Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w86 5/1 bf. 21-26
  • Miishɛɛ Ni Aaana Yɛ Nikeenii Ni Ji Gbalashihilɛ Lɛ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Miishɛɛ Ni Aaana Yɛ Nikeenii Ni Ji Gbalashihilɛ Lɛ Mli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Esha Nitsumɔ
  • Pɛsɛmkunya Ni Bɛ Gbalashihilɛ Mli
  • Afii Ni Mɔ Ko Eye
  • Bɔ Ni Akɛ Jwɛŋmɔ Ni Ŋmɛɔ Pɛ Kwɛɔ Gbalashihilɛ
  • Yɛ Sane Lɛ Naamuamɔ Mli
  • Yookpeemɔ Gbi Lɛ Sɛɛ
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
  • Gbalashihilɛ​—Nikeenii Ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
  • Kɛji Gbala Lɛ Miihe Atse
    Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
  • Gbalashihilɛ—Nikeenii ni Jɛ Nyɔŋmɔ ni Yɔɔ Suɔmɔ lɛ Ŋɔɔ
    ‘Nyɛhia Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli’
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
w86 5/1 bf. 21-26

Miishɛɛ Ni Aaana Yɛ Nikeenii Ni Ji Gbalashihilɛ Lɛ Mli

“Nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.”​—MATEO 19:⁠6.

1. Mɛɛ Yesu wiemɔi komɛi ale jogbaŋŋ yɛ Kristendom fɛɛ lɛ, shi mɛɛ sanebimɔi teɔ shi yɛ enɛ he?

ANI ole nakai wiemɔi lɛ jogbaŋŋ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ Kristendom, ni feɔ jeŋ gbɔmɛi ayifalɛ lɛ fa kpotoo lɛ le wiemɔi nɛɛ jogbaŋŋ, ejaakɛ eji Nuŋtsɔ Yesu wiemɔi yɛ be mli ni ewieɔ etsɔɔ Farisifoi Nyɔŋmɔjalɔi ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ. Yɛ be mli ni wɔle wiemɔi lɛ jogbaŋŋ lɛ, Yesu wiemɔi nɛɛ shishinumɔ hu? Ani adesai aje lɛ fɛɛ diɔ ŋaawoo ni yɔɔ wiemɔi nɛɛ amli lɛ sɛɛ? Nyɛhaa wɔkwɛa.

2-4. (a) Te shihilɛ lɛ yɔɔ tɛŋŋ ŋmɛnɛ yɛ shikpɔji pii anɔ yɛ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 19:6 nɛɛ toiboo mli? (b) Mɛɛ su ji nɔ ni mɛi ni kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Biblia mi ŋaawoo ni kɔɔ bɔ ni gbalashihilɛ ji nɔ ni hiɔ shi daa lɛ nɔ lɛ jieɔ lɛ kpo?

2 Shikpɔji pii yɛ ni ŋmɛnɛ gbɔmɛi ebuuu gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ ni baaha amɛhiɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ mli lɛ. Gbalamlitsemɔ eshɛ he ni aaanyɛ atse lɛ akɛ tsɛŋemɔhela yɛ maji sɔrɔtoi pii amli. Ni shihilɛ bɛ fɛo hu yɛ shikpɔji ni nɔyeli lɛ eŋmɛɛɛ gbalamlitsemɔ gbɛ lɛ hu nɔ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ shĩɔ ni amɛkɛ mɛi krokomɛi yahiɔ shi. No hewɔ lɛ Yesu ŋaawoo ni sa jogbaŋŋ ni yɔɔ Mateo 19:6 lɛ efee nɔ ni gbɔmɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ Kristendom kɛ hei krokomɛi lɛ booo toi. Ani enɛ jɛ ŋaawoo ni ehiii ni Yesu kɛha lɛ hewɔ, aloo akɛni kɛ́ Yesu miiwie lɛ gbɔmɛi booo toi, amɛbuuu Yesu ŋaawoo ni kɔɔ enɛ he lɛ amɛhaaa nɔ ko hewɔ?

3 Odaseyeli lɛ ji akɛ gbɔmɛi ni fã titri ebuuu gbalashihilɛ akɛ wala be fɛɛ mli kpaŋmɔ kɛ efee akɛ eegba amɛ akɔnɔ nii yɛ shihilɛ mli gbɛi komɛi anaa lɛ. Kɛha mɛnɛɛmɛi lɛ, nɔ ni esa akɛ gbalashihilɛ afee nɔŋŋ ji be kukuoo mli gbɛjianɔtoo ko kɛ ebaagba nibii ni amɛdiɔ sɛɛ, amɛsuɔmɔnaa nii kɛ nɔ ni amɛsumɔɔɔ naa. No hewɔ lɛ bɔ ni mɛi komɛi kpɔɔ amɛfai amɛfɔ̃ɔ shi aloo amɛjieɔ amɛ ŋwɛi atade loo kootu amɛfɔ̃ɔ shi lɛ, nakai nɔŋŋ mɛi komɛi shwieɔ amɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni amɛsusuuu ŋaawoo ni Yesu kɛha mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ wekukpaa lɛ mli lɛ he kwraa.

4 Yɛ nɛkɛ mɔ fɛɛ mɔ miifee su ni egbɛ eshwa nɛɛ hewɔ lɛ, enɛ baanyɛ ana mɛi ni taoɔ ni amɛnyiɛ Biblia mli ŋaawoo kpakpa ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni tsɔɔ mɔ nii kpakpa lɛ sɛɛ lɛ anɔ hewalɛ kɛya gbɛ kroko nɔ. Akɛ ŋaawoo kpakpa eha yɛ woji amli kɛ naabu fɛɛ, shi kɛ abooo Biblia mli ŋaawoo lɛ toi lɛ ekɛ gbalashihilɛ mli naagbai baa. (Okɛto Lala 19:​8-10 he.) Kɛji akɛ wɔŋɔ su ni tsɔɔ akɛ abaanyɛ atsake nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ gbalashihilɛ mli ni teɔ shi woɔ wɔshihilɛ gbɛ, wɔ akɔnɔi, wɔtaomɔ nii, kɛtsɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi ni kɔɔ gbalashihilɛ he ni wɔhiŋ shi yɛ naa lɛ nɔ lɛ, belɛ wɔbote oshara mli. Su ni tamɔ nɛkɛ ni wɔɔna lɛ haa wɔkɛ adesai anaagbai ni fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome, ni ji pɛsɛmkunya kpeɔ hiɛ kɛ hiɛ diɛŋtsɛ. Ejaakɛ daa nɛɛ pɛsɛmkunya ji nɔ ni hɔ gbalashihilɛ mli naagbai lɛ ashishi diɛŋtsɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

Esha Nitsumɔ

5. Te bɔfo Paulo tsɔɔ naagba ni eba wɔnɔ yɛ esha mli ni afɔ wɔ yɛ hewɔ lɛ mli yɛ Romabii 7:​15-20 eha tɛŋŋ?

5 Hii kɛ yei, Adam kɛ Hawa seshibii lɛ, afɔ amɛ yɛ esha kɛ emuu ni ayeee mli. Enɛ tsɔɔ akɛ yɛ esha ni ana akɛ gboshinii lɛ hewɔ lɛ, gbɔmɔ etɔ fa ni eji mlakwalɔ yɛ gbɛ nɛɛ loo ekroko nɔ. (1 Yohane 3:⁠4) Bɔfo Paulo wie jatsu ni tsii waa ni esha kɛfɔɔ adesai anɔ lɛ he, ejaakɛ ena lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ eefee nii ni esumɔɔɔ akɛ efeɔ ni efeee nii ni esa akɛ efee. (Romabii 7:​15-20) Mɔ fɛɛ mɔ ni jeɔ gbɛ ekuɔ Nyɔŋmɔ mla mli lɛ ji pɛsɛmkunyatsɛ. Yɛ aŋkroaŋkroi komɛi agbɛfaŋ lɛ ebaanyɛ efee pɛsɛmkunya yɛ gbɛ bibioo nɔ, shi mɛi krokomɛi yɛ ni ebafeɔ amɛshihilɛ gbɛ kwraa ni amɛ pɛsɛmkunya lɛ bafeɔ nɔ ni da kwraa.

6, 7. Mɛni ji naagbai enyɔ ni pɛsɛmkunya kɛbaa gbalashihilɛ mli, ni te ehaa wɔmuɔ sane naa yɛ gbɛ ni ja nɔ wɔhaa tɛŋŋ?

6 Yɛ gbalashihilɛ he gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ to lɛ mli lɛ, anaa yɛ be babaoo mli akɛ pɛsɛmkunya ji nɔ ni hɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi abéi loo naagbai ashishi. Yoo ni sumɔɔ ni afee nɔ fɛɛ nɔ aha lɛ akɛni enyɛ loo etsɛ efite lɛ lɛ ji pɛsɛmkunyatsɛ. Nuu ni sumɔɔ ni edi etsutsu shihilɛ yɛ be mli ni eji oshijafo lɛ sɛɛ ni ekɛ obalahii lɛ abɔ lolo yɛ be mli ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ji pɛsɛmkunyatsɛ. Kɛ osusu gbɛi sɔrɔtoi fɛɛ ni naagbai tsɔɔ nɔ baa wu kɛ ŋa teŋ lɛ he lɛ, obaana ni pɛsɛmkunya ji nɔ ni hɔ sɛɛ.

7 Yɛ be mli ni abɔɔ mɔdɛŋ ni aye naagbai ni baa yɛ gbalashihilɛ mli lɛ anɔ kunim lɛ, te mɔ ko feɔ tɛŋŋ eyeɔ nɛkɛ pɛsɛmkunya su ni hɔ gbɔmɔ mli nɛɛ nɔ kunim? Nibii pii yɛ ni abaanyɛ afee, ni kɛ atsu he nii lɛ, ebaanyɛ eye ebua gbalashihilɛ ni miihe afite. Shi esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ asumɔ akɛ eeefee egbɛfaŋnɔ. Ejeee mɔ kome sane. Nyɛhaa wɔpɛia nibii ni kɔɔ enɛ he lɛ ekomɛi amli wɔkwɛa.

Pɛsɛmkunya Ni Bɛ Gbalashihilɛ Mli

8. Gbalashihilɛ ji nijaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Gbalashihilɛ lɛ nijaa ni, eshishi ji akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko nyɛŋ aku ehiɛ ashwie mɔ kroko nɔ ni enu he akɛ yɛ bei abɔ ni hefatalɔ kroko lɛ haa ni mɔ kroko lɛ heɔ nɔ ni akɛhaa lɛ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ baaja. Enɛ kɛ jɔɔmɔ baŋ amɛteŋ mɔ ko nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, esa akɛ asusu wekumɛi ni yɔɔ afai enyɔ lɛ fɛɛ he. Esaaa akɛ aŋmɛɔ gbɛ ni mlifu teɔ shi yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he, bɔ ni aaaha asusu mɔ kome pɛ wekumɛi ahe ni afooo mɔ kroko lɛ wekumɛi adaaŋ. Esaaa akɛ ahaa he ni weku kɔkrɔɔ lɛ baasumɔ ni amɛyajie amɛhiɛtserɛ yɛ lɛ feɔ yiŋ ni mɔ kome pɛ kpɛɔ. Saji ni tamɔ nɛkɛ he susumɔ jogbaŋŋ baaye abua ni weku lɛ aye omanye. Kaaku ohiɛ oshwie ohefatalɔ lɛ nɔ shi moŋ tsɔɔmɔ akɛ ojeee pɛsɛmkunyatsɛ.

Afii Ni Mɔ Ko Eye

9. Mɛni ni ehiii jɛɔ gbalashihilɛ ni abuuu lɛ mli baa?

9 Yɛ jwɛŋmɔ ni mɛi pii ni yɔɔ yinɔ nɛɛ mli hiɛ akɛ kɛ gbalashihilɛ lɛ eyaaa nɔ jogbaŋŋ lɛ abaanyɛ afo mli kɛtsɔ gbalamlitsemɔ nɔ hewɔ lɛ, obalaŋtai pii jeɔ gbalashihilɛ shishi kɛ bulɛ ni abɛ kɛha nakai gbɛjianɔtoo lɛ. Enɛ baanyɛ afite gbalashihilɛ ni hefatalɔi lɛ yeko afii nyɔŋmai enyɔ lɛ ni efee nakai hu shii abɔ. Ehaa afɔɔ bii ni ataooo hu kɛbaa je lɛŋ. Yɛ be babaoo mli lɛ nɛkɛ gbekɛbii nɛɛ daraa ni amɛleee nɔ ni ji nyɛ loo tsɛ ni sumɔɔ amɛ waa ni kwɛɔ amɛnɔ.

10. Mɛɛ gbɛi anɔ nɛkɛ Galatabii 5:​22, 23 he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha mɛi ni susuɔ gbalashihilɛ he lɛ?

10 Afii enyiɛ esa akɛ mɔ ko aye dani esusu gbalashihilɛ he? Ebafeŋ nilee gbɛ akɛaafee mlai yɛ enɛ he. Shi Ŋmalɛi lɛ kɛ ŋaawoo kpakpa ni kɔɔ nɔ ni ji jwɛŋmɔŋ kɛ mumɔŋ dalɛ he haa​—dalɛ loo salɛ ni he hiaa mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ. Ofainɛ kanemɔ Galatabii 5:​22, 23, he ni obaana ni ato mumɔ lɛ yibii lɛ anaa yɛ lɛ. Susumɔ yibii lɛ eko fɛɛ eko ni atsi ta yɛ jɛmɛ lɛ he jogbaŋŋ. Enɛɛmɛi ji sui ni esa akɛ mɔ ko ana yɛ eshihilɛ mli. Jeee gbalashihilɛ lɛ sɛɛ dani esa akɛ mɔ ko aje shishi atsɔɔ sui ni tamɔ nɛkɛ shi jeeŋmɔ yɛ eshihilɛ akɛ Kristofonyo lɛ mli dani ebote gbalashihilɛ mli.

11. Te esa akɛ mɛi ni susuɔ gbalashihilɛ he lɛ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe amɛkwɛ amɛha tɛŋŋ?

11 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani oji mɔ ni mii shɛɔ ehe yɛ shihilɛ mli, mɔ ni yɔɔ miishɛɛ akɛni eyɔɔ wala mli hewɔ, ni oosɔmɔ yɛ Kristo Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ahe? Ani okɛ mɛi krokomɛi hiɔ shi yɛ toiŋjɔlɛ mli, ni ooha toiŋjɔlɛ ahi loo ashwere yɛ okɛ amɛ teŋ? Aloo béitsɛ jio, etsɛɛɛ ni omli fuɔ ni ojɛ́ɔ mɛi? Ani otoɔ otsui shi, ni onyɛɔ otoɔ otsui yɛ onyɛminuu loo onyɛmiyoo, aloo otsɛ loo onyɛ fatɔi ahe? Aloo etsɛɛɛ ni omli fuɔ ni omli woɔ la kɛ mɛi komɛi efeee nɔ ni otaoɔ ni amɛfee lɛ amrɔ nɔŋŋ lɛ? Ani onaa akɛ ojieɔ mlihilɛ kpo otsɔɔ mɛi beni okɛ amɛ yeɔ lɛ, omli jɔ ni ofeɔ ejurɔ ohaa amɛ? Aloo oji pɛsɛmkunyatsɛ, henɔwolɔ, ni obɛ henɔyeli, etsɛɛɛ ni ojɛɔ mɛi kɛ omli wo la fioo ko? Ani oyɛ suɔmɔ diɛŋtsɛ kɛha mɛi krokomɛi, ni oosumɔ ni oye obua amɛ, ofeɔ nii ohaa mɛi, okɛ ohe haa mɛi kɛ nibii ni oyɔɔ hu koni oha mɛi ana miishɛɛ? Aloo oosumɔ ni mɛi krokomɛi ajie suɔmɔ kpo atsɔɔ bo, ni amɛjɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ mli amɛha bo nɔ ko yɛ be fɛɛ mli?

12. Nuu loo yoo ni ená tsɔsemɔ yɛ shihilɛ mli dani eboteɔ gbalashihilɛ mli Iɛ yeɔ omanye yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Eji anɔkwale akɛ aaakɛɛ akɛ wɔteŋ mɔ ko bɛ ni yeɔ emuu yɛ nɛkɛ sui nɛɛ amli. Shi nuu loo yoo, ni akɛ afii komɛi etsɔse lɛ, ni ená hegbɛ akɛ eeená nɛkɛ mumɔŋ sui nɛɛ eko lɛ ena hegbɛ ko ni hi jogbaŋŋ ni eeetsɔ nɔ eye omanye yɛ gbalashihilɛ mli​—hegbɛ ni hi kwraa fe mɔ ni ejeee shishi akɛ eeebɔ mɔdɛŋ ena mumɔ lɛ yibii nɛɛ eko ákɛ ja gbalashihilɛ kitakamɔ lɛ sɛɛ dã lɛ.​—Okɛto 2 Petro 1:​5-8 he.

13, 14. (a) Mɛɛ hegbɛ be ni shwieɔ mli lɛ kɛhaa yɛ mumɔŋ nibii ni aaana he? (b) Mɛni fɔlɔi baanyɛ afee ni amɛkɛye amɛbua amɛbii?

13 Mɛni hewɔ okɛ anɔkwayeli taooo bo diɛŋtsɛ omli okwɛɛɛ nɔ ni osumɔɔ kɛ nɔ ni osumɔɔɔ? Ani onaaa akɛ bɔ ni ohiɛ sɔɔ shihilɛ ohaa lɛ mli ekwɔ yɛ be ni eho lɛ hewɔ? Ani bɔ ni osusuɔ nibii ahe ohaa beni oye afii 5 lɛ, nakai nɔŋŋ osusuɔ he yɛ be mli ni oye afii 13 lɛ, aloo nɔ ni osusuɔ he beni oye afii 13 lɛ nɔŋŋ mli ohiɛ yɛ be mli ni oye afii 20 lɛ? Ani shishinumɔ kɛ hiɛsɔɔ ni oyɔɔ kɛha wala lɛ etee hiɛ aloo eba shi akɛni ona niiashikpamɔ babaoo yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ hewɔ? Ani okwɛɔ nii lolo amrɔ nɛɛ tamɔ be mli ni oji gbekɛ lɛ? Ani ejeee anɔkwale yɛ be babaoo mli akɛ gbekɛnuu “kome pɛ” ni yɔɔ gbekɛyoo ko shihilɛ mli beni eye afii 16 loo 17 lɛ bafeɔ nɔ ni hiɛ kpaa nɔ kwraa yɛ be mli ni edaa ni etsɔɔ obalayoo ni agbɛnɛ no haa esusuɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui ni yɔɔ nuu ko mli lɛ he babaoo moŋ lɛ? Jwɛŋmɔ ni obalayoo nɛɛ yɔɔ aloo bɔ ni ekwɛɔ nii ehaa yɛ be mli ni eye afii 22 loo 23 lɛ baadamɔ nuu ko mumɔŋ, jwɛŋmɔŋ kɛ henumɔŋ nibii anɔ moŋ fe gbɔmɔtsoŋ nibii anɔ. Abaanyɛ awie nakai nɔŋŋ yɛ gbekɛnuu ni miida abatsɔ obalanyo lɛ he. Nɔ ni ehiɛ ka nɔ kɛ nɔ ni eshweɔ yɛ ŋa ko he lɛ daa kɛyaa hiɛ. Yɛ sɛɛ mli afii amli, yɛ be mli ni sui kɛ shihilɛ mli nibii komɛi etsake lɛ, nɔ ni ebaatao yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ he ji, mɔ ni nuɔ sane shishi ni emli hi, mɔ ni baanyɛ atsɔ shiakwɛlɔ kɛ nyɛ, kɛ mɔ ni klɛŋklɛŋ nii ni yɔɔ etsui mli tɔŋŋ ji ni esa e-Bɔlɔ lɛ, Yehowa hiɛ, ni efee esuɔmɔnaa nii.​—Abɛi 31:​10, 26, 27.

14 Nɔ ni ji oti yɛ sane lɛ mli ji akɛ, be tsakeɔ bɔ ni mɔ kwɛɔ nii ehaa aloo nɔ ni esusuɔ yɛ nibii ahe. No hewɔ lɛ ni ooosha foi obote gbalashihilɛ mli yɛ be mli ni odako lɛ kɛ naagbai babaoo baaba. Ekolɛ onyɛŋ otsake obalaŋtai enyɔ ko jwɛŋmɔ koni amɛmɛ fioo ni be ko aho dani amɛbote gbalashihilɛ mli. Shi fɔlɔi titri ji mɛi ni baanyɛ afee nakai yɛ amɛbii lɛ ashihilɛ mli yɛ be mli ni amɛji gbekɛbii lɛ, ni amɛwo amɛ hewalɛ ni amɛkɛ hiɛdɔɔ asusu shihilɛ he, amɛkɛ hiɛdɔɔ asusu amɛhe ni amɛaasaa yɛ mumɔŋ, henumɔŋ kɛ jwɛŋmɔŋ amɛha gbalashihilɛ dani amɛkɛ mɔ kroko abote shihilɛ be fɛɛ mli kpaŋmɔ kɛha ekpakpa loo efɔŋ nɛɛ mli.

15. Akɛni tsɛ ni atsɛɔ dani aboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ jeee nɔ ni kɛ naagbai lɛ fɛɛ ahetoo baa hewɔ Iɛ mɛɛ ŋaawoo akɛhaa yɛ jwɛŋmɔ ni ja ni aaana lɛ he?

15 Akɛ enɛ hu etsɔɔɔ akɛ kɛ oda jogbaŋŋ dani obote gbalashihilɛ mli lɛ kɛkɛ lɛ nɔ fɛɛ nɔ eja. Naagbai baanyɛ aba yɛ nakai be mli hu titri lɛ kɛ aŋmɛ gbɛ ni pɛsɛmkunya bote mli ni egbala amɛteŋ lɛ. Esa akɛ asusu mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ gbalashihilɛ tsakpaa lɛ mli lɛ jwɛŋmɔŋ, henumɔŋ kɛ mumɔŋ hiamɔ nii ahe. Kristofoi komɛi kɛ amɛhe ewo heloo gbɛfaŋ nitsumɔ mli vii akɛ enɛ eha amɛkɛ amɛhe wooo asafo lɛ nitsumɔ ko kwraa mli, amɛyaaa kpeei ni amɛkɛ amɛhe wooo shiɛmɔ kɛ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ mli kwraa. Agbɛnɛ amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛtao nɔ ni amɛsusuɔ akɛ amɛtɔɔ fã yɛ mli yɛ amɛshihilɛ mli lɛ, ni enɛ haa amɛkɛ amɛhe woɔ hiɛtserɛjiemɔ mli babaoo. Amɛtamɔ mɛi ni susuɔ akɛ, bei abɔ ni amɛyɔɔ nɔ ko feemɔ lɛ, amɛnaagbai lɛ baalaaje, koni kɛ́ amɛshɛ Gbɛjianɔtoo Hee lɛ mli lɛ ni amɛyasusu amɛhefatalɔi lɛ ahenumɔŋ, jwɛŋmɔŋ kɛ mumɔŋ hiamɔ nii ahe. Shi ebaaa lɛ nakai yɛ shihilɛ mli. Paulo ŋaawoo lɛ ji akɛ esa akɛ nuu akwɛ eŋa nɔ taakɛ ekwɛɔ lɛ diɛŋtsɛ ogbɔmɔtso nɔ lɛ. (Efesobii 5:28) No tsɔɔ akɛ esa akɛ egbala ejwɛŋmɔ kɛya ehefatalɔ lɛ hiamɔ nii anɔ bianɛ, taakɛ etsuɔ lɛ diɛŋtsɛ ahiamɔ nii ahe nii daa gbi lɛ. Abaanyɛ awie nakai nɔŋŋ yɛ yoo lɛ he.

Bɔ Ni Akɛ Jwɛŋmɔ Ni Ŋmɛɔ Pɛ Kwɛɔ Gbalashihilɛ

16-18. (a) Mɛni hewɔ jwɛŋmɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni akɛkwɛɔ shihilɛ kɛ gbalashihilɛ he hiaa lɛ, ni te abɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ wɔ taomɔ nii kɛ mɛi krokomɛi ahiamɔ nii ahe ahaa tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ ehi akɛ aaajwɛŋ nɛkɛ saji nɛɛ ahe dani abote gbalashihilɛ mli lɛ?

16 Kɛ akɛ jwɛŋmɔ ni ŋmɛɔ pɛ kwɛ shihilɛ lɛ ebaaye ebua ni akɛ jwɛŋmɔ ni ŋmɛɔ pɛ akwɛ gbalashihilɛ. Gbɔmɔ ni ŋmɛɔ pɛ lɛ baayoo akɛ yɛ pɛsɛmkunya sui ni ena kɛjɛ fɔmɔ mli hewɔ lɛ esa akɛ ebɔ mɔdɛŋ yɛ be fɛɛ mli ni etsu nii ni ekɛye nakai fatɔɔ lɛ nɔ kunim. Ewaaa kwraa akɛ mɔ ko aaafee mɔ ni susuuu mɛi krokomɛi ahiamɔ nii ahe, aloo akɛ mɛi krokomɛi ahiamɔ nii baa dani enɔ̃ baa. Gbekɛ bibioo sumɔɔ ni akɛ shwɛmɔ nii lɛ fɛɛ aha ekome, ni kɛji akɛ efɔlɔi tsɔseee lɛ jogbaŋŋ lɛ ehaŋ mɔ ko mɔ ko ata he. Epɛsɛmkunya lɛ mli baakpã kɛya nibii krokomɛi anɔ yɛ sɛɛ mli afii lɛ amli. No hewɔ lɛ yɛ be babaoo mli Iɛ wɔnaa ni obalaŋtai lɛ miisumɔ ni amɛfee nii yɛ gbɛ ni saa amɛhiɛ lɛ nɔ pɛ, ni bɔ ni amɛbiɔ ni amɛtsui anyɔ amɛmli yɛ nɔ ni amɛsumɔɔ lɛ pɛ he hewɔ lɛ, ákɛ enɛ aaaye mɛi krokomɛi awui aloo eeepila amɛ lɛ jeee amɛhe sane ko kwraa. Kɛ amɛdara yɛ sɛɛ mli lɛ, anaa ni gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ miibi nɔ ni amɛsumɔɔ pɛ, ni amɛsusuuu mɛi krokomɛi ahiamɔ nii ahe kwraa.

17 Gbɔmɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ lɛ efeŋ mɔ ni eeeha nɔ fɛɛ nɔ abɔ lɛ moŋ, shi ebaato lɛ diɛŋtsɛ eshihilɛ mli nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ koni esusu mɛi krokomɛi hu he. Ebaabi nɔ ni ebaanyɛ efee koni ekɛye ebua mɛi krokomɛi, ekɛ ehe baaha koni nɔ ni eyɔɔ lɛ he aba sɛɛnamɔ aha mɛi krokomɛi. Emaŋ nɔ mi doo akɛ ebaasumɔ ni efee nɔ ni esumɔɔ lɛ klɛŋklɛŋ, yɛ naagbee kwraa, kɛ agbɛnɛ yɛ be fɛɛ mli. Abɛi ewolo lɛ kɛɛ akɛ: “Mɔ ni nine kpɔɔ lɛ, eeewo fɔ, ni mɔ ni haa mɛi tɔrɔɔ lɛ, lɛ hu eeetɔ.”​—Abɛi 11:⁠25.

18 Mɔ ni nyiɛɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ yɛ be mli ni eboteko gbalashihilɛ mli lɛ he aaaba sɛɛnamɔ aha lɛ waa yɛ sɛɛ mli beni ebote gbalashihilɛ mli lɛ. Kɛ eekpɛ eyiŋ lɛ ebaasusu egbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ he yɛ he fɛɛ mli, Ni eeesusu gbalashihilɛ he akɛ eji nɔ ko ni akaa akwɛɔ aloo gbɛjianɔtoo ko ni sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ baakwɛ gbalashihilɛ akɛ gbɛjianɔtoo ni hiɔ shi daa ni yɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ mli beni efee klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ ekome yɛ Eden lɛ. (1 Mose 2:​22-24) Abaabɔ mɔdɛŋ yɛ be fɛɛ mli ni aha gbalashihilɛ lɛ ahi shi yɛ ekomefeemɔ mli, ni aye abua hefatalɔ lɛ, yɛ be mli ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ daraa yɛ hiɛsɔɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ amɛhe lɛ mli lɛ.

Yɛ Sane Lɛ Naamuamɔ Mli

19-21. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkasusu gbalashihilɛ he akɛ eji gbɛjianɔtoo ko kɛkɛ ni akaa akwɛɔ? (b) Mɛni esa akɛ mɛi fɛɛ aha ahi amɛjwɛŋmɔ mli, gbekɛbii kɛ onukpai, ni taoɔ miishɛɛ diɛŋtsɛ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ?

19 “Nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.” Hɛɛ, shishinumɔ diɛŋtsɛ yɛ nakai Yesu ŋaawoo wiemɔi lɛ amli kɛha anɔkwale Kristofoi Gbalashihilɛ jeee gbɛjianɔtoo ko ni akaa akwɛɔ ni abaanyɛ aŋmɛɛ he kɛ ana akɛ nibii amli ewa. Esa akɛ wɔya nɔ ni wɔkɛ heloo ni yeee emuu lɛ awuu daa koni wɔkɛye adesa su ni ji pɛsɛmkunya lɛ nɔ ni wɔna Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ. (Okɛto Romabii 7:​21-25 he.) Bɔni afee ni aye omanye yɛ gbalashihilɛ kpaŋmɔ lɛ mli lɛ, esa akɛ hefatalɔi enyɔ lɛ fɛɛ akase nijaa loo nikee, amɛkɛha ni akɛha amɛ, ni mɔ ko akaku ehiɛ eshwie mɔ ko nɔ.​—Efesobii 5:​21-23, 28, 33.

20 Ni yɛ be mli ni anyɛŋ ama afi ko nɔ mi akɛ no ji nɔni mla ŋmɛɔ gbɛ kɛhaa mɔ ni sumɔɔ ni ebote gbalashihilɛ mli yɛ afii ni nɔyeli lɛ kɛha akɛ kɛjɛ nomɛi anɔ mla ŋmɛɔ gbɛ lɛ sɛɛ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ baasumɔ ni eha bɔ ni ehe hiaa akɛ aaadara yɛ mumɔŋ yɛ Galatabii 5:​22, 23 kɛ gbeekpamɔ naa, bɔni afee ni mɔ lɛ afee gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni sa jogbaŋŋ Iɛ ahi ejwɛŋmɔ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ be tsakeɔ bɔ ni gbɔmɔ kwɛɔ nii loo esusuɔ nii ahe ehaa. No hewɔ lɛ esaaa akɛ mɔ ko shaa foi kɛyaboteɔ gbalashihilɛ mli. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ana Kristofoi asu kɛ baŋ lɛ bɔni afee ni efee mɔ ni esaa ehe jogbaŋŋ kɛha gbalashihilɛ kɔŋtso lɛ. Ni kaaha ohiɛ miikpa nɔ akɛ, nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, mɔ ko mɔ ko akagbala mli.​—Mateo 19:​4-6.

21 Kɛ mɔ ko kɔ shidaamɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ shihilɛ he kɛ agbɛnɛ yɛ gbalashihilɛ he lɛ, mɔ lɛ baaná miishɛɛ diɛŋtsɛ yɛ gbɛjianɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ to kɛha nuu kɛ yoo, taakɛ klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ yɛ Eden lɛ tsɔɔ lɛ mli. (Abɛi 5:18) Shi mɛni ji nɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ afee yɛ shihilɛ mli koni ekɛtsɔɔ akɛ esaa ehe akɛ eeetsu gbɛnaa nii ni ka enɔ akɛ wu loo ŋa lɛ he nii? Ofainɛ, kanemɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ ni kɔɔ sane nɛɛ he yɛ hii kɛ yei Kristofoi asu kɛ baŋ he lɛ.a

[Shishigbɛ niŋmaa]

a Ajie kɛjɛ November 1, 1985 Watchtower Iɛ mli.

Emlitii

◻ Mɛɛ su ni anaa yɛ gbalashihilɛ he esa akɛ akwa?

◻ Te hefatalɔi lɛ aaatee tɛŋŋ adamɔ sui ni yɔɔ amɛmli ni dɔɔ kɛyaa esha he lɛ anaa?

◻ Mɛni hewɔ esaaa akɛ obalaŋtai Kristofoi shaa foi kɛboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ?

◻ Mɛɛ jwɛŋmɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni akɛboteɔ gbalashihilɛ mli ajieɔ yi atsɔɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Kɛ wɔkɛ anɔkwayeli pɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli wɔkwɛ lɛ eeejie fatɔɔi akpo koni wɔtsu he nii

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje