5 Mose Wieɔ Etsɔɔ Wɔ Ni Wɔkɛ Miishɛɛ Tsui Asɔmɔ Yehowa
ESA AKƐ Yehowa jalɔi asɔmɔ lɛ yɛ anɔkwayeli mli kɛ miishɛɛ tsui. Enɛ ji nɔ ni Biblia mli wolo ni ji 5 Mose feɔ lɛ faŋŋ. (5 Mose 28:45-47) Ni ewiemɔ-kɛ-tsɔɔmɔ kɛha miishɛɛ sɔɔmɔ kɛ anɔkwayeli nɛɛ tsɔɔ babaoo yɛ Yehowa odasefoi ni yɔɔ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ ashihilɛ mli.
Hebri gbalɔ Mose ji mɔ ni ŋma 5 Mose yɛ Moab ŋa lɛ nɔ yɛ afi 1473 D.Ŋ.B. Ni eŋmaa he fe nyɔji enyɔ. Eka shi faŋŋ akɛ Yoshua loo Osɔfonukpa Elieza ji mɔ ni kɛ naagbee yitso lɛ fata he. Wiemɔi sɔrɔtoi ejwɛ, kɛ agbɛnɛ Lala kɛ jɔɔmɔ ni Mose kɛha beni Israel miihe abote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yɔɔ 5 Mose wolo lɛ mli. (5 Mose 1:3; Yoshua 1:11; 4:19) Mose tsɔɔ Mla lɛ mli nibii komɛi amli lolo yɛ 5 Mose. Kɛfata he lɛ, wolo lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa biɔ he ni atuɔ ahaa ekometoo. Ewieɔ eshiɔ apasa jamɔ ni ewieɔ etsɔɔ Nyɔŋmɔ webii koni amɛye lɛ anɔkwale yɛ esɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ mli.
Shi kɛlɛ, mɛɛ gbɛi pɔtɛɛ anɔ wiemɔi ni yɔɔ 5 Mose lɛ ye bua Israelbii lɛ yɛ? Ni te aaafee tɛŋŋ ni wolo nɛɛ he aaaba sɛɛnamɔ aha Yehowa Odasefoi ŋmɛnɛ?
Israelbii lɛ ehi ŋa lɛ nɔ aaafee afii 40 beni Mose kɛ amɛ wieɔ agbɛnɛ lɛ. Etsi kojolɔi ni ahala amɛ koni amɛye amɛbua lɛ lɛ ata yɛ eko mli. Etsi sralɔi nyɔŋma lɛ amaniɛbɔɔ fɔŋ ni ha atuatsemɔ ba ni ha amɛtsomlo kɛtsɔ ŋa lɛ nɔ lɛ ta. Nɔ ni ekɛɛ amɛ hu ji kunim ni Yehowa ha amɛye. Mose bɔ kɔkɔ eshi amagafeemɔ ni ema enɛ nɔ mi kɛtsɔ wiemɔ nɛɛ nɔ: “Ejaakɛ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, la ni shãa mɔ kwrakwra ji lɛ, Mawu awuŋayelɔ ni.” Nɔ ni nyiɛ sɛɛ ji wiemɔ kɛ tsɔɔmɔ akɛ amɛbo Yehowa toi.—5 Mose 1:1–1:49.
Mose tsɔ hiɛ etsi Wiemɔi Nyɔŋma lɛ ata klɛŋklɛŋ ni ekɛɛ amɛ bɔ ni fee ni akɛ Mla lɛ haa amɛ lɛ yɛ ewiemɔ ni ji enyɔ lɛ mli. Ama tsui, susumɔ kɛ hewalɛ fɛɛ mli ni aaajɛ asumɔ Yehowa lɛ nɔ mi. Ama bii atsɔsemɔ nɔ mi. Atuu Kanaan maji kpawo kɛ amɛ apasa jamɔi aha hiɛkpatamɔ. Akɛɛ Israelbii lɛ akɛ ahala amɛ ni jeee yɛ amɛjalɛ hewɔ shi moŋ yɛ anɔkwale ni Yehowa yeɔ ekpaŋmɔ lɛ hewɔ. Kɛ amɛyashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ pɛ lɛ, esa akɛ amɛfee toiboo ni amɛhiɛ akakpa Nyɔŋmɔ nɔ. Atsi toigbele saji ata, atsɔɔ akɛ suɔmɔ ni jɛ tsui mli kɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ he miihia. Akɛ jɔɔmɔi kɛ loomɔi fɔ Israel hiɛ, ni awo toiboo ni aaafee yɛ Nyɔŋmɔ mla he lɛ he hewalɛ.—5 Mose 5:1–11:32.
Nɔ ni atsi ta kɛnyiɛ enɛ sɛɛ ji mlai ni kɔɔ shihilɛ yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he. Nɔ ni fata nɛkɛ mlai nɛɛ ahe ji apasa jamɔ he nibii fɛɛ ni aaakpata hiɛ, loo ni esaaa akɛ ayeɔ kɛ gbɛ ni esa akɛ atsɔ nɔ atsu lá he nii, gbɛ ni esa akɛ atsɔ nɔ atsu apasa gbalɔi kɛ hemɔkɛyeli kwalɔi ahe nii, niyenii ni he tse kɛ nɔ ni he tseee, kɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome. Atsɔɔ gbɛ ni esa akɛ atsɔ nɔ aha mɛi ni hiɛ nyɔmɔ lɛ aye amɛhe, nyɔŋyeli kɛ kooloi akromɔbii. Atsi daa afi gbijurɔyelii etɛ ta, kɛ kojomɔ mli saji kɛ mlai kɛha maŋtsɛmɛi kɛ Levibii. Yɛ be mli ni abɔ kɔkɔ ashi mumɔi atsɛmɔ lɛ, agba gbalɔ ko ni tamɔ Mose he sane afɔ shi.—5 Mose 12:1–18:22.
Akpɔi krokomɛi ni awo lɛ kɔɔ abobaa maji, tawuu ni aŋmɛɔ mɔ ko he kɛjɛɔ mli, hetsuumɔ kɛmiijɛ lá yi sɔ ni aye he, yei ni aŋɔ amɛ nom kɛ shihilɛ, kromɔbi gbɛnaa, bii atuatselɔi, bulɛ ni esa akɛ ajie lɛ kpo yɛ mɛi krokomɛi anibii kɛ wala he, bɔlɛnamɔ he saji kɛ nɔ ni baa ni mɔ ko nyɛɛɛ afee asafo lɛ mlinyo. Agbɛnɛ mlai krokomɛi kɔɔ nyɔji, hekpa kɛ shiwooi ahe. Agbɛnɛ mlai ni kɔɔ saji tamɔ gbalamlitsemɔ, shika faa, mlihilɛ kɛha awusai kɛ okulafoi, nyɛminuu ŋa kɛ shihilɛ, nsenii ni ŋmɛɔ nii pɛpɛɛpɛ, klɛŋklɛŋ yibii kɛ mlijaa Nyɔŋmɔ mli ekome kɛ sane nɛɛ baa naagbee —5 Mose 19:1–26:19.
Mose wiemɔ ni ji etɛ lɛ jeɔ shishi kɛ famɔi ni aŋma Mla lɛ yɛ tɛi agboi anɔ. Jɔɔmɔi ni esa akɛ ajaje kɛjɛ Gerizim Grɔŋ lɛ nɔ kɛ loomɔi kɛjɛ Ebal Gɔŋ lɛ nɔ. Akɛ jɔɔmɔi ni jɛɔ Nyɔŋmɔ mlai atoiboo mli baa lɛ toɔ loomɔi ni baaba yɛ toigbele hewɔ lɛ ahe.—5 Mose 27:1–28:68.
Ati kpaŋmɔ ni ka Yehowa kɛ Israelbii lɛ ateŋ lɛ mli yɛ Mose wiemɔ ni ji ejwɛ lɛ mli. Mose tsĩ bɔ ni Nyɔŋmɔ ekwɛ amɛnɔ yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ ta. Abɔ kɔkɔ yɛ toigbele he, ni ama Yehowa mɔbɔnalɛ nɔ mi. Yɛ naagbee lɛ, akɛ wala loo gbele ni aaahala ma amɛhiɛ. Israelbii baanyɛ ‘ahi wala mli kɛtsɔ Yehowa ni amɛaasumɔ lɛ ni amɛbo lɛ toi ni amɛkɛ amɛhe akpɛtɛ ehe’ lɛ nɔ.—5 Mose 29:1–30:20.
Mose wo Israelbii lɛ hewalɛ ni amɛna ekaa beni amɛboteɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Ejaakɛ Yehowa nyiɛ amɛhiɛ. Yoshua ni ahala akɛ hiɛnyiɛlɔ lɛ nyiɛ no sɛɛ ba, kɛ gbalɛ ni kɔɔ Israel atuatsemɔ he. Nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ, Mose tsɔ lala nɔ ejie Yehowa yi, ni egbɛ amanehulu efɔ shi eha Israelbii kɛ amɛyeee anɔkwale, shi eba naagbee kɛ ŋwɛi kojomɔ ni baaba henyɛlɔi anɔ kɛ tsɛmɔ akɛ, “Nyɛnyaa, nyɛ maji ni kɛ ewebii yɔɔ.” Mose kɛ naagbee jɔɔmɔi ha. Yɛ no sɛɛ lɛ gbalɔ lɛ ni eye afii 120 lɛ yakwɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ, ni egbo ni Yehowa fu lɛ yɛ bu ko ni mɔ ko leee mli.—5 Mose 31:1–34:12.
Nɔ ni wɔtsɔ hiɛ wɔsusu he nɛɛ baagbe okɔnɔ yɛ mumɔŋ nibii ahe. Shi yɛ be mli ni okaneɔ 5 Mose lɛ, sanebimɔi komɛi baanyɛ ate shi. Nyɛhaa wɔsusua ekomɛi ahe ni wɔha amɛhetoo.
Mose Klɛŋklɛŋ Wiemɔ Lɛ
4:15-24—Ani wiemɔi ni akɛteɔ shi awoɔ amagai nɛɛ tsɔɔ akɛ ejaaa akɛ mɔ ko kɛ mɛi krokomɛi ahe mfoniri aaatsotsoro etsu mli?
Nɛkɛ kukuji nɛɛ guɔ amagai ni afeɔ ahaa apasa jamɔ. Shi atsiii Israelbii lɛ agbɛ akɛ amɛkafee nibii krokomɛi ahe mfoniri. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kpɛlɛ kerubim ahe mfonirii ni aaafee yɛ kpeebuu lɛ mamai amli lɛ kɛ nɔ ni akɛhaa kpaŋmɔ adeka krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ. Ejaaa akɛ akɛ mfonirii ni akɛaatsotsoro shi aaato wɔŋjamɔ he. Ja aje gbɛ akɛtsotsoro shi koni akɛtsu nii aha apasa jamɔ nifeemɔi. Taakɛ wɔle lɛ, Ŋmalɛ mli sane ko bɛ ni teɔ shi woɔ mfonirishamɔ, nitɛŋmɔ aloo nigbɔɔ ni akɛtsuɔ nii akɛ ŋaalee nitsumɔi ni akɛfee gbɔmɛi loo nibii krokomɛi.
Mose Wiemɔ Ni Ji Enyo Lɛ
6:6-9—Ani esa akɛ anu famɔ akɛ ‘afi Nyɔŋmɔ mla lɛ akpɛtɛ nineshi’ lɛ shishi akɛ etsɔɔ nakai nɔŋŋ?
Nɛkɛ kukuji nɛɛ fiii nɔ ni afɔɔ feemɔ ni ji (adekai bibii ni aŋma Biblia mli ŋmalɛi awo mli) lɛ sɛɛ. Shi wiemɔ lɛ miitsɔɔ okadi gbɛ nɔ kɛ nitsumɔ. (Okɛto 2 Mose 13:9; Abɛi 7:2, 3 he.) Akɛɛɛ akɛ esa akɛ aŋmala famɔ lɛ yɛ nɔ ko nɔ ni mɔ lɛ kɛfi enine he aloo ekɛkpɛtɛ eshinaashi aloo egboi ahe. Esa kɛ Israelbii lɛ aha Nyɔŋmɔ kitai lɛ ahi amɛhiɛ yɛ be fɛɛ mli, kɛji akɛ amɛyɛ shia, amɛnyiɛ gbɛ nɔ aloo amɛtee maŋ lɛ agbói amli yɛ he ni onukpai yeɔ saji yɛ lɛ. Esa akɛ amɛha Nyɔŋmɔ mla lɛ ahi amɛtsui mli, ni amɛtsɔɔ amɛbii ni amɛfee he nɔkwɛmɔ nɔ (niji lɛ tsɔɔ) ni amɛkɛ amɛhe akpɛtɛ he. Esa akɛ gbɔmɛi lɛ aha ale amɛ yɛ faŋŋ mli akɛ mɛi ni fiɔ Yehowa mla lɛ sɛɛ, tamɔ nɔ ni aŋma yɛ amɛhiŋmɛii ateŋ koni mɛi fɛɛ ana. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ Yehowa tsuji ni ji Yehowa Odasefoi sumɔɔ ni ana amɛ akɛ Nyɔŋmɔ tsuji ni feɔ toiboo. Amɛtsuii tsirɛɔ amɛ koni amɛbo Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ toi, ni amɛkɛ nibii ni ji anɔkwa kɛ nibii ni adɔɔ he, kɛ nibii ni ja, nibii ni asumɔɔ, nibii ni yɔɔ jeŋba kpakpa, nibii ni sa yijiemɔ awo amɛjwɛŋmɔi amli obɔbɔ. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛjie lɛ kpo yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ akɛ Yehowa mlai lɛ yɛ amɛhiɛ.—Filipibii 4:8; Kolosebii 3:23.
8:3, 4.—Ani enɛ tsɔɔ akɛ, akɛ atadei krokomɛi bafata nɔ ni amɛyɔɔ lɛ ahe?
Mana ni ji niyenii ni akɛlɛ amɛ lɛ ji naakpɛɛ nii ni yaa nɔ yɛ be fɛɛ mli. Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale akɛ amɛ atadei gbalaaa ni amɛnaji hu efuuu yɛ afii 40 ni amɛkɛhi ŋa lɛ nɔ lɛ. Kɛji akɛ akɛ amɛ atadei lɛ eko bafata he kɛha amɛ kɛkɛ lɛ, no efeŋ naakpɛɛ nii. Ewaŋ akɛ aaawo atade kome afii abɔ, ejaakɛ akɛ gbekɛbii atadei baaha gbekɛbii krokomɛi, ni mɛi krokomɛi hu baanyɛ awo mɛi krokomɛi atadei kɛ gbɔmɛi lɛ gboi. Akɛni Israelbii lɛ ayibɔ tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ ŋa lɛ nɔ gbɛfaa lɛ naagbee taakɛ eji kɛjɛ shishijee lɛ hewɔ lɛ, atadei ni amɛwoɔ kɛjɛ shishijee lɛ falɛ lɛ baatamɔ nakai nɔŋŋ yɛ afii 40 lɛ fɛɛ mli.—4 Mose 2:32; 26:51.
14:21—Akɛni Israelbii lɛ nyɛŋ aye “nɔ ko ni lɛ diɛŋtsɛ egbo” hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ akɛha gbɔ aloo ahɔɔ aha mɔkpɔŋ lɛ?
Ákɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Mlahalɔ lɛ, Yehowa yɛ hegbɛ akɛ ekɛ naatsii nibii komɛi fɔɔ Israelbii lɛ pɛ nɔ. Amɛji “maŋ krɔŋkrɔŋ” kɛha lɛ. Maji krokomɛi lɛ bɛ mla akɛ amɛkaye kooloo ko ni lɛ diɛŋtsɛ egbo nɛɛ shishi. Efɔŋ ko loo nɔ ko ni ejaaa bɛ kooloo ni lɛ diɛŋtsɛ egbo ni akɛaaha gbɔ aloo aaahɔɔ aha mɔkpɔŋ ni eye lɛ mli, ejaakɛ Israelbii lɛ lakaaa gbɔmɛi lɛ ni asaŋ mɛi ni heɔ lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛheɔ. Abaanyɛ akɛfata he akɛ 5 Mose 14:21 kɛ 3 Mose 17:10 ni guɔ gbɔ loo mɔkpɔŋ akɛ ekaye lá lɛ kpaa gbee. Mɔkpɔŋ loo gbɔ ni ebatsɔ Israelnyo lɛ yeŋ la, shi nɛkɛ sane nɛɛ kɔɔɔ gbɔ loo mɔkpɔŋ ni etsɔko Israelnyo lɛ he. Gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ ekɛ kooloo ni Israelnyo loo mɔ ni etsɔ ehe Israelnyo lɛ buɔ lɛ akɛ ehe tseee nɛɛ afee nɔ ni esumɔɔ.
17:5-17—Mɛni hewɔ abiɔ ni odasefoi lɛ tsutsu aniji aba mɔ ni abu lɛ gbele fɔ lɛ nɔ lɛ? Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ Israel lɛ afee ekãa yɛ anɔkwale jamɔ he ni ehiɛ adɔ akɛ eeeha asafo lɛ he atse ni akɛ ahorabɔɔ ko akaba Yehowa gbɛi lɛ nɔ. Odasefoi lɛ tsutsu baajie ekãa ni tamɔ nɛkɛ kpo ni amɛtsɔ hiɛ yɛ nɛkɛ kojomɔ nɛɛ he nitsumɔ mli. (Okɛto 4 Mose 25:6-9; 5 Mose 13:6-11 he.) Shi akɛ aaaye odase ashi mɔ ko lɛ ji nɔ kroko, ni eji nɔ kroko kwraa hu akɛ aaakpata nakai mɔ lɛ hiɛ. Enɛ baaha odasefonyo lɛ asusu saji ahe jogbaŋŋ dani eye odase eshi mɔ ko, ni mɔ fɔŋ lɛ pɛ ji mɔ ni baaye amale odase akɛni ele akɛ lɛ ji klɛŋklɛŋ mɔ ni abaaŋmɛ lɛ gbɛ ni egbe yoo loo nuu lɛ. Yehowa Odasefoi baanyɛ ni amɛkɛ nɛkɛ mla nɛɛ loo shishitoo taomɔ nii lɛ atsu nii kɛtsɔ ekãa ni amɛaafee yɛ asafo lɛ hetsemɔ he ni agbɛnɛ ni amɛkwɛ jogbaŋŋ koni amɛ odaseyeli lɛ afee anɔkwale. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa eha Jeŋ Muu Fɛɛ Kojolɔ lɛ, Yehowa.—Mateo 12:36, 37.
22:5—Yɛ nɔ ni agu nɛɛ hewɔ lɛ, ani eja gbɛ akɛ yoo aaawo atade ko ni tamɔ trɔsa?
Yiŋtoo ni ha akɛ mla nɛɛ ha ji ni akatsɔ bɔlɛnamɔ nɔ afee nɔ ko fɔŋ ni yiŋfutumɔ ko akaba nuu kɛ yoo teŋ. Yɛ hesaamɔ gbɛfaŋ lɛ, nuu sumɔɔ ni ana lɛ akɛ nuu, ni yoo hu sumɔɔ ni epue akɛ yoo. Israelnyo ni baate shi ashi nifeemɔ ni hiɛshikamɔ yɔɔ mli nɛɛ baatsɔɔ akɛ eetao ni hii kɛ hii kɛ yei kɛ yei ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii aba. Eyɛ mli akɛ hii kɛ yei fɛɛ woɔ atadei yuu yɛ nakai bei lɛ amli moŋ, shi sɔrɔto yɛ nuu atade kɛ yei anɔ teŋ. Nakai nɔŋŋ hu yɛ shikpɔŋ nɔ hei komɛi ŋmɛnɛ lɛ, hii kɛ yei fɛɛ woɔ trɔɔs, eyɛ mli akɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ akpɛɔ lɛ yɛ sɔrɔto yɛ nuu kɛ yoo nɔ he. Yiŋtoo loo shishitoo mla ni yɔɔ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ etsɔɔɔ akɛ esaaa akɛ Kristofonyo yoo lɛ woɔ trɔsa yɛ bei komɛi amli titri lɛ be mli ni eetsu nii yɛ shia loo yɛ ŋmɔ mli. Taakɛ maŋ lɛ mli kusum nifeemɔi loo hiamɔ nii ji lɛ naa hewɔ lɛ, eko lɛ atade ko ni tamɔ trɔsa nɛɛ woo baafee nɔ ni hi yɛ fɛi bei amli. Biblia lɛ woɔ yei aŋaa ni “amɛkɛ atade ni sa kɛ hiɛ ni gboɔ nɔ kɛ jwɛŋmɔ ni sa awula amɛhe.”—1 Timoteo 2:9, 10.
24:6—Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ wiɛ kɛ wiɛbi fɛɛ ni mɔ ko aaashɔ̃ akɛ awabatoo nii lɛ aaatamɔ mɔ ni miishɔ̃ mɔ ko wala aloo esusuma yɛ edɛŋ?
Taakɛ afɔɔ feemɔ lɛ, ashaa aboloo daa gbi ni agbɛlɛɔ aloo awiɛɔ ŋmaa afeɔ lɛ ashikishaŋ. No hewɔ lɛ weku lɛ daa gbi aboloo damɔ wiɛ nɔ. Yɛ emɔbɔnalɛ naa lɛ, Nyɔŋmɔ mla gu wiɛ kɛ wiɛbi ni mɔ ko aaashɔ̃. Enɛɛmɛi ateŋ eko ni mɔ ko aaashɔ̃ lɛ haŋ weku lɛ ana nɔ ni amɛbaaye gbi muu, ni no baatsɔɔ akɛ ashɔ mɔ ko “susuma” aloo “nɔ ni etsɔɔ nɔ ehiɔ shi” lɛ.
Naagbee Wiemɔi, Lalai Kɛ Jɔɔmɔ
32:39—Te aaafee tɛŋŋ ni aaakɛɛ akɛ nyɔŋmɔi krokomɛi fataaa Yehowa he yɛ be mli ni Yohane 1:1 kɛɔ akɛ ‘ni Wiemɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ yɔɔ, ni Wiemɔ lɛ nyɔmɔ ko ni’ lɛ?
Nɛkɛ ŋmalɛi nɛɛ wieɔ nibii ni esoro amɛ kwraa he. Nɔ ni sane ni yɔɔ 5 Mose 32:39 lɛ tsɔɔ ji akɛ apasa nyɔŋmɔi lɛ bɛ gbɛfaŋnɔ ko yɛ anɔkwale Nyɔŋmɔ, Yehowa mli, kɛ agbɛnɛ yɛ eyiwalaheremɔ nitsumɔi lɛ amli. Amɛnyɛɛɛ amɛhere amɛjalɔi lɛ ayiwala kɛjɛ oshara mli, ni nɛkɛ nyɔŋmɔi nɛɛ fataaa Yehowa he yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ “Wiemɔ” lɛ ji nyɔŋmɔ ko loo ofe ko moŋ, shi eteee shi ewooo Yehowa loo ni eeefee enii akɛ mɔ ni kɛ lɛ yeɔ bienyɛ aloo ekɛ lɛ shiɔ akaŋ, taakɛ apasa nyɔŋmɔi lɛ feɔ lɛ.—5 Mose 32:12, 37, 38.
33:1-29—Mɛni hewɔ atsiii Simeon ta yɛ nɛkɛ jɔɔmɔ nɛɛ mli lɛ?
Simeon kɛ Levi fee ekome yɛ yiwalɛ nitsumɔ ko mli, ni eyɛ mli akɛ aha amɛ gbɛfaŋnɔ yɛ Israel moŋ, shi amɛnɔ̃ lɛ tamɔɔɔ akutsei krokomɛi lɛ anɔ̃. Aba Levibii lɛ maji 48 yɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ, yɛ be mli ni akɛ Simeon shikpɔŋ lɛ fata Yuda nɔ lɛ he. (1 Mose 34:13-31; 49:5-7; Yoshua 19:9; 21:41, 42) No hewɔ lɛ beni Mose gbala ejwɛŋmɔ kɛba Yuda nɔ lɛ, ele jogbaŋŋ akɛ Simeon gbɛfaŋnɔ lɛ baahi enɔ̃ lɛ mli aloo ebaafata enɔ lɛ he. Agbɛnɛ, ajɔɔ Simeon weku lɛ, ejaakɛ lɛ hu ebaje jɔɔmɔi ni akɛha amɛ fɛɛ yɛ naagbee lɛ shishi: “Ajɔɔo, Israel! Namɔ tamɔ bo? Maŋ ni Yehowa ehere oyiwala?”—5 Mose 33:29.
Eji Naanɔ Yelikɛbuamɔ Nɔ Kɛha Tsuji Anɔkwafoi
5 Mose he yɛ naanɔ sɛɛnamɔ kɛha Yehowa tsuji, ni wɔbaanyɛ wɔna he sɛɛ babaoo Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni amɛtutuaa Kanaan lɛ, Yoshua nyiɛ ŋaawoo ni aŋma yɛ nɛkɛ wolo nɛɛ mli lɛ sɛɛ pɛpɛɛpɛ. Nakai nɔŋŋ hu esa akɛ wɔkpɛlɛ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ nɔ oya. (5 Mose 10:15-18; 21:23; Yoshua 8:24-29) Yesu Kristo tsɛ ŋmalɛ kɛjɛ 5 Mose ni ekɛye Satan nɔ kunim. Taakɛ Yesu fee lɛ, wɔ hu wɔkpɛlɛ nɔ akɛ esa akɛ gbɔmɔ ahi shi yɛ wiemɔ ni jɛɔ Yehowa daaŋ lɛ naa, ni ákɛ esaaa akɛ wɔkaa Nyɔŋmɔ wɔkwɛɔ ni ákɛ esa akɛ wɔkɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ aha ekome too.—Mateo 4:1-11; 5 Mose 5:9; 6:13, 16; 8:3.
Nɛkɛ wolo nɛɛ haa aleɔ Yehowa akɛ Nyɔŋmɔ ni biɔ he ni atuɔ ahaa ekome too. (5 Mose 4:24; 6:15. Ejajeɔ hu akɛ: “Ni suɔmɔ Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ etsui fɛɛ kɛ osusuma fɛɛ kɛ ohewalɛ fɛɛ!” (5 Mose 6:5) Sane lɛ naamuu ji akɛ, 5 Mose wieɔ etsɔɔ wɔ ni wɔkɛ anɔkwayeli asɔmɔ Yehowa. Eba akɛ belɛ wɔɔjɛ wɔtsuiŋ fɛɛ wɔkɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ aha lɛ yɛ nyamɔ mli.