Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w86 5/1 bf. 15-20
  • Asafoŋ Sɔɔlɔi​—Nyɛdamɔa Shi Jogbaŋŋ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Asafoŋ Sɔɔlɔi​—Nyɛdamɔa Shi Jogbaŋŋ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Oshijayeli Kɛ Gbalashihilɛ
  • Nitsumɔ Kɛ Heloo Gbɛfaŋ Nibii Asɛɛdii
  • Heshibaa Kɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ
  • Niiashikpamɔ Babaoo He Miihia
  • Nijiaŋwujee Naa Ni Anyɛɔ Adamɔɔ
  • Bɔ Ni Mɛi Krokomɛi Baafee Amɛye Amɛbua
  • Asafoŋ Sɔɔlɔi​—Amɛji Jɔɔmɔ Kɛha Yehowa Webii
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
  • Asafoŋ Sɔɔlɔi Tsuɔ Nitsumɔi Ni He Hiaa
    Ato Wɔhe Gbɛjianɔ Koni Wɔfee Yehowa Suɔmɔnaa Nii
  • Mɛni Asafoŋ Sɔɔlɔi Lɛ Tsuɔ?
    Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
  • Gbeekpamɔ ni Aaaha Ehi Onukpai kɛ Asafoŋ Sɔɔlɔi Ateŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
w86 5/1 bf. 15-20

Asafoŋ Sɔɔlɔi​—Nyɛdamɔa Shi Jogbaŋŋ

“Ejaakɛ hii ni sɔmɔɔ jogbaŋŋ lɛ miina shidaamɔ kpakpa kɛmiiha amɛhe kɛ wiemɔ mli heyeli babaoo yɛ hemɔkɛyeli ni kɔɔ Kristo Yesu he lɛ mli.”​—1 TIMOTEO 3:​13. NW.

1. Yɛ mɔ ko halamɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ sɛɛ lɛ, mɛni esa akɛ ekɛfee oti ni ma ehiɛ, ni mɛni esa akɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ osafo lɛ mli Iɛ asumɔ akɛ amɛbaafee?

HII ni ji asafoŋ sɔɔlɔi bianɛ lɛ ji mɛi ni “aka amɛ fɛɛ akwɛ da.” (1 Timoteo 3:10) Shi amɛhalamɔ lɛ jeee nɔ ni gbeɔ naa. Oti ni ma amɛhiɛ ji akɛ amɛka he ‘amɛtao shidaamɔ kpakpa amɛha amɛhe’ kɛtsɔ amɛnitsumɔ lɛ ni amɛbaatsu lɛ “jogbaŋŋ” lɛ nɔ. (1 Timoteo 3:13) Kristofoi asafo ni efee ekome lɛ mli mɔ fɛɛ mɔ baasumɔ ni eye ebua amɛ ni amɛshɛ otii nɛɛ ahe.

2. Te nibii ni asafoŋ sɔɔlɔi tsuɔ lɛ saa asafo lɛ mli bii ahe ehaa tɛŋŋ?

2 Bɔfo Paulo tsɔɔ akɛ Kristo mumɔŋ gbɔmɔtso lɛ mli bii lɛ fɛɛ naa he sɛɛ kɛ amɛtsu nii yɛ ekomefeemɔ mli yɛ amɛhe nɔ kwɛmɔ mli. (1 Korintobii 12:​12-31) Nakai nɔŋŋ, kɛ́ asafoŋ sɔɔlɔi tsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛ lɛ he nii “jogbaŋŋ” lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi asafo lɛ mli mɔ fɛɛ mɔ naa he sɛɛ. Shi kɛ́ asafoŋ sɔɔlɔi kɛ naagbai ni tsiɔ amɛ gbɛ yɛ amɛnitsumɔi amli kpe lɛ, enɛ baanyɛ ekɛ naagba aba asafo lɛ mli bii fɛɛ nɔ.

3. (a) Mɛɛ naagbai Yehowa webii fɛɛ kɛkpeɔ? (b) Nyɛsɛɛ nibii amlitaomɔ ko ni afee lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa mɛni mli?

3 Yehowa webii fɛɛ miiwu ta kome too lɛ nɔŋŋ, “jeee heloo kɛ la wɔkɛna nɔmɔ lɛ, shi moŋ wɔkɛ . . . mumɔi fɔji asafoi ni yɔɔ ŋwɛi niiaŋ lɛ.” (Efesobii 6:12) Kɛfata he lɛ, Yehowa tsuji fɛɛ yɛ ta ni amɛwuɔ amɛshiɔ emuu ni amɛ diɛŋtsɛ amɛyeee kɛ eshafeemɔ sui lɛ. Shi akɛ kuu lɛ, asafoŋ sɔɔlɔi kɛ naagbai komɛi kpeɔ diɛŋtsɛ yɛ gbɛ krɛdɛɛ ko nɔ fe Yehowa Odasefoi krokomɛi. Nɔ ni baaye abua enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ lɛ ji saji amlitaomɔ ko ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ asafoi 320 ni hiɛ asafoŋ sɔɔlɔi 1,360 amli yɛ Europa anaigbɛ maŋ ko nɔ Iɛ.

Oshijayeli Kɛ Gbalashihilɛ

4. Te esa akɛ asafoŋ sɔɔlɔi oshijafoi lɛ akwɛ amɛshijayeli lɛ amɛha tɛŋŋ, ni mɛɛ hewalɛwoo mɛi krokomɛi baanyɛ amɛkɛha amɛ?

4 Yɛ asafoŋ sɔɔlɔi asaji amlitaomɔ nɛɛ mli lɛ, amɛteŋ mɛi ni fe oha fɛɛ mli 10 fioo pɛ ka he amɛji oshijafoi. Enɛ tsɔɔ akɛ ámɛye amɛhe kɛjɛ gbɛnaa nii ni jwere mɛi ni shɛɔ oha fɛɛ mli 90 ni ebote gbalashihilɛ mli anɔ lɛ he. Shi esa ni nyɛmimɛi hii oshijafoi akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ ni amɛkɛ amɛheyeli nɛɛ akatsu nii yɛ gbɛ ni sa amɛ pɛ amɛhiɛ, tamɔ hiɛtserɛjiemɔ aloo shwɛmɔ ni tekeɔ nɔ mli. Asaŋ amɛkaŋmɛ gbɛ ni gbalashihilɛ mlibotemɔ he miishɛɛ miiye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛwala shihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ mli. (Mateo 6:33) Nakai nɔŋŋ esaaa ni amɛŋmɛɔ gbɛ koni amɛnanemɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ anyɛ amɛnɔ abote gbalashihilɛ ni ehiii mli aloo yɛ oyaiyeli mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Kristofonyo ni susuɔ mɛi krokomɛi ahe lɛ kɛ bulɛ baaha oshija ni enanemɛi heyelilɔi komɛi yeɔ lɛ ni ebaawo amɛ ekãa akɛ amɛkɛ amɛheyeli babaoo lɛ atsu nii ni amɛkɛ be pii awo teokrase nitsumɔi amli, ni kɛ ebaahi lɛ, ni amɛhala be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ.

5. Mɛɛ oshara kpele yɔɔ kɛha asafoŋ sɔɔlɔi ni ebote gbalashihilɛ mli fe mɛi ni ji oshijafoi lɛ?

5 Yɛ nibii amlitaomɔ ni wɔtsɔ hiɛ wɔwie he nɛɛ mli lɛ, asafoŋ sɔɔlɔi ni shɛɔ oha fɛɛ mli 62 ji fɔlɔi. Yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ, ‘shihilɛ mli he haomɔi’ ni baanyɛ ‘ahe’ amɛtsui lɛ ji oshara babaoo kɛha amɛ fe bɔ ni eji kɛha nyɛmimɛi hii ni ji oshijafoi lɛ. (Luka 21:​34-36) No hewɔ lɛ, beni Paulo jieɔ oshijayeli yi lɛ, ekɛɛ: “Shi miisumɔ akɛ nyɛkana haomɔ. Mɔ ni ewɛɛɛ yoo lɛ, ehaoɔ ehe yɛ Nuŋtsɔ lɛ nii ahewɔ, bɔ ni eeefee ni esane asa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ; shi mɔ ni ewɛ yoo lɛ, ehaoɔ ehe yɛ je nɛŋ nii ahewɔ, bɔ ni eeefee ni esane asa eŋa hiɛ. Esoro yoogbayoo, ni asaŋ esoro obalayoo fro. No hewɔ lɛ, mɔ ni ŋɔɔ lɛ haa gbala lɛ, efee jogbaŋŋ; mɔ ni kɛ lɛ haaa gbala lɛ, efee jogbaŋŋ fe no.”​—1 Korintobii 7:​32-38.

6. Ehe miihia ni asafoŋ sɔɔlɔi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ afee mɛni, ni namɛi baanyɛ ni amɛkɛ ŋaawoi ni yeɔ buaa aha?

6 Eyɛ mli akɛ Yehowa webii heee yeee akɛ ‘ŋwɛi afeɔ gbalashihilɛi yɛ’ moŋ, shi amɛle akɛ ŋwɛi nilee he miihia yɛ gbalashihilɛ mli naagbai ahe nitsumɔ mli. (Lala 19:8; Abɛi 3:​5, 6) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni asafoŋ sɔɔlɔi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ anyiɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛŋ ŋaawoo lɛ sɛɛ kpaakpa. Esa ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ weku gbɛnaa nii ahe nitsumɔ mli, ni kɛlɛ, amɛkɛ enɛ akafee naajiemɔ ni amɛŋmɛɛ amɛ teokrase nitsumɔi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ahe. Kɛfata he lɛ, gbɛjianɔtoo kpakpa he miihia. Onukpai kɛ mɛi ni amɛbote gbalashihilɛ mli etsɛ lɛ baanyɛ ni amɛkɛ ŋaawoi ni yeɔ buaa aha mɛi ni etsɛko lɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ, kɛ abi ni amɛfee nakai.

7. (a) Asafoŋ sɔɔlɔ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ weku baanyɛ ana emɔdɛŋbɔɔ kɛ emumɔŋ nɔyaa nɔ hewalɛ yɛ mɛɛ nɔ? (b) Asafoŋ sɔɔlɔi ni miitao abote amɛshihilɛ mli lɛ baafee jogbaŋŋ kɛ́ amɛha mɛni hi amɛjwɛŋmɔ mli?

7 Asafoŋ sɔɔlɔ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ weku ni fiɔ esɛɛ lɛ yeɔ buaa babaoo yɛ enɛ gbɛfaŋ. Shi, weku lɛ mlibii ni fiteɔ ebe babaoo ni ebiɔ ni efee nɔ ko eha amɛ aloo amɛbiɔ heloo gbɛfaŋ nibii babaoo tsɔ yɛ edɛŋ lɛ baanyɛ atsi emumɔŋ nɔyaa naa. Shi eji jɔɔmɔ kɛ́ weku muu lɛ fɛɛ fiɔ mɔdɛŋ ni ebɔɔ bɔni afee ni ‘esɔmɔ jogbaŋŋ’ lɛ sɛɛ. (1 Timoteo 3:13) No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa ha akɛ dani asafoŋ sɔɔlɔ ko ni bɛ ŋa baato eyiŋ akɛ ekɛ yoo ko baahi shi lɛ, ekwɛ kɛji akɛ eji mɔ ni baaha amɛna mumɔŋ nɔyaa!

Nitsumɔ Kɛ Heloo Gbɛfaŋ Nibii Asɛɛdii

8. (a) Mɛɛ oshara ni nyɛɔ ebaa asafoŋ sɔɔlɔi komɛi kɛkpeɔ yɛ amɛ heloo gbɛfaŋ nitsumɔi amli? (b) Mɛɛ ŋmalɛ nɔjwɛŋmɔ baaye abua mɔ ko ni enyɛ ete shi ewo heloo gbɛfaŋ nibii asɛɛdii?

8 Nibii amlitaomɔ tsɔɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi nyɔŋma fɛɛ mli kpaanyɔ ji mɛi ni nako afii 60. No hewɔ lɛ, babaoo tsuɔ heloo gbɛfaŋ nitsumɔ bɔni afee ni amɛkwɛ amɛhe kɛ amɛwekui. Amɛteŋ mɛi nyɔŋma fɛɛ mli enumɔ eye kɛjɛ afii 20 kɛyashi 40​—beni je lɛŋ bii kɛ amɛhe woɔ nitsumɔ ko mli vii aloo amɛhe saa yɛ nitsumɔ mli kɛ be ni abɔɔ mɔdɛŋ koni aya hiɛ ni afee shweshweeshwe yɛ shika gbɛfaŋ. Kɛ́ asafoŋ sɔɔlɔ ji bo ni oshɛ nakai afi lɛ, kaaku ohiɛ ofɔ oshara ni yɔɔ nɔyaa ni ooona yɛ je lɛŋ, heloo gbɛfaŋ nibii ahe susumɔ ni baanyɛ agbɔjɔ bo yɛ mumɔŋ lɛ nɔ. Shi, kaimɔ akɛ Paulo kɛɛ: “Shi kɛ́ wɔyɛ ŋmaa kɛ hehaa nii kɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ wɔhe.” (1 Timoteo 6:⁠8) Yesu hu kɛ ŋaawoo fɛfɛo ko ni baanyɛ aye abua wɔ fɛɛ yɛ heloo gbɛfaŋ nibii asɛɛdii ni wɔwuɔ wɔshiɔ lɛ mli ha. Kanemɔ enɛ bo diɛŋtsɛ yɛ Mateo 6:​19-34.

9. Yɛ Mateo 16:26 kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, mɛni ji nilee gbɛ kɛha asafoŋ sɔɔlɔi ni titri lɛ amɛdarako tsɔ lɛ?

9 Titri lɛ, nyɛ asafoŋ sɔɔlɔi ni nyɛdarako tsɔ lɛ, nyɛkwɛa hii ni ‘eye omanye’ yɛ je lɛŋ nitsumɔi asɛɛdii mli aloo amɛbuaa heloo gbɛfaŋ nibii anaa shi amɛjie Yehowa kɛjɛ amɛgbɛjianɔtoo mli lɛ. (Okɛto Abɛi 16:3; 19:21 he.) Mɛɛ nilee yɔɔ enɛ mli akɛ nyɛaakase mɛi ni jeee mumɔŋ gbɔmɛi, aŋkroaŋkroi ni diɔ jeŋ ninamɔ sɛɛ, mɛi ni etsɛŋ ni amɛwala baalaaje yɛ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli lɛ! (Mateo 24:21) Mɛɛ Yehowa tsulɔ baasumɔ ni ekɛ amɛ atsake gbɛhe? Yesu kɛɛ: “Ejaakɛ mɛɛ sɛɛ gbɔmɔ naa, kɛji enine shɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ shi elaaje esusuma?” (Mateo 16:26) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nilee gbɛ lɛ ji ni wɔɔtswa wɔsɛɛ ko ni yɔɔ shweshweeshwe wɔma Yehowa asafo lɛ nɔ moŋ fe nɔ ni wɔɔtswa wɔma nɔ ni bɛ shweshweeshwe ni sɛɛ etsɛɛɛ yɛ je ni ka Satan hewalɛ mli ni egbele eshɛ lɛ nɔ.​—1 Yohane 5:⁠19.

Heshibaa Kɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ

10. Yɛ maŋkwramɔŋ saji amli lɛ, mɛni ji shidaamɔ ni “obalahii asafo” ni amɛyifalɛ yaa hiɛ ni asafoŋ sɔɔlɔi fata he lɛ ekɔ?

10 Yɛ gbalɛ naa lɛ, awie Yehowa Mesia Maŋtsɛ lɛ he akɛ: “Omaŋ lɛ aaaba yɛ ota gbi lɛ nɔ, yɛ amɛsuɔmɔ naa, yɛ hewulamɔ krɔŋŋ mli; obalahii asafo lɛ baa tamɔ bɔ jeɔ jetsɛremɔ musuŋ lɛ.” (Lala 110:⁠3) Gbalɛ nɛɛ miiba mli kɛjɛ 1914 ni “obalahii asafo” ni amɛyibɔ yaa hiɛ lɛ yɔseɔ akɛ esa ni amɛba amɛhe shi amɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ Yesu Kristo ni awo ehiɛ nyam akɛ Maŋtsɛ lɛ klɛŋklɛŋ. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ hii ni ejɔɔ amɛhe nɔ ni asafoŋ sɔɔlɔi fata he lɛ baa amɛhe shi amɛhaa “hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ” yɛ gbɛ ni husu yɔɔ mli nɔ moŋ, shi kɛ́ naatsii ko aaaba lɛ, belɛ, “esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.” (Romabii 13:1; Bɔfoi lɛ Asaji 5:29) Taakɛ Yesu kɛɛ lɛ, esɛɛnyiɛlɔi lɛ “jɛɛɛ je lɛŋ.” (Yohane 15:​19; 18:36) Amɛkɛ amɛhe wooo jeŋmaji lɛ amaŋkwramɔŋ saji amli ejaakɛ amɛle akɛ enɛ feemɔ baaha amɛtsɔmɔ Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛgbɛtsɔɔlɔi.

11. Nyɛmimɛi ni naa nɔ yɛ Kristofoi ahe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli hewɔ lɛ baanyɛ ana nɔmimaa yɛ mɛni he?

11 Shi kɛ́ asafoŋ sɔɔlɔi aloo mɛi krokomɛi anitsumɔ fite aloo atsĩ amɛ heyeli naa po yɛ Kristofoi ahe ni akɛwooo maŋ saji amli lɛ hewɔ lɛ hu? (Yesaia 2:​2-4; Yohane 17:16) Amɛle akɛ amɛmumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ baaha amɛ yelikɛbuamɔ fɛɛ ni sa yɛ mumɔŋ kɛ heloo gbɛfaŋ fɛɛ kɛ́ ehe mihia. Nakai eji ejaakɛ Yehowa webii jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkwɛɔ amɛnyɛmimɛi anɔ.​—Okɛto Yohane 13:​34, 35; 1 Korintobii 12:​24, 25 he.

Niiashikpamɔ Babaoo He Miihia

12. Mɛni baafata ‘shidaamɔ ni sa jogbaŋŋ ni aaatao’ Iɛ he?

12 Asafoŋ sɔɔlɔi ni atao amɛshihilɛ mli lɛ ateŋ aaafee etɛ mlijaa ekome batsɔmɔ Yehowa Odasefoi nɛɛ eshɛko afii nyɔŋma. Eka shi faŋŋ akɛ, hii nɛɛ ekpɛlɛ yelikɛbuamɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni asafo lɛ mli bii ni yɔɔ niiashikpamɔ babaoo lɛ kɛha amɛ lɛ nɔ. Shi, nɔ ni fata ‘shidaamɔ ni sa jogbaŋŋ’ ni amɛaadi sɛɛ lɛ he ji ni amɛtsa nɔ amɛkase nii kɛjɛ mɛi krokomɛi aŋɔɔ ni amɛna niiashikpamɔ. Nɔ ni enɛ tsɔɔ kɛfataa he ji oti ko ni mɔ diɛŋtsɛ kɛbaama ehiɛ yɛ be fɛɛ mli koni etiu sɛɛ bɔni afee ni eshɛ he. No hewɔ lɛ, kɛ́ oosumɔ ni osɔɔmɔ he aba sɛɛnamɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ aloo ooshɛ nakai hegbɛ lɛ he lɛ, ani oto otii komɛi okɛmamɔ bo diɛŋtsɛ ohiɛ? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɛni hewɔ otooo oyiŋ akɛ oookane Biblia muu lɛ fɛɛ dani be ko ni okɛma ohiɛ lɛ ashɛ aloo akɛ obaafee gbɛgbalɔi awalɔ yɛ nyɔji pɔtɛɛ komɛi amli?

13. Mɛɛ ŋaawoo ni akɛha Timoteo he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha nyɛminuu ni taoɔ ni etsɔ asafoŋ sɔɔlɔ aloo mɔ ni miisɔmɔ yɛ nakai gbɛhe lɛ?

13 Kɛ odako yɛ afii aloo niiashikpamɔ mli lɛ, nɔ ni akɛɛ yɛ 1 Timoteo 4:​12-15 lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha bo. Eyɛ mli akɛ awie wiemɔi nɛɛ atsɔɔ obalanyo nɔkwɛlɔ Timoteo tɛɛ moŋ, shi saji pii ni Paulo wie he ni kɔɔ wiemɔ kɛ jeŋba he lɛ he baaba sɛɛnamɔ aha nyɛminuu fɛɛ nyɛminuu ni sumɔɔ akɛ etsɔ asafoŋ sɔɔlɔ aloo mɔ ni miisɔmɔ momo yɛ nakai gbɛhe lɛ. Bɔfo lɛ ŋma akɛ: “Kaaha mɔ ko miigbe ohe guɔ yɛ obalanyo ni oji lɛ hewɔ, shi moŋ okɛ ohe ato okadi oha mɛi ni heɔ yeɔ lɛ, yɛ wiemɔ mli, yɛ jeŋba mli, yɛ suɔmɔ mli, yɛ mumɔ mli, yɛ hemɔkɛyeli mli, yɛ hetsemɔ mli. Hii wolo kanemɔ kɛ ŋaawoo kɛ nitsɔɔmɔ he kɛyashi beyinɔ ni maba. Kaaŋmɛɛ omli duromɔ keenɔ ni akɛ gbalɛ kɛ onukpai lɛ aniji ni akɛshwie onɔ lɛ hao lɛ he. Bɔɔ nii nɛɛ ahe mɔdɛŋ, okɛ ohe awo mli kwraa, koni mɛi fɛɛ ana eshweremɔ faŋŋ.” Mɛni titri esa akɛ otsu he nii bɔni afee ni “mɛi fɛɛ ana oshweremɔ faŋŋ”? Jɛɛ sɔlemɔ mli osusu nɔ ni esa akɛ ofee lɛ he koni ofee enɛ yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa!

Nijiaŋwujee Naa Ni Anyɛɔ Adamɔɔ

14, 15. (a) Mɛɛ Ŋmalɛ mli ekãawoo yɔɔ kɛha asafoŋ sɔɔlɔi ni edara yɛ afii amli aloo mɛi ni bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ? (b) Te hii nɛɛ aaafee tɛŋŋ amɛwo mɛi krokomɛi ekãa yɛ esafo lɛ mli?

14 Asafoŋ sɔɔlɔi pii kɛ naagbai ni obalahii kɛkpeɔ lɛ ekpeee dɔŋŋ. Amɛkɛ gbɔlɛ aloo gbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔi ni baanyɛ ekɛ nijiaŋwujee aba kpeɔ. Shi mɛi ni hiɔ mumɔŋ hewalɛ mli lɛ baanyɛ ana miishɛɛ kɛ́jɛ Paulo wiemɔ ni ewie etsɔɔ enanemɛi Kristofoi ni afɔ amɛ mu nɛɛ mli: “No hewɔ ni wɔtsui efaaa lɛ, shi moŋ kɛ wɔkponɔgbɛ gbɔmɔ lɛ fiteɔ kwraa tete lɛ, kɛlɛ wɔmli gbɔmɔ lɛ tsɔɔ ehee gbi fɛɛ gbi. Ejaakɛ wɔ amrɔmrɔ amanehulu, ni jaraa nɛɛ, miitsu naanɔ anunyam babaoo ni teke nɔ ni jara wa aahu ehawɔ. Wo ni wɔjeee mɛi ni kwɛɔ nii ni anaa lɛ, shi moŋ nii ni anaaa lɛ wɔkwɛɔ; ejaakɛ nii ni anaa lɛ hiɔ shi be fioo kɛkɛ, shi nii ni anaaa lɛ hiɔ shi kɛyashiɔ naanɔ.” (2 Korintobii 4:​16-18) Yehowa tsuji ni hiɛ shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ hu yɛ gbɛkpamɔ ko ni woɔ mɔ hewalɛ​—no ji naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso.​—Luka 24:​43; Yohane 17:⁠3.

15 No hewɔ lɛ, asafoŋ sɔɔlɔi ni nyɛɛɛ atsu nii babaoo tamɔ mɛi krokomɛi tsuɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔ ko aloo gbɔlɛ hewɔ lɛ yɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni esa akɛ amɛna miishɛɛ kɛ jwɛŋmɔ ni ja. Enɛ tsɔɔ hiɛsɔɔ kɛha anɔkwale lɛ kɛ hemɔkɛyeli ni mli kwɔ yɛ nibii ni hiɔ shi kɛyaa naanɔ lɛ amli. Nɛkɛ mumɔ ni yɔɔ fɛo nɛɛ, kɛ heshibaa ni akɛaasɔmɔ lɛ he baaba sɛɛnamɔ ni etsɔ̃ hewalɛwoo nɔ̃ babaoo eha mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ.

16. Mɛni hewɔ esaaa akɛ asafoŋ sɔɔlɔ ko nijiaŋ jeɔ wui kɛ́ ahalaaa lɛ akɛ onukpa?

16 Kɛ́ asafoŋ sɔɔlɔ ji bo lɛ, yaa nɔ ‘otao nɔkwɛmɔ nitsumɔ’ kɛtsɔ onitsɔɔmɔ kɛ mumɔŋ sui lɛ ni oooha amɛya hiɛ fe tsutsu Iɛ nɔ. (1 Timoteo 3:⁠1) Shi kaaha onijiaŋ miije wui kɛ́ ahalaaa bo oya akɛ onukpa. Kaimɔ akɛ, akɛ asafoŋ sɔɔlɔ ni kwɛɔ enitsumɔ nɔ “jogbaŋŋ” lɛ, otsuɔ nitsumɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he ni ejara wa kɛha esafo lɛ. Eji hegbɛ kpele akɛ ooosɔmɔ yɛ gbɛhe fɛɛ gbɛhe mli yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli ni okɛye obua nanemɛi heyelilɔi koni amɛtsu Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ.​—Mateo 24:​14; 28:​19, 20.

Bɔ Ni Mɛi Krokomɛi Baafee Amɛye Amɛbua

17. Te asafoŋ sɔɔlɔ ko ŋa kɛ ebii aaafee tɛŋŋ aye abua lɛ?

17 Yɛ be mli ni wɔna sɛɛnamɔ kɛ yiŋtoo ni yɔɔ asafoŋ sɔɔlɔi asɔɔmɔ he lɛ, esa akɛ Yehowa webii fɛɛ afi mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ lɛ sɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ebaafee mlɛo aha nuu ni tamɔ nɛkɛ akɛ eeeka he ‘esɔmɔ jogbaŋŋ’ kɛji akɛ eŋa kɛ ebii amii shɛɔ shihilɛ mli hiamɔ nii ni amɛyɔɔ lɛ he ni amɛgbaaa enaa amɛbiii nibii ni yɔɔ fɛo ni baaha ni ekɛ be kroko awo eheloo gbɛfaŋ nitsumɔ mli afata he.​—1 Timoteo 6:​6-8.

18. (a) Te onukpai aaafee tɛŋŋ amɛye amɛbua asafoŋ sɔɔlɔi? (b) Mɛni hewɔ sanegbaa kpakpa he hiaa yɛ onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi ateŋ lɛ?

18 Onukpai baanyɛ aye amɛbua asafoŋ sɔɔlɔi kɛtsɔ gbɛtsɔɔmɔ ni he hiaa amɛ kɛ ŋaawoo ni akɛbaaha amɛ lɛ nɔ. Ni kɛ mɔ ko bɔ mɔdɛŋ ko lɛ, esa akɛ ajie eyi waa. Kɛfata he lɛ, onukpai baanyɛ afata asafoŋ sɔɔlɔi ahe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ mli, amɛye amɛbua amɛ yɛ wiemɔi ni amɛhaa lɛ asaamɔ mli, ni amɛkɛ amɛ aja Kristofoi aniiashikpamɔi ni sɛɛnamɔ yɔɔ he ni amɛyɔɔ lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, yɛ bei komɛi amli lɛ, akuɔ hiɛ ashwieɔ miishɛɛ ni esa akɛ akɛfee enɛ lɛ kɛ sane ni esa akɛ akɛamɛ agba lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni kpokpaa nɔkwɛlɔ ko bi asafoŋ sɔɔlɔ ko nɔ hewɔ ni ŋmlɛtswaa ni ekɛshiɛɔ lɛ faaa lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ: “Mɛni hewɔ obiɔ mi enɛ? Miŋmlɛtswaa lɛ eba shi afii pii nɛ, shi bo ji klɛŋklɛŋ mɔ ni biɔ mi enɛ he sane.” Onukpai ni yeɔ amɛbuaa asafoŋ sɔɔlɔi kɛ ŋaawoo ni tswaa mɔ maa shi ni amɛkɛ tsuishitoo yeɔ buaa amɛ yɛ amɛnaagbai amli lɛ naa nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ he miishɛɛ.

19. Te asafo lɛ mli mɔ fɛɛ mɔ aaafee tɛŋŋ aye abua asafoŋ sɔɔlɔi lɛ ni amɛhiɛ shidaamɔ kpakpa mli?

19 Yɛ anɔkwale mli lɛ, asafo lɛ mli bii fɛɛ baanyɛ aye abua asafoŋ sɔɔlɔi lɛ ni amɛhiɛ amɛshidaamɔ kpakpa lɛ mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ ekomefeemɔ ni amɛkɛ amɛ baafee lɛ kɛ hiɛsɔɔ ni jɛɔ tsui mli ni amɛbaaná amɛha amɛnitsumɔ lɛ nɔ. Taakɛ bɔ ni adesa gbɔmɔtso he nii lɛ fɛɛ tsuɔ nii yɛ ekomefeemɔ mli kɛhaa gbɔmɔtso muu lɛ hewalɛnamɔ lɛ, nakai nɔŋŋ esa ni asafo lɛ mli bii fɛɛ afee ekome kɛha emumɔŋ hewalɛnamɔ. (Okɛto 1 Korintobii 12:​24, 25 he.) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, asafoŋ sɔɔlɔi ni bɔɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ amɛsɔmɔɔ yɛ gbɛhei krɛdɛɛi komɛi amli kɛ mɛi ni hiɛɔ shidaamɔ kpakpa mli lɛ miitsu nii waa diɛŋtsɛ. Eba akɛ amɛ kɛ Yehowa Odasefoi anɔkwafoi fɛɛ aaakwɛ wɔsɛɛ be ni naanɔ miishɛɛnamɔ yɔɔ mli lɛ gbɛ ni amɛkɛ ekomefeemɔ aka he aha ‘miishɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ’ tsui anyɔ emli.a​—1 Timoteo 1:​11; Abɛi 27:⁠11.

[Shishigbɛ niŋmaa]

a Ajie kɛjɛ September 15, 1985 Watchtower Iɛ mli.

Ofainɛ Tsɔɔmɔ Mli

◻ Mɛɛ naagbai asafoŋ sɔɔlɔi baanyɛ amɛkɛkpe?

◻ Mɛni ji nɔ ni asafoŋ sɔɔlɔi aŋamɛi kɛ amɛbii baanyɛ afee ni amɛkɛye amɛbua amɛ?

◻ Mɛni ji nɔ ni onukpai baanyɛ afee ni amɛkɛye amɛbua asafoŋ sɔɔlɔi?

◻ Mɛni ji nɔ ni asafo lɛ mli mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ afee ni ekɛye ebua asafoŋ sɔɔlɔi lɛ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Esa akɛ asafoŋ sɔɔlɔi atsu amɛgbɛnaa nii yɛ kaselɔ feemɔ kɛ asafo lɛ mli lɛ he nii yɛ anɔkwayeli mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Asafoŋ sɔɔlɔi ni edara yɛ afii amli lɛ baanyɛ atsu nii babaoo ni amɛkɛye amɛbua ni amɛwo asafo lɛ hewalɛ

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje