Ani Adesai Baanyɛ Ahã Tai Asɛɛ Afo?
Mɛi wuɔ ta yɛ yiŋtoi pii ahewɔ. Ekomɛi ji koni amɛkɛtsake nɔyeli, loo amɛhã shihilɛ ni amɛyɔɔ mli lɛ ahi, loo koni akɛ amɛ aye jogbaŋŋ. Mɛi wuɔ ta hu koni amɛná shikpɔŋ ko kɛ adebɔɔ nibii ni yɔɔ nɔ lɛ. Bei komɛi lɛ, jamɔ ko mli bii nyɛɔ jamɔ kroko mli bii, loo maŋ ko nɔ bii nyɛɔ maŋ kroko nɔ bii, ni no hãa amɛkɛ amɛhe wuɔ ta. Mɛni mɛi miifee koni tai asɛɛ afo ni toiŋjɔlɛ aba? Ani adesai baanyɛ ahã tai asɛɛ afo?
Drazen_/E+ via Getty Images
AABƆ MƆDƐŊ NI MƐI ANÁ SHIHILƐ KPAKPA
Mɛni hewɔ? Yiŋtoo titri hewɔ ni mɛi wuɔ ta ji, amɛbɛ shihilɛ kpakpa. No hewɔ lɛ, mɛi susuɔ akɛ kɛ́ abɔ mɔdɛŋ ahã mɛi ná shihilɛ kpakpa lɛ, no baanyɛ ahã tai asɛɛ afo.
Nɔ hewɔ ni enɛ feemɔ wa: Ja nɔyelii lɛ etsake nibii ni amɛkɛ shika woɔ mli waa lɛ dani amɛbaanyɛ amɛfee nakai. Yɛ afi 2022 lɛ, yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, akɛ Amerika dɔlai aaafee biliɔn 34.1 wo nibii ni baahã mɛi aná shihilɛ kpakpa mli. Shi shika nɛɛ shɛɛɛ nɔ ko kwraa kɛ́ akɛto shika ni akɛwo ta nibii amli yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ he.
“Shika ni wɔkɛwoɔ nibii ni baahã tai asɛɛ afo ni toiŋjɔlɛ aba lɛ amli lɛ faaa kwraa kɛ́ akɛto shika ni akɛyeɔ abuaa mɛi ni tai eye amɛ awui lɛ he.”—António Guterres, secretary-general of the United Nations.
Nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ: Adesai anɔyelii kɛ kui baanyɛ aye abua ohiafoi, shi amɛnyɛŋ amɛjie ohiayeli kɛje jɛmɛ kwraa.—5 Mose 15:11; Mateo 26:11.
AAFEE KPAŊMƆI
Mɛni hewɔ? Mɛi susuɔ akɛ kɛ́ nɔyelii lɛ fee kpaŋmɔi lɛ, no baanyɛ ahã amɛsusu naagbai lɛ ahe koni amɛfee nibii ni baahi ahã fãi enyɔ lɛ fɛɛ ni wuɔ ta lɛ koni toiŋjɔlɛ aba.
Nɔ hewɔ ni enɛ feemɔ wa: Ekolɛ fãi ni wuɔ ta lɛ ateŋ mɔ kome loo nɔ ni fe nakai sumɔŋ ni asusu naagba lɛ he, loo eŋmɛɛ saji ahe, loo ehã afee kpaŋmɔ. Agbɛnɛ hu, etsɛɛɛ ni mɛi kuɔ toiŋjɔlɛ kpaŋmɔi amli.
“Jeee be fɛɛ be kpaŋmɔi yeɔ omanye. Kpaŋmɔi ni afeɔ koni afo tai asɛɛ lɛ ekomɛi ehiii kwraa, ni no hãa sɛɛ mli lɛ, awuɔ tai ekoŋŋ.”—Raymond F. Smith, American Diplomacy.
Nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ: Esa akɛ mɛi atiu toiŋjɔlɛ sɛɛ. (Lala 34:14) Shi ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo ji mɛi ni “yeee anɔkwa, . . . mɛi ni anyɛɛɛ akɛ amɛ afee kpaŋmɔ, . . . mɛi ni jieɔ mɛi amɛhãa.” (2 Timoteo 3:1-4) Akɛni mɛi pii jieɔ sui nɛɛ akpo hewɔ lɛ, ehãaa nɔyelɔi ni miisumɔ lɛɛlɛŋ ni toiŋjɔlɛ aba lɛ anyɛ afo tai asɛɛ.
AABƆ MƆDƐŊ NI AGBƆ TAWUU NII ANƆ
Tawuu nii titrii ni aabɔ mɔdɛŋ ni agbɔ nɔ loo akpãtã hiɛ kwraa lɛ ji nuklea okplɛmii, tsofai, kɛ muawai ni akɛtsuɔ nii kɛkpãtãa mɛi ahiɛ yɛ ta mli.
Nɔ hewɔ ni enɛ feemɔ wa: Nɔyelii pii sumɔɔɔ ni amɛkpãtãa amɛtawuu nii ahiɛ ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ no baahã amɛhewalɛ nɔ agbɔ loo no hãŋ amɛnyɛ amɛfã amɛhe kɛ́ abatutua amɛ. Kɛ́ amɛkpãtã amɛtawuu nii lɛ fɛɛ ahiɛ po lɛ, no ejieŋ yiŋtoo hewɔ ni mɛi wuɔ ta lɛ kɛyaŋ.
“Yɛ afi 1991 sɛɛ lɛ, nɔyelii pii wo shi akɛ amɛbaagbɔ amɛtawuu nii lɛ anɔ, amɛbaafee nibii ni baahã toiŋjɔlɛ aba, ni wɔfee shweshweeshwe yɛ jeŋ fɛɛ, shi amɛyeko amɛshiwoo lɛ nɔ.”—“Securing Our Common Future: An Agenda for Disarmament.”
Nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ: Esa akɛ mɛi kɛ amɛtawuu nii akpa nitsumɔ ni ‘amɛtswia amɛtawuu klantei kɛfee tsina kɔii anaa dadei.’ (Yesaia 2:4) Shi jeee no pɛ kɛkɛ ni baahã tai asɛɛ afo ejaakɛ yiwalɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ tsui lɛ mli tɔ̃ɔ.—Mateo 15:19.
MAJI MIIFEE EKOME KONI AMƐKƐSÁ TAI ANAA
Mɛni hewɔ? Amɛsusuɔ akɛ kɛ́ amɛkɛ maji komɛi fee ekome lɛ, maŋ ko ekaŋ akɛ ekɛ amɛbaawu ejaakɛ kɛ́ amɛfee nakai lɛ, maŋ ni miitao atutua amɛ lɛ kɛ maji pii baawu.
Nɔ hewɔ ni enɛ feemɔ wa: Maji komɛi sheee gbeyei akɛ amɛkɛ maji pii baawu ye be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Agbɛnɛ hu, jeee be fɛɛ be maji yeɔ amɛshiwoi anɔ, ni bei komɛi lɛ amɛnyɛɛɛ amɛkpã gbee yɛ bɔ ni amɛbaafee amɛkɛ maŋ ni miitao atutua amɛ lɛ awu lɛ he.
“Eyɛ mli akɛ Jeŋmaji Akpaŋmɔ (League of Nations) lɛ kɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ (United Nations) lɛ bɔ mɔdɛŋ waa koni eye ebua nɔyelii ni amɛfee ekome moŋ, shi no nyɛko asá tai anaa.”—“Encyclopedia Britannica.”
Nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ: Bei pii lɛ, kɛ́ mɛi fee ekome kɛtsu nii lɛ, eyeɔ ebuaa waa. (Jajelɔ 4:12) Shi adesai anɔyelii kɛ kui nyɛŋ amɛkɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni sɛɛ efooo aba. “Nyɛkɛ nyɛhiɛ akafɔ̃a lumɛi anɔ, loo gbɔmɔ bi ko, ni yiwalaheremɔ ko bɛ edɛŋ lɛ nɔ. Kɛ́ ekpa muu lɛ, eyaa shikpɔŋ ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, eyiŋtoi laajeɔ.”—Lala 146:3, 4.
Eyɛ mli akɛ maji babaoo bɔɔ mɔdɛŋ waa koni toiŋjɔlɛ ni sɛɛ efooo aba moŋ, shi loloolo lɛ awuɔ tai gbeyeigbeyei.