Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • mrt sane ni ji 38
  • Ani Esa Akɛ Jamɔi Kɛ Amɛhe Awo Pɔlitis Mli?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Esa Akɛ Jamɔi Kɛ Amɛhe Awo Pɔlitis Mli?
  • Saji Krokomɛi
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Ani Yesu kɛ ehe wo pɔlitis loo maŋkwramɔŋ saji amli?
  • Ani klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ kɛ amɛhe wo pɔlitis loo maŋkwramɔŋ saji amli?
  • Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu kɛ amɛhe wooo pɔlitis mli
  • Ani Esa akɛ Osɔfoi Lɛ Kɛ Amɛhe Awo Maŋkwramɔŋ Saji Amli?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
  • “Amɛjɛɛɛ Je lɛ Mli”
    Já Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ
  • “Amɛjɛɛɛ Je lɛ Mli”
    Ekome ni Afee Kɛmiija Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ
  • Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Fiii Afã Ko Sɛɛ yɛ Maŋkwramɔ Saji Amli Lɛ?
    Saji Ni Mɛi Fɔɔ Bimɔ Yɛ Yehowa Odasefoi Ahe
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Saji Krokomɛi
mrt sane ni ji 38
Maŋkwralɔ ko kɛ osɔfo ko efee ekome kɛmiifɔ̃ mɛi babaoo ko nine.

Ani Esa Akɛ Jamɔi Kɛ Amɛhe Awo Pɔlitis Mli?

Yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ, mɛi babaoo kɛɔ akɛ amɛnyiɛ Yesu Kristo sɛɛ, shi amɛkɛ amɛhe woɔ pɔlitis mli. Yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, akɛni amɛmiisumɔ ni amɛtsɔ maŋkwramɔ saji anɔ amɛtsɔɔ mɛi amɛjamɔŋ hemɔkɛyelii kɛ amɛjeŋba he mlai hewɔ lɛ, amɛyafĩɔ mɔ ko ni damɔ shi kɛhã maŋkwramɔ mli hegbɛ loo paati pɔtɛ̃ɛ ko sɛɛ. Ni bei pii lɛ, maŋkwralɔi lɛ wieɔ nibii ni kɔɔ mɛi ajeŋba loo shihilɛ ni miiya nɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ he kɛkɔneɔ mɛi ni sumɔɔ jamɔ lɛ ayiŋ koni amɛbafi amɛsɛɛ. Efɔɔ kaa akɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi komɛi hu kɛ amɛhe hãa ni afɔ̃ɔ amɛnɔ oshiki kɛhã maŋkwramɔ hegbɛi loo gbɛnai. Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, jamɔ ko ni kɛɔ akɛ eji Kristofoi ajamɔ lɛ kɛ ehe hãa ni ahãa lɛ gbɛnaa akɛ maŋ lɛ jamɔ titri.

Te osusuɔ tɛŋŋ? Ani esa akɛ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi kɛ amɛhe awo pɔlitis loo maŋkwramɔŋ saji amli? Obaanyɛ ona hetoo lɛ yɛ bɔ ni Yesu hi shi ehã lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Mifee nɔkwɛmɔnɔ mihã nyɛ, koni bɔ ni mifee mihã nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfee nakai nɔŋŋ.” (Yohane 13:15) Yɛ nibii ni kɔɔ pɔlitis he lɛ agbɛfaŋ lɛ, mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Yesu fee efɔ̃ shi?

Ani Yesu kɛ ehe wo pɔlitis loo maŋkwramɔŋ saji amli?

Dabi. Yesu kɛ ehe wooo pɔlitis loo je nɛɛ maŋkwramɔ saji amli.

Yesu tiuuu maŋkwramɔ gbɛnai loo nɔyeli hegbɛi asɛɛ. Be ni Satan Abonsam ka akɛ ekɛ “jeŋ maŋtsɛyelii lɛ fɛɛ” baahã Yesu koni etsɔ adesai anɔyelii anɔ maŋtsɛ lɛ, Yesu kpoo, no ji ekpɛlɛɛɛ. (Mateo 4:8-10)a Be kroko hu lɛ, mɛi komɛi ni na akɛ Yesu yɛ sui kpakpai ni baanyɛ ahã eye nɔ akɛ maŋtsɛ kpakpa lɛ ka akɛ amɛbaanyɛ enɔ ni ekɛ ehe awo pɔlitis loo maŋkwramɔŋ saji amli. Biblia lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Yesu lɛ, akɛni ele akɛ amɛmiiba amɛbamɔ lɛ ni amɛwó lɛ maŋtsɛ hewɔ lɛ, eshi jɛmɛ ni ekome too etee gɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ.” (Yohane 6:15) Yesu efeee nɔ ni mɛi lɛ tao akɛ efee lɛ. Ekpoo akɛ ekɛ ehe baawo pɔlitis mli.

Yesu fiii afã ko sɛɛ yɛ maŋkwramɔ saji loo pɔlitis mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, Yudafoi lɛ kpoo akɛ amɛbaawo too amɛhã Roma nɔyeli lɛ, ejaakɛ amɛna too srɔtoi lɛ akɛ amɛji shishiumɔ. Be ni amɛka akɛ amɛbaahã Yesu afĩ afã ko sɛɛ yɛ sane nɛɛ mli lɛ, Yesu kɛ amɛ etaaa saji anaa kɛtsɔɔɔ akɛ esa akɛ amɛwo too lɛ loo esaaa akɛ amɛwoɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkɛ Kaisare nibii ahãa Kaisare, shi nyɛkɛ Nyɔŋmɔ nibii ahãa Nyɔŋmɔ.” (Marko 12:13-17) Eŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ maŋkwramɔ sane nɛɛ mli, shi etsɔɔ akɛ esa akɛ awo too ni Roma nɔyeli lɛ, ni damɔ shi kɛhã Kaisare lɛ, biɔ ni awo lɛ. Nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, ehã ana akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ kwraa ni maŋ nɔyelɔi lɛ baawie lɛ esa akɛ aye nɔ. Esaaa akɛ mɔ ko kɛ nibii ni esa akɛ akɛhã Nyɔŋmɔ pɛ, ni hetuukɛhamɔ kɛ jamɔ fata he lɛ, hãa maŋ ko loo nɔyeli ko.​—Mateo 4:10; 22:37, 38.

Yesu fĩ ŋwɛi nɔyeli ko, ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ, ni etsɔɔ mɛi nɔyeli nɛɛ he nii. (Luka 4:43) Ekɛ ehe wooo pɔlitis mli, ejaakɛ ele akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ ji nɔ ni baahã Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛhã shikpɔŋ lɛ aba mli, jeee adesai anɔyelii. (Mateo 6:10) Enu shishi akɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ tsɔŋ adesai anɔyelii anɔ etsu Nyɔŋmɔ yiŋtoo ahe nii, moŋ lɛ ebaaye adesai anɔyelii anajiaŋ.​—Daniel 2:44.

Ani klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ kɛ amɛhe wo pɔlitis loo maŋkwramɔŋ saji amli?

Dabi. Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ bo efãmɔ akɛ ‘amɛkafata je lɛ he’ lɛ toi. (Yohane 15:19) Amɛnyiɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ, ni amɛ hu amɛkɛ amɛhe wooo pɔlitis mli. (Yohane 17:16; 18:36) Nɔ najiaŋ ni amɛkɛ amɛhe baawo pɔlitis mli lɛ, amɛtsu nitsumɔ ni Yesu fã amɛ akɛ amɛtsu lɛ, no ji, amɛshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, ni amɛtsɔɔ mɛi Maŋtsɛyeli nɛɛ he nii.​—Mateo 28:18-20; Bɔfoi 10:42.

Klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ kɛ toiboo ni afeɔ ahãa Nyɔŋmɔ lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli, shi amɛyɔse hu akɛ, esa akɛ amɛjie bulɛ kpo amɛtsɔɔ adesai anɔyelii. (Bɔfoi 5:29; 1 Petro 2:13, 17) Amɛye maŋ mlai lɛ anɔ, ni amɛwowoo too. (Romabii 13:1, 7) Eyɛ mli akɛ amɛkɛ amɛhe wooo pɔlitis mli moŋ, shi amɛná mla naa hebuu kɛ nibii krokomɛi ni nɔyeli lɛ feɔ ehãa maŋbii lɛ ahe sɛɛ.​—Bɔfoi 25:10, 11; Filipibii 1:7.

Mra beiaŋ Kristofoi kɛ pɔlitis​—nɔ ni yinɔsane ekɛɛ yɛ he

  • “Kristofoi kpoo akɛ amɛbaafee nibii komɛi ni mɛi ni ji Romabii lɛ feɔ lɛ. . . . Amɛŋɔɔɔ hegbɛi loo gbɛnai yɛ maŋkwramɔ nɔyelii amli.”​—On the Road to Civilization​—A World History, baafa 238.

  • “Odaseyeli kome folo po bɛ ni baahã wɔnu he akɛ Yesu shwe akɛ ebaatsu asraafoi anitsumɔ, loo ekɛ ehe baawo pɔlitis mli, ni . . . nakai nɔŋŋ eji yɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ agbɛfaŋ.”​—Jesus and Judaism, baafa 231.

  • “Yɛ Kristofonyo gbɛfaŋ lɛ, ejamɔ lɛ kɛ pɔlitis bɛ tsakpaa ko, ni ejamɔ lɛ he hiaa lɛ kwraa fe pɔlitis; ni mɔ ni eboɔ lɛ toi loo eyeɔ lɛ anɔkwa fe fɛɛ ji Kristo, jeee Kaisare.”​—Caesar and Christ, baafa 647.

  • “[Bɔfo] Paulo tao ni ekɛ hegbɛ ni eyɔɔ akɛ Romanyo lɛ atsu nii kɛná mla naa hebuu ni saneyelihei lɛ kɛhãa maŋbii lɛ eko, shi ekɛ ehe wooo pɔlitis mli koni ená nakai hebuu lɛ, ni ewooo mɛi krokomɛi ayiŋ koni amɛfee nakai. . . . Mra beiaŋ Kristofoi lɛ he amɛye akɛ, esa akɛ amɛkɛ woo ahã nɔyeli hegbɛi, shi amɛyɔse hu akɛ esaaa akɛ amɛkɛ amɛhe woɔ maŋkwramɔŋ saji loo pɔlitis mli.”​—Beyond Good Intentions​—A Biblical View of Politics, baafa 122-123.

  • “Kristofoi babaoo he amɛye akɛ, esaaa akɛ amɛteŋ mɔ ko ŋɔɔ maŋkwramɔ hegbɛ loo gbɛnaa ko . . . Hippolytus kɛɛ akɛ, aaafee afi 200 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, kɛ́ kojolɔ ko miitao ebatsɔ Kristofonyo lɛ, abiɔ ni eŋmɛɛ kojomɔ nitsumɔ lɛ he.”​—A History of Christianity, Volume I, baafa 253.

Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu kɛ amɛhe wooo pɔlitis mli

Wɔnaa faŋŋ yɛ Biblia lɛ mli akɛ, Yesu kɛ emra beiaŋ sɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ amɛhe wooo pɔlitis mli. Enɛ hewɔ lɛ, akɛ Kristofoi lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ fĩii afã ko sɛɛ yɛ maŋkwramɔŋ saji loo pɔlitis mli. Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa Odasefoi hu tsuɔ nitsumɔ ni Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛtsu lɛ, no ji, amɛshiɛɔ “Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa” lɛ tamɔ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ fee lɛ nɔŋŋ.​—Mateo 24:14.

a Be ni Yesu kpoo nibii ni Satan kɛɛ ekɛbaahã lɛ lɛ, ekɛɛɛ akɛ Satan bɛ hegbɛ akɛ ekɛ nakai nibii lɛ hãa mɔ ko. Sɛɛ mli lɛ, etsɛ Satan akɛ “je lɛ nɔyelɔ.”​—Yohane 14:30

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje