanbê ta djuda kes algen ki é kazadu kontinua lial pa kunpanheru. (Mal. 2:15) Tanbê el pode djuda kes ki é kazadu ô kes ki é solteru ivita faze kalker kuza ki pode poba es ta faze konportamentu seksual mariadu. — Pro. 5:3-14.

Imajen: 1. Sta kel lei di Bíblia li: “Bu ka debe faze adultériu.” 2. Un irmon sta ta paga un aplikativu di redi sosial di se telemóvel.

(Odja parágrafus 14 i 15.)


16. Kal ki é prinsípiu di kel lei ki sta na Mateus 5:43, 44? (Odja imajen.)

16 Lé Mateus 5:43, 44. “Ama bu prósimu”. Kal ki é prinsípiu di kel lei li? Jeová krê pa nu ama tudu algen. Má infilismenti, kes judeu na ténpu di Jizus ta atxaba ma kel lei li krê fla ma es debe amaba sô kes otu judeu i ma es pode odiaba ses inimigu. Má Jizus sabia pamodi ki Jeová da kel lei li. Jizus sabia ma nos Pai na séu krê pa nu ama tudu algen, ka ta inporta kal ki é ses país ô ses kultura. — Mat. 5:45-48.

17. Modi ki nu pode aplika kel prinsípiu ki sta na Mateus 5:43, 44? (Odja imajen.)

17 Modi ki nu pode aplika kel prinsípiu ki sta na Mateus 5:43 i 44? Nu ta ama nos prósimu, pur isu nu ka ta involve na géra. (Iza. 2:4; Miq. 4:3) Kel-li ta djuda-nu mostra bondadi pa kes algen di otu rasa país ô di otu relijion. (Atus 10:34, 35) Kel-li tanbê ta djuda-nu púrdua kes algen ki magua-nu ô ki faze algun kuza kóntra kes algen ki nu ta ama. — Mat. 18:21, 22; Mar. 11:25; Luk. 17:3, 4.

Imajen: 1. Sta kel lei di Bíblia li: “Ama bu prósimu.” 2. Un kazal sta na pregason i es sta ta mostra un ómi di rasa diferenti un bruxura “Vive filís pa tudu ténpu!”, na un merkadu.

(Odja parágrafus 16 i 17.)


STA DISIDIDU NA VIVE DI AKORDU KU PRINSÍPIUS DI BÍBLIA

18. (a) Kuzê ki nu debe sta disididu na faze? (b) Kuzê ki nu ta ben odja na kel otu studu?

18 Nos é gratu pamodi Jeová ta trata-nu sima un adultu, ka sima mininu. El krê pa nu uza prinsípius di Bíblia pa nu toma bons disizon. (1 Kor. 14:20) Óras ki nu ta toma disizon, é inportanti nu sta disididu na “kontinua ta intende kal ki é vontadi di Jeová.” (Efé. 5:17) Nu ta faze kel-li, ka pamodi medu ma el ta kastiga-nu, má pamodi nu ta ama-l. Má ten otu kuza ki Jeová da-nu ki ta djuda-nu toma bons disizon, ki é nos konsénsia. Nu ta ben pâpia sobri kel-li na kel otu studu.

MODI KI BU TA RESPONDEBA?

  • Kuzê ki é prinsípiu di Bíblia?

  • Kal ki é diferénsa entri prinsípiu i lei?

  • Kal ki é alguns prinsípiu ki Jizus inxina na kel Diskursu na Monti?

KÁNTIKU 95 Lus sta más klaru

a Jeová ka da-nu un lei pa kada situason di nos vida. Pur isu, pa djuda-nu toma bons disizon nu meste pensa na versiklus di Bíblia diferenti i uza kes lison ki nu prende pa toma disizons ki ta agrada Jeová. Jeová da-nu kapasidadi di pensa. Nu pode uza kel kapasidadi li pa toma disizons ki ta dexa-l kontenti i ki el ta abênsua. É kel-li ki txeu di kes primeru kriston tevi ki prende faze. Antis di es bira kriston es ta sigiba txeu régra ki kes xéfi di relijion kria.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2026)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Konfigurasons di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen