Gbɔmɛi a-Nyɔji loo Nyɔŋmɔ Tsuji?
“KƐ WƆƆKƐƐ lɛ, esa akɛ hiɛ asɔ Yehowa Odasefoi.” Nɛkɛ ji bɔ ni Germany wolo Seher, Grübler, Enthusiasten (Ninalɔi, Nii Ahe Susulɔi, Mɛi ni Yɔɔ Nɔ ko He Miishɛɛ) wie. Eyɛ mli akɛ etaoɔ tɔ̃mɔ̃ yɛ Odasefoi lɛ ahe moŋ, shi ekpɛlɛ nɔ akɛ: “Amɛhiɔ shi akɛ mɛi ni shwamɔ bɛ amɛhe ni yɔɔ nii fioo pɛ. Amɛkɛ ekãa kɛ henilee kpakpa tsuɔ nii, amɛji maŋbii ni yɔɔ kpoo ni yeɔ anɔkwa yɛ too woo mli. Amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ ninamɔ babaoo sɛɛtiumɔ shɛii he. . . . Amɛ jeŋba yɛ kpeei ashishi lɛ sa yijiemɔ. Amɛ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ lɛ kɛ jamɔŋ kui krokomɛi anɔ lɛ yeɔ egbɔ pɛpɛɛpɛ; ni yɛ sɔɔmɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ, amɛta mɛi krokomɛi fɛɛ nɔ. Shi nɔ ni wóɔ amɛnɔ kɛtekeɔ Kristofoi asɔlemɔi krokomɛi kɛ kui ni yɔɔ wɔ be nɛɛ amli fɛɛ lɛ ji amɛfaishitswaa ni ma shi shiŋŋ ni amɛteŋ mɛi babaoo kɛjajeɔ amɛtsɔɔmɔi lɛ yɛ shihilɛi fɛɛ ashishi kɛ osharai fɛɛ amli lɛ.”a
Yɛ nɛkɛ yijiemɔ wiemɔi nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi wieɔ Yehowa Odasefoi ahe yɛ gbɛ ni yɔɔ sɔrɔto kwraa nɔ. Yɛ maji ni yɔɔ je lɛŋ babaoo mli lɛ ateŋ lɛ, Odasefoi lɛ kɛ afii nyɔŋmai abɔ etsu amɛjamɔi ahe nii yɛ faŋŋ mli ni nɔ ko etsiii amɛnaa. Gbɔmɛi akpekpei akpei abɔ le amɛ, amɛbuɔ amɛ, ni amɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ amɛyɛ hegbɛ akɛ amɛtsuɔ amɛjamɔ lɛ he nii. Belɛ, mɛni hewɔ ahiɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ yɛ mɛi ni Yehowa Odasefoi ji lɛ ahe lɛ mɔ?
Ekolɛ yiŋtoo ni yɔɔ yiŋkɔshikɔshifeemɔ lɛ sɛɛ lɛ ekome ji akɛ jamɔ kui krokomɛi babaoo kɛ amɛhe ewo gbekɛbii aniseniianiifeemɔ, mɛi ni gbeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe ni faa, kɛ awuiyeli tutuamɔi amli yɛ wɔbei nɛɛ amli. Eji anɔkwale akɛ, afã ni agbaa ni tamɔ nɛkɛ lɛ yɛ he fɛɛ he, jeee yɛ mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ lɛ pɛ ateŋ. Ni kɛlɛ, mɛi babaoo jeɔ jamɔ he ŋwane, ni mɛi komɛi po jieɔ nyɛ̃ɛ kpo.
Osharai ni yɔɔ Gbɔmɛi Asɛɛ Nyiɛmɔ Mli
Atsɔɔ “mligbalamɔ kuu” shishi akɛ “kuu ko ni feɔ toiboo amɛhaa tsɔɔmɔ pɔtɛɛ ko loo hiɛnyiɛlɔ ko.” Nakai nɔŋŋ mɛi ni yɔɔ “teemɔŋ jamɔ kuu” ko mli lɛ yɛ “hetuu-kɛ-hamɔ kpele ko kɛha gbɔmɔ ko, susumɔ ko, loo nɔ ko.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, jamɔ kuu fɛɛ jamɔ kuu mli bii ni kɛ toiboo ni mli wa haa adesai ahiɛnyiɛlɔi kɛ amɛsusumɔi lɛ yɛ oshara mli akɛ amɛaatsɔmɔ gbɔmɛi anyɔji. Wekukpaa ni mli wa ni damɔ hiɛnyiɛmɔ nɔ lɛ baanyɛ ekɛ henumɔŋ kɛ mumɔŋ hekɛnɔfɔɔ ni ejaaa aba. Oshara lɛ mli baanyɛ awo wu kɛji atsɔse mɔ ko yɛ mligbalamɔ kui ashihilɛ mli kɛjɛ egbekɛbiiashi.
Ehe miihia ni mɛi ni susuɔ jamɔ he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ aná saji ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ. Ekolɛ akɛɛ mɛi komɛi akɛ Yehowa Odasefoi lɛ fata jamɔ gbɛjianɔtoo ni yeɔ emli bii lɛ nyɔŋ, ní kɛ keketeefeemɔ yeɔ amɛnɔ, ni tsĩɔ amɛheyeli naa kɛkɛ, ni haaa amɛhi shi tamɔ bɔ ni maŋbii krokomɛi fɛɛ hiɔ shi lɛ ahe.
Yehowa Odasefoi le akɛ susumɔi nɛɛ ahe ehiaaa. No hewɔ lɛ amɛmiifɔ̃ bo nine koni obapɛi mli oha bo diɛŋtsɛ ohe. Yɛ beni osusu he jogbaŋŋ sɛɛ lɛ, obaanyɛ omu sane naa oha bo diɛŋtsɛ ohe. Ani Odasefoi lɛ ji Nyɔŋmɔ tsuji, taakɛ amɛtsɔɔ lɛ, loo amɛji gbɔmɛi anyɔji lɛɛlɛŋ? Nɛgbɛ ji amɛhewalɛ lɛ jɛɛhe? Nikasemɔi enyɔ ni yɔɔ baafai 12-23 lɛ kɛ sanebimɔi nɛɛ ahetoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli baaha.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Wiemɔi ni yɔɔ ŋwɛigbɛ nɛɛ bɛ shishijee nɔ ni afee yɛ 1950 lɛ mli. No hewɔ lɛ, ŋma ni aŋma awo 1982 nɔ ni afee lɛ ehee lɛ mli lɛ tsɔɔ shishinumɔ kpakpa ni ayɔɔ yɛ Yehowa Odasefoi ahe agbɛnɛ.