Gbɔmɛi Akpekpei Abɔ Na Wolo Hee Lɛ He Miishɛɛ
“MƐI ni Sumɔɔ Heyeli” Kpokpaa Wuji anɔ Kpeei ni je shishi yɛ June ni ho nɛɛ mli lɛ fa ko ji wiemɔ, “Gbɔmɔ ni Fe Mɔ Fɛɛ Mɔ ni Ehi Shi Pɛŋ.” Nɔ titri ni je kpo yɛ mli ji wolo ni ajie lɛ kpo ni hiɛ nakai saneyitso lɛ nɔŋŋ. Gbɔmɛi akpekpei ekpaa etee kpeei ni afee kɛtsara nɔ nɛɛ momo ni amɛnu wiemɔ ni atsake mli fioo ni yɔɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ mli nikasemɔi enyɔ lɛ amli lɛ.
Akala wolo, Gbɔmɔ ni Fe Mɔ Fɛɛ Mɔ ni Ehi Shi Pɛŋ lɛ ekomekomei fe akpekpei 12 momo yɛ wiemɔi sɔrɔtoi 60 mli. Eyɛ Bokagbɛ Europa wiemɔi tamɔ Albania, Kroatia, Hungaria, Makedonia, Polish, Russia, Serbia, kɛ Slovenia mli. Mɛi fe 74,000 ni tee kpeei sɔrɔtoi kpawo ni afee yɛ Soviet Union lɛ titri amii shɛ amɛhe akɛ amɛnine aaashɛ enɛ nɔ yɛ Russia wiemɔ mli.
Wolo lɛ Shishijee
Saji ni yɔɔ wolo lɛ mli je kpo kɛjɛ shishijee nɔ ni aŋmala atsara nɔ yɛ Buu-Mɔɔ lɛ sɔrɔtoi 149, ni je shishi kɛjɛ April 1, 1985 nɔ lɛ nɔ lɛ mli. Nikanelɔi pii ewie akɛ edɔ amɛ waa beni nɔ ni aŋmalaa kɛtsaraa nɔ nɛɛ ba naagbee yɛ June 1, 1991 nɔ lɛ mli lɛ. Melissa, gbekɛyoo ko ni eye afii 12 ni yɔɔ Italia lɛ hiŋmɛi mli yimɔ kɛ yaafonui beni ekane naagbee nɔ lɛ yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ. Ekɛɛ: “Beni je aaatsɛre ni kpee lɛ aaaje shishi lɛ, misɔle miha Yehowa ni miibi wolo ni kɔɔ Yesu shihilɛ he. Beni ajie wolo lɛ kpo lɛ mitswa midɛ aahu kɛyashi be mli ni minyɛɛɛ mafee nakai dɔŋŋ.”
Akwɛ saji ni aŋmala atsara nɔ yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ mli ekoŋŋ ni abua naa ni akɛfee wolo ni hiɛ baafai 448 kɛ yitsei 133 kɛ emli mfonirii fɛfɛji lɛ. Abɔ mɔdɛŋ ni akɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni jɛ Yesu naa lɛ aba, kɛ saji ni tee nɔ yɛ eshikpɔŋ nɔ shihilɛ be lɛ mli ni aŋmala ashwie shi, kɛ ebɛbuai kɛ naakpɛɛ nii ni efee lɛ fɛɛ. Ato nɔ fɛɛ nɔ naa yɛ bɔ ni eba lɛ lɛ naa bɔ ni aaanyɛ. Anaa Biblia mli ŋmalɛi ni yitso lɛ damɔ nɔ lɛ yɛ yitso fɛɛ yitso naagbee.
Ekolɛ mɔ ko miisusu akɛ, ‘Ojogbaŋŋ, mikane wolo lɛ momo, ejaakɛ mikane nɔ ni aŋmala atsara nɔ lɛ yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli.’ Shi mɛi ni kaneɔ Buu-Mɔɔ lɛ anine shɛ Yesu shihilɛ he saji lɛ anɔ yɛ kukuji kukuji ni aŋmalaa daa otsii enyɔ ni tee nɔ aahu fe afii ekpaa lɛ mli. Eyɛ mli akɛ emli saji ni aŋmala atsara nɔ nɛɛ tsɔɔ mɔ nii moŋ, shi susumɔ miishɛɛ ni ooona yɛ sane muu lɛ fɛɛ kanemɔ yɛ be kukuoo mli ni oona gbɔmɔ ni fe mɔ fɛɛ mɔ ni ehi shi pɛŋ nɛɛ he mfonirii lɛ fɛɛ lɛ he okwɛ!
Ewoɔ Hemɔkɛyeli Hewalɛ
Yoo ko ni jɛ Washington D.C., U.S. Amerika lɛ bɔ amaniɛ akɛ, “Migbe wolo lɛ kanemɔ naa yɛ otsii enyɔ mli. Yaafonui hoɔ yɛ mihiŋmɛiiaŋ yɛ be mli ni mikaneɔ lɛ. Mikpaa kanemɔ, ni misɔleɔ ni mifoɔ. Eha minu he tamɔ nɔ ni mikɛ Yesu yɛ jɛmɛ, ni mikɛ lɛ miina nɔ. Beni mikane wolo lɛ migbe naa lɛ sɛɛ otsi po lɛ, no mli fɛɛ lɛ yaafonui baa mihiŋmɛiiaŋ kɛ misusu nɔ ni mikane lɛ he lɛ. Minuɔ he po akɛ mibɛŋkɛ Yehowa he kpaakpa yɛ e-Bi lɛ ni ekɛ ha lɛ hewɔ.”
Yoo ko ni jɛ Pittsburgh, Pennsylvania, U.S.A., ŋma akɛ: “Migbe wolo ni kɔɔ Yesu he lɛ kanemɔ naa ŋmɛnɛ. Eyɛ naakpɛɛ tsɔ. Yaafonui ho yɛ mihiŋmɛiiaŋ beni mikaneɔ naagbee kukuji fioo lɛ. Wolo muu lɛ fɛɛ kanemɔ shikome lɛ hi jogbaŋŋ. Minyɛɛɛ matsɔɔ bɔ ni minuɔ he mihaa lɛ po mli jogbaŋŋ—no ji akɛ misumɔɔ wolo nɛɛ babaoo!”
Mfonirii fɛfɛji ni yɔɔ wolo lɛ mli lɛ naa mɔ henumɔi anɔ hewalɛ waa, taakɛ nikanelɔ ko ni hiɛ sɔɔ nii yoo lɛ: “Ehaa minuɔ he tamɔ nɔ ni miinu ni amɛmiifo yɛ gbekɛ ni egbo lɛ hewɔ (yitso 47) aloo akɛ wɔle nɔ ni Yesu susuɔ beni yoo ni la hoɔ lɛ lɛ ta ehe ni atsa lɛ lɛ (yitso 46). Bɔ ni amɛhiɛi efee lɛ tamɔ nakai nɔŋŋ akɛ edɔɔ mi waa. . . . Ni wolo kanemɔ aaafee tɔlɛ nitsumɔ lɛ, wolo nɛɛ haa efeɔ tamɔ hiɛtserɛjiemɔ loo miishɛjemɔ nɔ ko yɛ gbi lɛ naagbee. Henumɔ gbɛ ni atsɔ nɔ aŋma wolo lɛ egbaaa nɔ ni Yesu fee lɛ pɛ kɛkɛ, shi ehaa wɔnaa bɔ ni esusu ni enu he eha lɛ hu mli.”
Ekɛ Nitsumɔ yɛ Gbɛi Sɔrɔtoi Anɔ
Mɛi pii eje shishi amɛkɛ wolo lɛ miitsu nii yɛ amɛweku Biblia mli nikasemɔi amli. Fɔlɔi komɛi ni jɛ Silverton, Oregon, U.S. Amerika, ŋma akɛ: “Wɔyɛ gbekɛbii bibii etɛ, ni wolo lɛ hi pɛ kɛha wɔ ‘daa gbɛkɛ weku nikasemɔ lɛ.’ Lɛlɛŋ, kwɛ bɔ ni esa jogbaŋŋ ha akɛ wɔɔkase wɔ suɔmɔ Maŋtsɛ, Kristo Yesu shihilɛ he sane.”
Obalayoo fioo ko ni jɛ Japan tsɔɔ mli akɛ: “Wɔ-tsɛ kaneɔ nii etsɔɔ wɔ beni wɔye nii gbɛkɛ ni wɔmiijɔɔ wɔhe lɛ. Akɛ weku lɛ, wɔmiikane kɛmiijɛ shishijee, shi mikpɛ miyiŋ akɛ makane wolo lɛ yitso kome kɛjɛ esɛɛ gbɛ daa gbɛkɛ dani mawɔ. Shi bɔ ni wolo lɛ mli saji lɛ ŋɔɔ ha sɔŋŋ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ nyɔɔŋ teŋ ŋmɛlɛ kome dani miyɔseɔ bɔ ni atswa.”
Mɛi pii anaa ekpɛ amɛhe yɛ nɔ saji babaoo ni yɔɔ wolo lɛ mli lɛ he. Odasefonyo ko ŋma akɛ: “Mikase nibii pii ni tsutsu lɛ mileee.” Wolo ko ni jɛ California, U.S.A., kɛɛ: “Mikɛ miŋa fɛɛ ehi anɔkwale lɛ mli fe afii 35, ni wɔbaanyɛ ni wɔkɛ anɔkwayeli awie akɛ, wɔnine shɛko wolo ko ni yɔɔ miishɛɛ nɔ tamɔ enɛ.”
Esa akɛ wolo lɛ akumɔ amale akɛ Yehowa Odasefoi heee Yesu amɛyeee lɛ ashwie shi shwɛtɛɛ. Nikanelɔ ko ni hiɛ sɔɔ nii wie nɛkɛ: “Minyɛɛɛ ni mikɛfɔ shi, ejaakɛ eji hefãmɔ nɔ yɛ mɛi ni yɛ nilee ni amɛbɛ hewɔ lɛ amɛkɛɔ akɛ Yehowa webii heee Yesu Kristo nɔ amɛyeee loo amɛwooo ehiɛ nyam lɛ ahiɛ. Nɔ ni he hiaa ni wɔfee ji ni wɔkɛ hetoo kɛha nii ni amɛleee nɛɛ awo amɛdɛŋ.”
Eji anɔkwale akɛ wolo nɛɛ baana gbɛhe ni he hiaa yɛ Yehowa Odasefoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Odasefonyo ko ŋma akɛ: “Mikɛ ekome ha yoo ko ni mikɛ lɛ kaseɔ Biblia lɛ, ni hewalɛ ni ena yɛ enɔ lɛ tamɔ naakpɛɛ nii ko. Afi sɔŋŋ nɛ ni wɔkɛ lɛ ekase nii, ni etɔɔ mi dani minine shɛɔ enɔ kɛbaa kpeei.” Beni nikaselɔ lɛ kane wolo hee lɛ yitsei 45 lɛ, Odasefonyo lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Ekɛɛ mi akɛ ebaaba kpee yɛ Hɔgbaa ejaakɛ be eshɛ ni esa akɛ ekpɛ eyiŋ.”
Emli Nibii ni Sɛɛnamɔ Yɔɔ He
Yɛ anɔkwale mli lɛ, Gbɔmɔ ni Fe Mɔ Fɛɛ Mɔ ni Ehi Shi Pɛŋ lɛ gbaa Sanekpakpai lɛ amli saji. Akɛ saji ni Yesu wie kɛ nii ni etsɔɔ lɛ babaoo mlitsɔɔmɔi eha, no hewɔ lɛ abaanyɛ ni akɛ wolo lɛ atsu nii akɛ dɛŋdade fɛfɛo ni akɛpɛiɔ saji amli, ejaakɛ ekɛ ehe kpɛtɛɔ Biblia mli saji lɛ ahe gbagbalii.
Emli nɔ kroko ni hi jogbaŋŋ ji akɛ, ato saji lɛ fɛɛ naa yɛ be ni amɛba lɛ naa. Ebaafai lɛ agbelemɔ kɛkɛ kɛ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ afee yelikɛbuamɔ nɔ diɛŋtsɛ ni akɛle be mli ni nibii komɛi ba diɛŋtsɛ yɛ Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ be lɛ mli. Eshɛɔ be ni mɛi ni kaneɔ Sanekpakpai lɛ kɛ nibii komɛi ni feɔ tamɔ amɛteɔ shi amɛwoɔ amɛhe kpeɔ. Wolo hee lɛ kɛ gbeekpamɔ baa enɛɛmɛi ateŋ yɛ bɔ ni etsɔɔ mli ehaa lɛ mli ni agbalaaa jwɛŋmɔ kɛyaaa nomɛi anɔ tsɔ.
Akɛ Kristofoi lɛ, eka shi faŋŋ akɛ wɔsumɔŋ ni wɔku wɔhiɛ wɔshwie wɔ Nɔkwɛlɔ anɔkwafo, Yesu Kristo shihilɛ he saji ni wɔɔkase jogbaŋŋ lɛ nɔ. Belɛ nyɛhaa wɔsusuɔ Sanekpakpai lɛ amli saji lɛ ahe jogbaŋŋ kɛtsɔ wolo hee Gbɔmɔ ni Fe Mɔ Fɛɛ Mɔ ni Ehi Shi Pɛŋ lɛ yelikɛbuamɔ nɔ.