APRIL 27–MAY 3, 2026
LALA 99 Nyɛmimɛi Akpekpei Abɔ
Saamɔ Ohe Oto Naagbai Ni Obaanyɛ Okɛkpe Yɛ Obaptisimɔ Lɛ Sɛɛ
“Hã minajifaamɔi ahi ogbɛi lɛ anɔ.”—LALA 17:5.
NƆ NI WƆBAAKASE
Wɔbaana naagbai komɛi ni mɛi ni abaptisi amɛ etsɛko lɛ baanyɛ amɛkɛkpe kɛ nɔ ni baaye abua amɛ ni amɛnyɛ amɛdamɔ naa.
1-2. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛsaa wɔhe wɔto naagbai ni ekolɛ wɔkɛbaakpe yɛ wɔbaptisimɔ lɛ sɛɛ? Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko atsɔɔ mli.
WƆLE akɛ be abɔ ni wɔyɔɔ Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ, wɔkɛ naagbai baakpe. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, nanetɔ̃tɔmɔnii lɛ baaba.” (Mat. 18:7) Enɛ hãa wɔnaa akɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ naagbai ni baanyɛ ahã wɔkpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ akpe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, naagba baanyɛ aba wɔ kɛ nyɛmi ko teŋ. Shi kɛ́ wɔsaa wɔhe wɔto naagbai ni wɔbaanyɛ wɔkɛkpe lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ naa ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa.
2 Naa nɔkwɛmɔnɔ ko ni baaye abua wɔ ni wɔnu sane nɛɛ shishi jogbaŋŋ. Be kɛ beiaŋ lɛ, Yehowa asafo lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔsaa wɔhe wɔto adebɔɔ naa oshãrai. Mɛni wɔfeɔ kɛsaa wɔhe wɔtoɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔkwɛɔ akɛ mɛɛ oshãrai baanyɛ aba yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ. Ehe miihia ni wɔfee enɛ, titri lɛ, kɛ́ wɔyaje akutso lɛ mli etsɛko. No sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔkɔlɔ oshãrai lɛ ekomekomei ni wɔkwɛ akɛ kɛ́ amɛba lɛ, mɛni wɔbaafee. (Abɛi 21:5) Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔkwɛ naagbai ni wɔbaanyɛ wɔkɛkpe yɛ wɔbaptisimɔ lɛ sɛɛ, kɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ eko fɛɛ eko he. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, naagbai lɛ ebatiŋ wɔshi trukaa, ni ewaŋ tsɔ kɛhãŋ wɔ akɛ wɔbaadamɔ naa, ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa. (Lala 17:5) No hewɔ lɛ, yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ naagbai etɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛkpe kɛ bɔ ni wɔbaasaa wɔhe wɔto eko fɛɛ eko.a
KƐ́ NYƐMI KO FEE BO NƆ KO NI EDƆ BO
3. Mɛɛ naagba wɔbaanyɛ wɔkɛkpe yɛ asafo lɛ mli?
3 Ani okaiɔ nɔ ni ona klɛŋklɛŋ gbi ni otee Yehowa Odasefoi akpee lɛ? Ekolɛ nɔ ni ona ji suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ, ni no hã ona faŋŋ akɛ ona anɔkwale lɛ. (Yoh. 13:35; Kol. 3:12) Nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ yɛ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Blancab lɛ gbɛfaŋ. Shi yɛ ebaptisimɔ lɛ sɛɛ lɛ, nɔ ko ba ni hã enaa kpɛ ehe waa. Ewie akɛ: “Nyɛmi yoo ko fee mi nɔ ko ni dɔ mi waa. Mina hu akɛ, ewieɔ mɛi ahe waa. Mile akɛ Yehowa Odasefoi sumɔɔ toiŋjɔlɛ ni amɛsumɔɔ amɛhe hu, no hewɔ lɛ, nɔ ni efee lɛ hã minaa kpɛ mihe.” Yehowa webii bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaakase lɛ, shi akɛni wɔ fɛɛ wɔyeee emuu hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, wɔfeɔ nibii ni gbaa wɔnyɛmimɛi lɛ anaa. (Efe. 4:23, 24; 1 Yoh. 1:8) No hewɔ lɛ, nyɛmi ko baanyɛ awie nɔ ko loo efee nɔ ko ni baagba wɔnaa. (Yak. 3:8) Dɔlɛ sane ji akɛ, nyɛmimɛi komɛi ehã nibii tamɔ nɛkɛ etɔ̃tɔ amɛnane ni amɛkpa Yehowa sɔɔmɔ.
4. Mɛni obaanyɛ ofee bianɛ koni kɛ́ nyɛmi ko fee bo nɔ ko ni edɔ bo waa lɛ onyɛ odamɔ naa ni oya nɔ osɔmɔ Yehowa? (Efesobii 4:32)
4 Mɛni obaanyɛ ofee bianɛ koni kɛ́ nyɛmi ko fee bo nɔ ko ni edɔ bo waa lɛ, onyɛ odamɔ naa ni oya nɔ osɔmɔ Yehowa? Susumɔ ŋaa ni awo yɛ Efesobii 4:32 lɛ he ni otswa ofai shi akɛ, okɛbaatsu nii. (Kanemɔ.) Kɛ́ otswa ofai shi akɛ, be fɛɛ be lɛ omli baahi ohã mɛi ni obaanu he ohã amɛ lɛ, nibii pii yɛ ni ohãŋ egba onaa. Okɛma ohiɛ akɛ okɛ mɛi atɔmɔi baake amɛ tswaa. Mɛni baaye abua bo ni ofee nakai? Nɔ kome ni baaye abua bo ji, ni obaasusu shii abɔ ni otɔ̃ɔ Yehowa nɔ kɛ bɔ ni ekɛ fɛɛ keɔ bo tswaa lɛ he. (Mat. 6:12) Kɛ́ osusu bɔ ni Yehowa kɛ ohe keɔ bo lɛ he lɛ, no baahã efee mlɛo kɛhã bo akɛ okɛ mɛi krokomɛi ahe baake amɛ.
5. Kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Abɛi 19:11 lɛ baanyɛ aye abua wɔ? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)
5 Kanemɔ Abɛi 19:11. Ŋmalɛ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔyoɔ nii asɛɛ lɛ,c wɔmli fuŋ mra kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ. Enɛ ji nɔ ni eye ebua nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Rima ni abaptisi lɛ etsɛko lɛ. Ewie akɛ: “Kɛ́ nyɛmi ko fee nɔ ko ni minuɔ he akɛ ehiii kwraa loo eyɛ dɔlɛ lɛ, mikaiɔ Abɛi 19:11 lɛ. Misusuɔ he ni mɔ lɛ jɛ kɛ nibii amli ni etsɔmɔ lɛ he, ni mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ manu nɔ hewɔ ni efee nɔ ni efee lɛ shishi. Agbɛnɛ hu, mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mikɛ mɔ lɛ baaya shiɛmɔ. Enɛ yeɔ ebuaa mi ni mibaleɔ mɔ lɛ jogbaŋŋ.” Mɛni wɔkaseɔ yɛ sane nɛɛ mli? Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔle wɔnyɛmimɛi lɛ bianɛ. Kɛ́ wɔbale amɛ jogbaŋŋ lɛ, ewaŋ kɛhãŋ wɔ akɛ kɛ́ amɛfee nɔ ko ni gba wɔnaa po lɛ, wɔkɛbaake amɛ.
Kɛ́ naagba ba bo kɛ onyɛmi Kristofonyo ko teŋ lɛ, obaanyɛ oto gbɛjianɔ ni okɛ lɛ aya shiɛmɔ (Kwɛmɔ kuku 5)
6. Mɛni kɛ́ ofee lɛ ebaahã miishɛɛ ahi bo kɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ?
6 Mɛni kɛ́ ofee lɛ, ebaahã miishɛɛ ahi bo kɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ? Be ni okɛ nyɛmimɛi lɛ shãraa lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ ojwɛŋmɔ aya amɛsui kpakpai lɛ anɔ. (Okɛto Abɛi 10:12 lɛ he; Rom. 12:10; Fip. 2:2, 3) Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Mark ni abaptisi lɛ etsɛko lɛ fee nakai, ni eye ebua lɛ waa. Yɛ ebaptisimɔ lɛ sɛɛ be ni ekɛ nyɛmimɛi lɛ bɔi bɔɔ waa lɛ, ena nibii komɛi ni amɛfeɔ ni esumɔɔɔ. Mɛni ye ebua Mark ni etee nɔ ekɛ nyɛmimɛi lɛ bɔ ni ekpaaa Yehowa sɔɔmɔ? Ewie akɛ: “Mina akɛ, kɛ́ mikɛ nibii bibiibibii ni nyɛmimɛi lɛ feɔ lɛ to nibii ni mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ feɔ lɛ ahe lɛ, nyɛmimɛi lɛ anɔ lɛ jeee nɔ ko kwraa. No hewɔ lɛ, mina akɛ, esaaa akɛ mikɛ mijwɛŋmɔ maa nibii bibiibibii ni nyɛmimɛi lɛ feɔ lɛ anɔ. Moŋ lɛ, esa akɛ mikɛ mijwɛŋmɔ ama amɛsui kpakpai lɛ anɔ.” Kɛ́ bo hu ofee nakai lɛ, miishɛɛ baahi okɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ.
KƐ́ NIBII NI OSHI YƐ SƐƐ LƐ BA OTSINE
7. Mɛni baanyɛ ahã nibii ni wɔshi yɛ sɛɛ lɛ aba wɔtsine?
7 Be ni obatsɔ Yehowa Odasefonyo lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, oná miishɛɛ waa akɛ ofataaa Satan je lɛ he dɔŋŋ. Ekolɛ, onu he akɛ nɔ ko bɛ ni baahã mɔ ko aku esɛɛ kɛya Satan je lɛ mli. Shi, kɛ́ okwɛɛɛ ni ahi lɛ, kɛ́ okɛ naagbai kpe lɛ, obaanu he akɛ oku osɛɛ kɛya nibii komɛi ni oŋmɛɛ he koni onyɛ obatsɔ Yehowa Odasefonyo lɛ ahe. (Okɛto 4 Mose 11:4-6 lɛ he.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmimɛi komɛi kpa nitsumɔ ko ni hãa abuɔ amɛ waa shi eheɔ amɛ be fɛɛ lɛ. Mɛi komɛi hu yɛ ni be ni akɛ amɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, amɛnanemɛi kɛ amɛ kpa bɔɔ. Yɛ mɛi komɛi hu agbɛfaŋ lɛ, amɛmia amɛhiɛ amɛkpa nibii komɛi ni amɛsumɔɔ shi esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ feemɔ. Kwɛ bɔ ni ebaadɔ Yehowa waa ehã kɛ́ ena akɛ wɔku wɔsɛɛ wɔmiifee nibii ni wɔkpa feemɔ koni wɔnyɛ wɔkɛ lɛ abɔ naanyo lɛ feemɔ ekoŋŋ! Mɛni kɛ́ wɔfee bianɛ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔkaku wɔsɛɛ kɛtee nibii ni wɔshi yɛ sɛɛ lɛ ahe, ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba?
8. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Abraham kɛ Sara sane lɛ mli?
8 Biblia lɛ wieɔ hii kɛ yei anɔkwafoi komɛi ni kulɛ amɛbaanyɛ amɛnu he akɛ amɛku amɛsɛɛ kɛya nibii ni amɛshi yɛ sɛɛ lɛ ahe lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yehowa kɛɛ Abraham kɛ Sara akɛ amɛshi Ur, ni ji maŋ ni yɔɔ fɛo ni atswa gbogbo awo he lɛ, ni amɛyahi mama tsũi amli lɛ, amɛbo lɛ toi. (Heb. 11:8, 9) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, amɛkai shihilɛ kpakpa ni no mli lɛ amɛyɔɔ mli yɛ Ur lɛ yɛ be kɛ beiaŋ, shi amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ emaaa nɔ. Biblia lɛ kɛɛ, “eji amɛtee nɔ amɛkai” loo amɛtee nɔ amɛsusu nibii ni amɛshi yɛ sɛɛ lɛ ahe kulɛ, amɛbaanu he akɛ amɛku amɛsɛɛ. Abraham kɛ Sara kɛ amɛjwɛŋmɔ ma nibii kpakpai ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã amɛ wɔsɛɛ lɛ moŋ anɔ.—Heb. 11:15, 16.
9. Te bɔfo Paulo na nibii ni ekɛshã afɔle lɛ ehã tɛŋŋ? (Filipibii 3:7, 8, 13)
9 Bɔfo Paulo kɛ nibii komɛi shã afɔle koni enyɛ esɔmɔ Yehowa. Dani ebatsɔ Kristofonyo lɛ, no mli lɛ ekase Yudafoi amla lɛ kɛjɛ Gamaliel, ni ji tsɔɔlɔ ko ni abuɔ waa lɛ dɛŋ. (Bɔf. 22:3) Kulɛ, fiofio lɛ, Paulo baatsɔ Yudafoi ajamɔ lɛ mli hiɛnyiɛlɔ ni abuɔ waa. (Gal. 1:13, 14) Shi be ni ekase sane kpakpa ni kɔɔ Kristo lɛ he lɛ, ekɛ fɛɛ shã afɔle. Ani ekɛ naagba ko kwraa ekpeee? Dabi, ekɛ naagbai kpe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ayi lɛ, awo lɛ tsuŋ, ni lɛ diɛŋtsɛ emaŋbii nyɛ̃ lɛ. (2 Kor. 11:23-26) Eji daa nɛɛ eesusu shihilɛ kpakpa ni no mli lɛ eyɔɔ mli dani ebatsɔ Kristofonyo lɛ he kulɛ, ebaanu he akɛ eji ebanyiɛɛɛ Yesu sɛɛ kulɛ ehi. Shi Paulo efeee nakai. Ekɛ ejwɛŋmɔ ma hegbɛ kpele ni ená akɛ ebaanyiɛ Kristo Yesu sɛɛ, kɛ agbɛnɛ hu, jɔɔmɔi ni ebaaná wɔsɛɛ lɛ moŋ anɔ. Enɛ hewɔ lɛ, eyiŋ efeee lɛ kɔshikɔshi bibioo po akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔ ni ebatsɔ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kwraa fe nibii ni eshi yɛ sɛɛ lɛ.—Kanemɔ Filipibii 3:7, 8, 13.
10. Mɛni he esa akɛ wɔsusu titri? (Marko 10:29, 30) (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)
10 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Be fɛɛ be ni obaakai nibii komɛi ni okpa feemɔ loo okɛshã afɔle koni oya ohiɛ ni abaptisi bo lɛ, kaimɔ nɔ hewɔ ni oŋmɛɛ nakai nibii lɛ fɛɛ ahe lɛ hu. (Jaj. 7:10) Kaimɔ akɛ, kɛ́ okɛ nibii ni okɛshã afɔle lɛ to jɔɔmɔi ni oná amrɔ nɛɛ he lɛ, obaana akɛ, nibii ni okɛshã afɔle lɛ jeee nɔ ko kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa, ni ji Mɔ Ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ lɛ, ebatsɔ onaanyo kpaakpa. (Abɛi 3:32) Obaná nyɛmimɛi yɛ je lɛŋ fɛɛ ni sumɔɔ bo waa. (Kanemɔ Marko 10:29, 30.) Ni oyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ, wɔsɛɛ lɛ, obaahi shi kɛya naanɔ yɛ jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ ewo he shi lɛ mli. (Yes. 65:21-23) Kɛ́ otee nɔ osusu jɔɔmɔi nɛɛ ahe lɛ, nibii ni oshi yɛ sɛɛ lɛ baŋ otsine po.
Kaahã nibii ni oshi yɛ sɛɛ lɛ ba otsine, moŋ lɛ, yaa nɔ okɛ miishɛɛ atsu nitsumɔ ni Yehowa kɛwo odɛŋ lɛ (Kwɛmɔ kuku 10)e
11. Mɛni okaseɔ yɛ Rosemary sane lɛ mli?
11 Abaptisi nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Rosemary lɛ be ni eye aaafee afii 50. Naa nibii komɛi ni ekpa feemɔ ni ba etsine, kɛ nɔ ni ye ebua lɛ koni ekaku esɛɛ kɛtee nibii nɛɛ ahe. Ewie akɛ: “Be ni mibatsɔko Odasefonyo lɛ, mikɛ miweku lɛ feɔ ekome kɛyeɔ Blonya ni wɔnáa miishɛɛ. Misumɔɔ ni make miwekumɛi kɛ minanemɛi nii. Ni kɛ́ mina bɔ ni mibii kɛ minabii lɛ náa miishɛɛ kɛ́ amɛgbele nibii ni mike amɛ lɛ anaa lɛ, mi hu mináa miishɛɛ waa. Be ni mibatsɔ Odasefonyo lɛ, bei komɛi lɛ, kɛ́ aaye Blonya lɛ, minuɔ he akɛ mikɛ mihe awo mli.” Mɛni ye ebua lɛ? Ewie akɛ: “Nɔ najiaŋ ni mabua weku lɛ naa yɛ Blonya gbi lɛ nɔ ni make amɛ nii ni mahã amɛle akɛ misumɔɔ amɛ lɛ, mitaoɔ gbi kroko yɛ afi lɛ mli ni mifeɔ nakai.” Rosemary kɛ naagba kroko hu kpe. Ewie akɛ: “Be ni mibatsɔ Odasefonyo lɛ, minanemɛi ni sɔmɔɔɔ Yehowa lɛ kɛ mi kpa bɔɔ. Bei komɛi lɛ, mihiɛ tseɔ amɛ waa, ni minuɔ he akɛ mihe efee shoo.”d Mɛni Rosemary fee yɛ naagba nɛɛ hu he? Ekɛ nyɛmimɛi yei srɔtoi to gbɛjianɔ ni amɛtee shiɛmɔ. Ewie akɛ: “Enɛ ehã miná nanemɛi pii, ni misumɔɔ amɛ ni mishwɛɛɛ amɛhe kwraa.” Mɛni obaanyɛ okase yɛ Rosemary sane lɛ mli? Kɛ́ onu he akɛ oku osɛɛ kɛya nibii ni esaaa Yehowa hiɛ ni oshi yɛ sɛɛ lɛ ahe lɛ, taomɔ nibii ni saa Yehowa hiɛ ni okɛye najiaŋ. (Fip. 4:8, 9) Kaahã ohiɛ kpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, be fɛɛ be ni okɛ nɔ ko baashã afɔle ohã Yehowa lɛ, ebaato bo najiaŋ ni eteke nɔ.
KƐ́ MƆ KO NI OSUMƆƆ ESANE SHI ASAFO LƐ
12. Mɛɛ naagba baanyɛ ahoso ohemɔkɛyeli lɛ?
12 Be ni obatsɔ Odasefonyo lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, oná miishɛɛ waa akɛ bianɛ lɛ, obatsɔ jamɔ koome pɛ ni tsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ ni hiɔ shi yɛ nibii ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ anaa lɛ mli nyo. (Yes. 65:14) Shi ekolɛ, bei komɛi lɛ, obaanu akɛ nyɛmi ko eyafee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ loo ajie lɛ kɛje asafo lɛ mli. (1 Kor. 5:13) Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Samar lɛ wie akɛ: “Be ni abaptisi mi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, asafoŋ onukpa ko yafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni ajie lɛ kɛje asafo lɛ mli. Minaa kpɛ mihe waa, ejaakɛ mibɔleee akɛ asafoŋ onukpa baafee esha eshi Yehowa ni ekɛye asafo lɛ awui. Anɔkwa, shwɛ fioo kulɛ enɛ hã mikpa Yehowa jamɔ.” Wɔheɔ wɔnyɛmimɛi lɛ wɔyeɔ, ni wɔle akɛ amɛsumɔɔ Yehowa ni amɛmiisumɔ ni amɛfee nɔ esumɔɔ be fɛɛ be. (1 Kor. 13:4, 7) Shi dɔlɛ sane ji akɛ, daa afi lɛ, mɛi komɛi feɔ eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni amɛtsakeee amɛtsui, ni no hewɔ lɛ, ajieɔ amɛ kɛjeɔ asafo lɛ mli. Kɛ́ mɛi nɛɛ eko yafee owekunyo, onaanyo, loo mɔ ko ni obuɔ waa yɛ asafo lɛ mli lɛ, ebaanyɛ egba onaa waa.
13. Mɛni obaanyɛ ofee bianɛ koni wɔsɛɛ kɛ́ aleenɔ onaanyo ko, owekunyo ko, loo mɔ ko ni obuɔ waa lɛ shi asafo lɛ, onane akatɔ̃tɔ?
13 Mɛni obaanyɛ ofee bianɛ koni wɔsɛɛ kɛ́ aleenɔ onaanyo ko, owekunyo ko, loo mɔ ko ni obuɔ waa lɛ shi asafo lɛ, onane akatɔ̃tɔ? Yaa nɔ ofee nibii ni baahã osumɔ Yehowa waa. (Yak. 4:8) Owo Yehowa shi akɛ, obaasɔmɔ lɛ ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba; no hewɔ lɛ, kaahã mɔ ko nifeemɔ tɔ̃tɔ onane. Ekolɛ, okɛ oweku lɛ feɔ ekome kɛkaseɔ Biblia lɛ ni nyɛsɔleɔ, ni oyaa asafoŋ kpeei, shi esa akɛ bo diɛŋtsɛ hu okase Biblia lɛ daa ni osɔle.—Lala 1:2; 62:8.
14. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni bɔfo Petro fee be ni mɛi pii kpa Yesu sɛɛnyiɛmɔ lɛ mli? (Yohane 6:66-68)
14 Bɔfo Petro fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ sane nɛɛ mli. Be ko lɛ, Yesu wie nɔ ko ni ekaselɔi lɛ eyanuuu shishi, ni no hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo kpa esɛɛnyiɛmɔ. Eeenyɛ efee akɛ, Petro hu nuuu nɔ ni Yesu wie lɛ shishi, shi ani ekpa esɛɛnyiɛmɔ? Dabi. (Kanemɔ Yohane 6:66-68.) Nɔ najiaŋ ni ebaanyiɛ mɛi babaoo lɛ asɛɛ lɛ, ekwɛ nibii kpakpai pii ni Yesu etsɔɔ lɛ lɛ ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaya nɔ enyiɛ esɛɛ. Ŋmɛnɛ hu lɛ, kɛ́ wɔkwɛ nibii kpakpai pii ni Yehowa etsɔ asafo nɛɛ nɔ etsɔɔ wɔ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔkpɛtɛ anɔkwale lɛ he kɛ́ mɔ ko ni wɔsumɔɔ esane loo wɔbuɔ lɛ waa lɛ kpa Yehowa sɔɔmɔ po. Samar, ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ, “Nɔ kome ni mikɛɔ mihe daa nɛɛ ji, kɛ́ mɔ ko yafee esha lɛ, lɛ ni eyafee esha; jeee asafo lɛ, ni jeee Yehowa hu.”
15. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Emily sane lɛ mli?
15 Naa nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Emily lɛ niiashikpamɔ. Ebaptisimɔ lɛ sɛɛ otsi pɛ lɛ, ajie emami kɛje asafo lɛ mli ni emami shi amɛ eyahi he kroko. Emily wie akɛ: “Eji mɔ ko kɛɛ mi akɛ mimami baafee nɔ ko tamɔ nɛkɛ kulɛ, miheŋ miyeŋ kɔkɔɔkɔ. Mihiɛ tseɔ mimami waa, ni nɔ ni efee lɛ egba minaa fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ mishihilɛ mli.” Mɛni eye ebua Emily ni enyɛ edamɔ shihilɛ nɛɛ naa? Ewie akɛ: “Mipapa sumɔɔ mi waa ni eyeɔ ebuaa mi. Nyɛmimɛi lɛ ebatsɔ miweku, ni amɛ hu amɛyeɔ amɛbuaa mi waa. Mɔ fɛɛ mɔ kɛ naagba ko kɛ̃ miikpe. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asumɔ enyɛmi waa ni eye ebua lɛ.” (1 Pet. 5:9) Bianɛ ni nɔ ko bako lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ nyɛmimɛi lɛ abɔ waa. Kɛkɛ lɛ, wɔsɛɛ kɛ́ nɔ ko ba lɛ, ewaŋ akɛ amɛbaaye amɛbua bo.
16. Mɛni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
16 Kaimɔ hu akɛ, mɛi ni Yehowa sumɔɔ lɛ, amɛ etsɔseɔ. (Heb. 12:6) Eesumɔ ni mɛi fɛɛ ni ajie amɛ kɛje asafo lɛ mli lɛ aku amɛsɛɛ. (2 Pet. 3:9) No hewɔ lɛ, kɛ́ ajie mɔ ko ni osumɔɔ esane loo mɔ ko ni obua lɛ waa lɛ kɛje asafo lɛ mli lɛ, hemɔ oye akɛ, asafoŋ onukpai lɛ baafee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ kɛye amɛbua lɛ ni eku esɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ ekoŋŋ.—2 Tim. 2:24, 25.
Kɛ́ ajie owekunyo ko loo onaanyo ko kɛje asafo lɛ mli lɛ, ná nɔmimaa akɛ, asafoŋ onukpai lɛ miisumɔ waa ni amɛye amɛbua lɛ ni eku esɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ (Kwɛmɔ kuku 16)f
17. Mɛni obaanyɛ ofee ekɔɔɔ he eko naagbai ni okɛbaakpe?
17 Naagbai ni mɛi baanyɛ amɛkɛkpe yɛ amɛbaptisimɔ sɛɛ lɛ ateŋ fioo ko pɛ ahe wɔsusu nɛɛ. Anɔkwa, ekolɛ obaanu he akɛ kɛ́ okɛ naagbai nɛɛ eko kpe lɛ, onyɛŋ naa odamɔ. Shi kaaye otsui. Nibii pii yɛ ni obaanyɛ ofee bianɛ koni wɔsɛɛ kɛ́ okɛ eko kpe lɛ, onyɛ odamɔ naa. Agbɛnɛ hu, hã ehi ojwɛŋmɔ mli be fɛɛ be akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ baaye ebua bo. Eye ebua bo momo, ni ebaaye ebua bo kɛya naanɔ. (1 Pet. 5:10) Ebaawaje bo koni onyɛ ofi shi ekɔɔɔ he eko naagbai ni okɛbaakpe. Kɛ́ oŋmɛ gbɛ ni Yehowa ye ebua bo lɛ, naagba ko bɛ ni baatse bo kɛje ehe.—Lala 119:165; Rom. 8:38, 39.
LALA 154 Suɔmɔ Sɛɛ Efooo Kɔkɔɔkɔ
a Eyɛ mli akɛ nikasemɔ nɛɛ kɔɔ mɛi ni abaptisi amɛ etsɛko lɛ ahe titri moŋ, shi wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔná he sɛɛ.
b Atsake mɛi lɛ agbɛ́i.
c Mɔ ko ni yoɔ nii asɛɛ lɛ kwɛɔ nii kɛyaa shɔŋŋ. Enɛ yeɔ ebuaa lɛ ni enaa nɔ hewɔ ni mɔ ko wie nɔ ko loo efee nɔ ko.
d Kɛ́ mɔ ko ni akɛ lɛ miikase nii lɛ kɛ asafo lɛ bɔi bɔɔ loo abaptisi mɔ ko ehee lɛ, esa akɛ wɔ fɛɛ wɔhã ehiɛ amɛ ni ena akɛ wɔsumɔɔ esane. Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Wɔ Fɛɛ Wɔbaanyɛ Wɔye Wɔbua Mɛi Ni Akɛkaseɔ Nii Lɛ Koni Amɛshɛ Baptisimɔ He” ni je kpo yɛ March 2021 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ kuku 15 kɛ 16.
e NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi yoo ko nyiɛ shiɛmɔ nɔ ni ena team ko ni miitswa bɔɔlu ni ekai be ni etswaa bɔɔlu lɛ. Sɛɛ mli lɛ, eeye yei ni tswaa bɔɔlu lɛ ateŋ mɔ kome ni eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ ekɛ lɛ tswaa bɔɔlu lɛ odase.
f NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Asafoŋ onukpai enyɔ eyasara nuu ko ni ajie lɛ kɛje asafo lɛ mli, ni amɛmiiwo lɛ hewalɛ ni eku esɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ.