4 TI 10 DI MAIU DI 2026
KÁNTIKU 53 Prontu pa prega
Midjora bu “arti di inxina” na pregason
“Prega palavra... ku tudu paxénxa i arti di inxina.”— 2 TIMÓTIU 4:2.
ASUNTU PRINSIPAL
Odja três manera ki nu pode midjora nos kapasidadi di inxina na pregason
1. Ki kapasidadi nu meste dizenvolve i pamodi? (2 Timótiu 4:2) (Odja imajen.)
JIZUS fla ses sigidor: “Nhos inxina algen di tudu nason pa es bira nhas disiplu... nhos inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos.” (Mat. 28:19, 20) Kel-li ta mostra ma tudu algen ki ta sigi Jizus debe inxina otus algen. É verdadi ki Jeová ta atrai kes algen ki ten “bon atitudi” i anjus ta djuda-nu atxa kes algen. (Atus 13:48; Juan 6:44; Apo. 14:6) Má simé, nu meste faze nos párti. Odja izénplu di apóstlu Paulu i di Barnabé. Bíblia ta mostra ma kantu es prega na sinagóga na Ikóniu, es “pâpia di tal manera ki un monti di algen, tantu judeus i gregus, bira krenti.” (Atus 14:1) Kel-li ta mostra klaru ma Paulu i Barnabé dizenvolve “arti di inxina.” (Lé 2 Timótiu 4:2.) Tudu sigidor di Jizus meste dizenvolve arti di inxina.
Nu pode prende txeu sobri “arti di inxina” através di izénplu di Jizus i ses disiplu, sima apóstlu Paulu i Barnabé. (Odja parágrafu 1.)
2. Pamodi ki alguns algen ta atxa ma es ka ta pode midjora ses kapasidadi di inxina?
2 Alguns algen ta atxa ma es ka ta konsigi midjora ses kapasidadi di inxina pamodi es ten poku skóla ô es é ka bon na splika. Alguns ómi ki Bíblia ta pâpia di el tanbê ta atxaba ma es ka éra bon na pâpia. (Ézu. 4:10; Jer. 1:6) Otus algen ta fika dizanimadu ku ses kapasidadi di inxina pamodi es ka ten ninhun studu di Bíblia ô pamodi es ka ten bons spiriénsia na pregason. É klaru ki nen tudu algen ki nu ta pâpia ku el ô ki nu ta atxa na pregason ta krê prende kuzê ki Bíblia ta inxina. I kes rezultadu ki nu ta ten ka ta dipende sô di nos sforsu. Mésmu óras ki pesoas ta seta notísias sábi é Jeová i anjus ki djuda-nu atxa-s. Má simé, nu krê pâpia ku tudu algen sobri notísias sábi di midjór manera ki nu ta pode. Pa djuda-nu, kel studu li ta ben pâpia di três manera ki nu pode midjora nos arti di inxina na pregason.
MOSTRA INTERESI NA PESOAS
3. Pamodi ki txeu algen gostaba di obi Jizus?
3 Bíblia ta fla ma Jizus “sabia kuzê ki ómi ten na korason.” (Juan 2:25) Kel-li krê fla ma Jizus sabia modi ki pesoas ta pensaba i pamodi ki es ta pensaba si. Jizus ta konsigi tokaba korason di pesoas pamodi el ta intendeba kuzê ki es mesteba. Jizus sabia ma pesoas mesteba di orientason i konsolu pamodi kes xéfi di relijion pô-s ta sigi txeu régra i tradison ki bira ses vida más difísil. (Mat. 9:36; 23:4) Pur isu, na kel Diskursu na Monti, Jizus pâpia di txeu kuzas ki djuda kes algen ten un vida más midjór. Txeu algen gostaba di obi Jizus pamodi el ta papiaba ku es sobri kuzas ki es staba preokupadu ku el.
4. Modi ki nu pode mostra ma nu ta preokupa ku kes algen ki nu ta atxa na pregason? (Odja imajens.)
4 Nu pode mostra ma nu ta preokupa ku kes algen ki nu ta atxa na pregason óras ki nu ta pâpia ku es sobri kuzas ki es sta preokupadu ku el. Tudu algen ki nu ta atxa na pregason dja pasa pa algun tipu di prubléma na es mundu di Satanás. Lenbra di kel-li pode djuda-nu poi na lugar di pesoas na pregason. Pur izénplu, kontise algun kuza ka dura li na undi ki nu ta vive ki pesoas sta preokupadu ku el? Algun mai ku pai sta preokupadu ku suguransa di ses fidju na skóla? Ten txeu falta di trabadju undi ki nu ta vive? Tenta imajina modi ki é vida di kes algen ki sta ta vive na es “ténpu konplikadu” sen kel speransa ki Bíblia ta da. — 2 Tim. 3:1; Iza. 65:13, 14.
Pensa na kuzê ki pesoas pode sta preokupadu ku el i odja modi ki bu pode mostra ma bu ta preokupa ku es (Odja parágrafu 4.)
5. Pamodi ki Jizus éra diferenti di kes farizeu? (Mateus 11:28-30)
5 Jizus ta preokupaba ku kes algen ki ta obiba el i es pode odjaba kel-li na manera ki el ta trataba es. Jizus éra diferenti di kes farizeu ki ta atxaba ma es éra más midjór di ki otus algen i es ta disprezaba es. (Mat. 23:13; Juan 7:49) Má Jizus ta trataba kes algen ku bondadi i ruspetu. El éra “mansu i umildi di korason” i kel-li djuda-l ser un bon instrutor. (Lé Mateus 11:28-30.) Nos tanbê nu debe trata kes algen ki nu ta atxa na pregason ku bondadi i ruspetu.
6. Modi ki nu pode mostra bondadi i ruspetu pa kes algen ki ka ta krê obi nos mensajen ô ti mésmu pa kes ki é kóntra nos?
6 Alguns algen ka ta krê obi nos mensajen i otus ti ta fika xatiadu nu nos. Modi ki nu debe reaji? Jizus inxina-nu pa nu ka maltrata kes algen ki é kóntra nos. Má tanbê el ta fla-nu kuzê ki nu debe faze. El fla: “Nhos... faze kel ki é dretu pa kes ki ta ôdia nhos”, nhos “abênsua kes ki ta maldísua nhos” i ti mésmu nhos “ora pa kes ki ta insulta nhos”. (Luk. 6:27, 28) Pode ser más fásil nu mostra bondadi pa kes algen ki ta maltrata-nu si nu lenbra ma pode ten algun razon ki ta pô-s ka ta krê obi nos mensajen. É verdadi ki ten alguns algen ki ta krê pô-nu ta para di prega. Má otus algen pode ka ten nada kóntra nos. Pode ser ki es ka krê obi-nu pamodi es tene prubléma na família ô es sta preokupadu ku kalker otu kuza. Ô pode ser ki nu txiga na ses kaza na mau óra. Ka ta inporta kal ki é razon, nu debe sigi kel konsedju ki sta na Kolosensis 4:6 ki ta fla: “Pa nhos palavra ser sénpri sábi, tenpradu ku sal, asi pa nhos pode sabe modi ki nhos ta responde kada algen.” Si nu poi na lugar di pesoas i nu tenta intende kuzê ki es meste, ta ser más difísil nu fika xatiadu ku es i nu ta ser bons instrutor.
UZA BÍBLIA ÓRAS KI BU TA INXINA
7. Kuzê ki Jizus ta uzaba pa el inxinaba pesoas? (Juan 7:14-16)
7 Jizus ka ta inxinaba pesoas se própi ideia. El ta uzaba Palavra di Deus i di manera sinplis, el ta mostraba kes algen modi ki es podia aplikaba el na ses vida. Bíblia ta fla ma Jizus “ka ta inxinaba es sima kes instrutor di lei, má el ta inxinaba es sima un algen ki tinha autoridadi.” Pur isu pesoas ta fikaba “dimiradu ku se manera di inxina”. (Mar. 1:22) Pa apoia ses ideia, kes instrutor di lei na kel ténpu ta inxinaba pesoas kuzê ki otus xéfi di relijion famozu ta flaba. Má Jizus ta inxinaba pesoas kuzê ki Palavra di Deus ta fla. Enbóra Jizus vive na séu djuntu ku Deus, el ka tenta poi kes algen ta fika dimiradu ku tudu kes kuza ki el sabia ô pô-s ta xinti ma es ka sabia nada. Envês di kel-li, el ta uzaba Palavra di Deus pa inxina-s kuzê ki Deus krê pa es fazeba. (Lé Juan 7:14-16.) Jizus dexa un bon izénplu pa tudu ses sigidor.
8. Modi ki apóstlu Pedru imita Jizus?
8 Kes disiplu di Jizus tanbê ta uzaba Palavra di Deus óras ki es ta inxinaba. Pur izénplu, na Pentikósti di anu 33, apóstlu Pedru uza Palavra di Deus kantu el pâpia pa un monti di algen. Pedru ka tinha txeu skóla. Má simé, el toka korason di kes algen ki staba ta obi-l kantu el uza txeu párti di Skrituras pa splika klaru modi ki Jizus kunpri kel ki Deus dja flaba. (Atus 2:14-37) Kal ki foi rezultadu? “Kes ki seta se palavra ku alegria batizadu, i na kel dia uns 3 mil algen bira disiplu.” — Atus 2:41.
9. Óras ki nu ta inxina, pamodi ki nu debe uza Palavra di Deus?
9 Midjór manera di toka korason di kes algen ki ta obi-nu é uza Palavra di Deus. (Ebr. 4:12) Pur isu, óras ki nu ta inxina nu meste uza Bíblia. Nu krê “prega palavra”, ka nos própi ideia. (2 Tim. 4:2) Provérbios 2:6 ta fla: ‘Pamodi é Jeová ki ta da sabedoria; di se bóka ta sai konhisimentu i disirnimentu.’ Pur isu, óras ki nu ta uza Bíblia pa inxina, é sima ki nu sta ta dexa Jeová pâpia. (Mal. 2:7) Nu krê pa pesoas sabe ma kes konsedju ki es ta lé na Bíblia é mutu más midjór di ki kalker konsedju ki pesoas pode da. Kuzê ki Bíblia ta inxina ben di nos Kriador i el ta djuda-nu agrada-l i ten un vida filís. — 2 Tim. 3:16, 17.
10. Kuzê ki nu pode faze pa nos studanti intende ma el sta ta prende kuzê ki Bíblia ta inxina?
10 Óras ki bu ta pripara pa ba faze un studu di Bíblia, pensa na ki testus di Bíblia bu pode uza pa bu mostra bu studanti kuzê ki Bíblia ta inxina. Enbóra nu ta uza imajens i vídius, nos studanti meste intende ma kel ki el sta ta prende sta na Bíblia. Nton duránti studu, lé kes testu ki ta djuda bu studanti intende kel pontu prinsipal. Dipôs, djuda bu studanti rasusina sobri kuzê ki el pode prende na kes testu. Óras ki bu ta uza imajens i vídius djuda bu studanti odja ki verdadi di Bíblia kel imajen ô vídiu sta ta inxina. Bu ka meste pâpia txeu i nen lé tudu testu di Bíblia di un lison. Envês di kel-li, da bu studanti ténpu pa el intende kada testu ki el lé i si meste torna lé kel testu. Di kel manera li, bu ka sta faze studu di un livru, di un imajen ô di un vídiu, má un studu di Bíblia. — 1 Kor. 2:13.
11-12. (a) Modi ki nu pode ten paxénxa ku nos studanti? (Atus 17:1-4) (Odja imajen.) (b) Kuzê ki alguns algen meste sabe sobri Bíblia i modi ki nu pode djuda-s?
11 Si bu studanti atxa difísil di seta ô intende algun kuza ki el sta ta prende, lenbra di “prega palavra... ku tudu paxénxa”. Kada algen ta faze prugrésu na se ténpu. Alguns studanti talvês ta meste di más ténpu pa es intende alguns verdadi ki pa nos é fásil di intende. Nu debe imita izénplu di apóstlu Paulu kantu el prega pa kes judeu na Tesalónika. El tevi ki rasusina ku es txeu bês sobri Skrituras, asi pa alguns di es pode intendeba kuzê ki el staba ta inxina. — Lé Atus 17:1-4.
12 Otu manera ki nu pode mostra paxénxa ku un studanti é óras ki nu ta faze-l pergunta i nu ta da-l ténpu ki el meste pa responde. Obi se respósta ku atenson i tenta intende kuzê ki el ta pensa. Dipôs, lé i pâpia sobri testus di Bíblia ki ta djuda-l intende kuzê ki Deus ta pensa di kel asuntu. Tanbê, lenbra má alguns algen nunka ka odja un Bíblia antis i es pode ka sabe di kuzê ki el ta pâpia. Na kel situason li, bu pode leba-l un Bíblia na papel. Tanbê, bu pode uza kel párti “Un intruduson pa Palavra di Deus”, ki ta fika na komésu di Bíblia Traduson di Mundu Novu, pa splika bu studanti ma Bíblia ta pâpia di txeu asuntu inportanti. Dipôs, pa splika-l modi ki Bíblia pode djuda-l ten un vida más filís, mostra-l un ô dôs testu ki sta na pergunta 15. Mostra nos studanti valor ki Palavra di Deus ten é un bon manera di midjora nos arti di inxina.
Un bon instrutor ta obi más di ki pâpia (Odja parágrafus 11 i 12.)
TXOMA ATENSON PA JEOVÁ
13. Óras ki nu ta inxina, pa kenha ki nu debe txoma atenson? Da un izénplu.
13 Nos obijetivu é djuda nos studanti konxe Jeová i bira se amigu. (Tia. 4:8) Nu pode konpara nos trabadju ku un algen ki sta ta uza un lantérna pa djuda un algen atxa un kuza na sukuru. É klaru ki el ka ta poi kel lantérna viradu pa el. Envês di kel-li, el ta poi kel lantérna viradu pa undi ki kel kuza sta. Óras ki nu ta inxina, nu debe faze mésmu kuza. Nu debe txoma atenson pa Jeová, ka pa nos.
14. Kuzê ki nu pode faze pa nu djuda nos studanti agrada Jeová?
14 Óras ki bu ta faze un studu di Bíblia, djuda bu studanti dizenvolve dizeju di agrada Jeová. (Pro. 27:11) Ka bu inxina bu studanti sô faze kuzê ki é dretu i ivita kuzê ki é mariadu pa el pode bira un Tistimunha di Jeová. Bu krê pa bu studanti faze kuzê ki é dretu pamodi el krê agrada Jeová. Pur izénplu, si bu studanti sta ta luta ku un mau ábitu, faze-l kes pergunta li: “Pamodi ki Jeová ta ôdia kel kuza li? Pamodi ki Jeová ta pidi-u pa bu dexa di faze un kuza ki bu gosta? Modi ki kel lei li ta mostra ma Jeová ta ama-u?” Óras ki bu djuda bu studanti pensa txeu na Jeová i na ses kualidadi, bu sta ta djuda-l intende modi ki Jeová ta ama-l txeu. Faze kel-li, ta djuda bu studanti krê agrada Jeová.
KONTINUA TA MIDJORA BU ARTI DI INXINA
15. Kuzê ki nu meste faze pa nu kontinua ta midjora nos arti di inxina?
15 Nu pode pidi Jeová na orason, pa djuda-nu odja kuzê ki nu meste faze pa nu midjora nos arti di inxina. (1 Juan 5:14) Dipôs, nu meste aji di akordu ku nos orason. Un manera di faze kel-li é presta atenson na kel trenu ki Jeová ta da-nu na runion i faze sima nu prende. Tanbê, óras ki nu ta ba faze un studu di Bíblia, nu pode konvida un irmon ô un irman ki é bon na inxina pa bai ku nos. Dipôs nu pode pergunta-l kuzê ki nu meste faze pa midjora. Alén di kel-li, lenbra ma enbóra bu konxe kel matéria ki nhos sta ta ba studa, bu studanti ka konxe kel matéria. Pur isu, tenta imajina modi ki bu studanti ta ba xinti sobri algun kuza ki nhos ta ba pâpia di el. Duránti studu, djuda bu studanti odja valor di kes kuza ki el sta ta prende i di kes kuza sábi ki Jeová promete-nu. Di kel manera li, bu ta djuda bu studanti bira más amigu di Jeová i ten un vida más filís. — Sal. 1:1-3.
16. Pamodi ki é bon nu kontinua ta midjora nos arti di inxina?
16 Inxina otus algen sobri Jeová é un di kes kuza ki más ta da-nu alegria. I na mundu novu ta ben ten txeu algen ki nu ta ben meste inxina. Pur isu, nu kontinua ta mostra interesi na pesoas, ta uza Palavra di Deus i ta txoma atenson pa Jeová. Si nu faze si, nu ta kontinua ta midjora nos arti di inxina na pregason.
KÁNTIKU 65 Nu kontinua ta sforsa!